Kilpkonnad on üks populaarsemaid roomajaid. Nad nõuavad korralikku ja tähelepanelikku hooldust. Õige toitumine ja piisav vesi on ehk kõige olulisemad kaalutlused. Toiduvajadus hõlmab tavaliselt rohelisi lehttooteid ja toidulisandeid. Elupaikade valik sõltub suuresti konkreetsest lemmikloomast kilpkonnast.
Toit ja vesi on loomulikult lemmiklooma kilpkonna korraliku hooldamise võtmeks. Spetsiifilised toiduvajadused on liikide lõikes erinevad, kuid enamik kilpkonnadest saavad kasu lehtrohelistest. Dieedile võib olla vaja lisada ka toidulisandeid, eriti kaltsiumi. Veelgi enam, madala veekausi tagamine ei anna lemmikloomale mitte ainult vajalikku joogivett, vaid võib aidata ka lemmikloomal jahtuda.
Lemmikkilpkonn võib olla loid ja mõnikord keelduda söömast, eriti kui ta kohaneb uue elupaigaga. Soe vesi võib neid reaktsioone leevendada. Mõne lõbustusobjektiga elupaik, nagu kivid või tunnelid, aitab ka kilpkonnal stimuleerida. Lisaks on soovitatav kasutada konstruktsioone, mida tuntakse peitekastidena, kuna need annavad kilpkonnale täiendavat peavarju ja ruumi. Õrn ja harv käsitsemine on ehk parim viis kartliku kilpkonnaga toimetulemiseks.
Elupaik on lemmikloomade kilpkonna eest hoolitsemisel teine peamine probleem ja üks oluline kaalutlus on see, kas kilpkonn elab peamiselt siseruumides või õues. Pole ebatavaline, et teatud liikide laius ulatub üle 12 tolli (umbes 30.5 sentimeetrit) ja mõne liigi kogupikkus võib ulatuda 24 tollini (umbes 61 sentimeetrit). Kui isendil on suurem liik, nagu sulcata ja leopardkilpkonnad, on soovitatav kasutada õues elupaika. Arvesse tuleb võtta ka kliimat, kuna mõned kilpkonnad ei reageeri hästi liiga külmale või liiga kuumale ilmale.
Õues asuv elupaik tuleks rajada kilpkonna suurust ja kohanemisvõimet silmas pidades. Kui omanik elab kuumas kliimas ja tal on kilpkonn, kes ei ole sellise ilmaga harjunud – näiteks punajalg- või kollajalg-tüüpi –, tuleks jahutamiseks varustada varju või vee- või mudaaugud. Külmema kliima jaoks saab osta kütteallikaid või võivad omanikud soovida kolida kilpkonnad ajutiselt garaaži või muusse varjualusesse eriti külma ilma jaoks.
Kilpkonna elupaiga säilitamine siseruumides tuleks samuti rakendada teatud tegureid silmas pidades. Ühe jaoks on kilpkonna suurus endiselt oluline. Väiksemad kilpkonnad võivad mugavalt elada klaasist akvaariumis või paagis. Suuremate sortide puhul on aga vaja suuremat korpust, nagu näiteks segamisvannid. Ideaalis peaksid elupaigal olema kergelt värvilised tõkked, et kilpkonn ei üritaks konstruktsioonist läbi murda.
Lisaks vajavad kilpkonnad tervena püsimiseks valgustust ja kütet. Kuigi õuekilpkonn saavutab selle loomulikult, peavad kodukilpkonna omanikud need funktsioonid pakkuma. Võib kasutada individuaalseid kütte- ja valgustuspirne või ka kombineeritud pirne. Mõned populaarsed valikud hõlmavad luminofoorlampe, soojuslampe ja elavhõbedaauru pirne. Üldiselt peaks see valguskütteseade jäljendama tüüpilist päevaperioodi ja seega peaks see töötama umbes 11–14 tundi.
Vooderdamist vajab ka kilpkonna siseelupaik. See vooder sõltub sageli kilpkonna eelistustest. Näiteks eelistavad kõrbes elavad kilpkonnaliigid tõenäoliselt liikuda ja magada kuival pinnal. Hein, rohi või isegi paber võib seda eesmärki kasutada. Teised tüübid on levinud niiskemas kliimas ja võivad seetõttu olla mugavamad sambla või muu sarnase ainega. Välistingimustes asuvates elupaikades tuleks konstruktsiooni ümber paigaldada tõkkevooder, näiteks tsementplokid, et vältida urgu ja väljapääsu.