Internet võib olla kasulik tööriist, olenemata sellest, kas soovite vana sõbra või klassikaaslasega uuesti ühendust võtta, pereliikmeid leida või potentsiaalset töökandidaati uurida. Internetis saadaolevate isikuandmete kategooriate hulka kuuluvad avalikud kirjed, ajaveebipostitused või suhtlusvõrgustike profiilid või avaldatud teave, nagu uudised, pulmakuulutused või järelehüüded. Alternatiiviks Internetile on palgata eradetektiiv, eriti kui proovite leida kadunud isiku asukohta, kinnitada kellegi isikut või hankida tõendeid kohtus kasutamiseks. Lõppkokkuvõttes on oluline austada inimese privaatsust ja olla ettevaatlik sellise teabe avastamisel, mis võib kahjustada ennast või teisi.
1
Viige läbi üldine otsing. Otsingumootoreid, nagu Google või Bing, on lihtne kasutada ja need on tasuta. Alustage lihtsa otsinguga, mis sisaldab inimese nime ja linna ja/või osariiki, kus te viimati teadsite, et ta elab. Hoidke oma otsing lihtsana. Pange otsitava nime ümber jutumärgid. See käsib otsingumootoril leida ainult neid lehti, mis sisaldavad täpselt seda nime. Keskenduge esmalt kogu võimaliku tasuta teabe kogumisele. Lisage järjehoidjatesse või salvestage nende veebisaitide loend, mis nõuavad hiljem tasumist.
2
Leidke inimeste asukoht Internetis inimeste leidjate abil. Koduaadressi või telefoninumbri saate tasuta otsida saidilt Whitepages.com. Kui olete nõus maksma, pakuvad veebisaidid, nagu Intelius.com või Spokeo.com, juurdepääsu laiemale hulgale allikatele ja dokumentidele kui traditsioonilised otsingumootorid või sotsiaalvõrgustikud. Peate teadma inimese täielikku ees- ja perekonnanime, samuti praegust või eelmist elukohariiki või -linna. Intelius ja Spokeo pakuvad tasuta teavet, nagu nimi, aadress, kodune telefoninumber, vanus ja sugulased.
3
Juurdepääs veebipõhisele ajalooarhiivile ja loendusandmetele. See võib olla kasulik, kui proovite leida elavaid või surnuid pereliikmeid. U.S.GenWebi loendusprojekt pakub tasuta Ameerika Ühendriikide loendusandmeid paljude osariikide kohta kuni 1940. aastani. Enamik loenduskirjeid on rühmitatud osariikide kaupa, seega on kasulik teada osariiki, kus isik sündis, suri või elab.Võtke ühendust osariigiga või kohalik ajalooline ühendus, kus teie sihtmärk elas, eriti kui ta suri enne 1940. aastaid. Paljud ajaloolised dokumendid, avalikud arhivaalid ja ajalehed ei ole digiteeritud ning on kättesaadavad ainult paberdokumentidena või mikrofilmil.
4
Saate aru, kuidas sotsiaalmeedia saab teid aidata. Üle 70% 18-aastastest ja vanematest täiskasvanutest on veebis sotsiaalmeedias aktiivsed. Saate otsida suurematelt suhtlusvõrgustike saitidelt, et näha, kas teie sihtmärk on aktiivne liige. Ameerika Ühendriikides on populaarseimad saidid Facebook, Twitter ja LinkedIn. Enamik sotsiaalmeedia saite võimaldab teil otsida nende sisu, et leida kasutajaid või tuvastada kasutajaid, kes on seotud teatud ettevõtte, asutuse või geograafilise piirkonnaga. Sotsiaalvõrgustikes olev teave edastatakse ise ja seetõttu ei pruugi see olla täpne. Võlts- või rämpspostiprofiilide loomine sotsiaalmeedia saitidel on tõusuteel, mistõttu võib olla raske teada, kas loote ühenduse oma sihtmärgi või kellegi teisega.
5
Otsige inimesi Facebookist. Inimesed kasutavad pere või sõpradega ühenduse võtmiseks peamiselt sotsiaalmeedia saite, nagu Facebook. Sisestage otsinguribale inimese nimi ja lisateave, nagu elukoht, töökoht või kool.
6
Otsige inimesi LinkedInist. LinkedIn on üks maailma suurimaid professionaalsete võrgustike loomise saite. See on hea abivahend inimese karjääriloo ja tööhuvide kohta info leidmiseks. Kerige LinkedIni avalehel alla ja sisestage valiku “Leia kolleeg” kõrvale inimese täielik ees- ja perekonnanimi.
7
Kasutage sotsiaalmeediat teistest riikidest pärit inimeste leidmiseks. Kuigi Facebookil on maailmas kõige rohkem kasutajaid, pole see kõigis riikides kõige populaarsem suhtlusvõrgustik. Suuremate riigi või piirkonna sotsiaalmeedia saitide hulka kuuluvad QZone ja Sina Weibo Hiinas ning VKontakte ja Odnoklassniki Venemaal ja osades endisest Nõukogude Liidust. Pidage meeles, et need saidid ja nende sisu ei pruugi olla inglise keeles saadaval. Nende saitide sisu võib valitsuse patrullida ja tsenseerida, eriti Venemaal ja Hiinas.
8
Leidke osariigi või maakonna veebipõhised avalikud registrihoidlad. Avalikke registreid loovad ja haldavad valitsusasutused. Kuigi avalike registrite määratlus on osariigiti erinev, on seadusega ette nähtud, et need tuleb sageli ametliku taotluse alusel avalikkusele kättesaadavaks teha. Vaadake, kas teie osariigis või maakonnas on otsitav veebipõhine avalike registrite andmebaas. Google’is või Bingis tippige osariik või maakond pluss “avalikud registrid”. Seejärel otsige osariigi või maakonna veebilehtedelt konkreetseid avalikke kirjeid (sünd, surm, abielu, lahutus jne).
9
Juurdepääs elutähtsatele dokumentidele riigi või maakonna tervishoiuosakondade kaudu. Haiguste tõrje ja ennetamise keskused (CDC) pakuvad linke riigi- ja maakondlikele asutustele, mis peavad olulisi andmeid (sünnid, surmad, lahutused, abielud). Minge veebisaidile CDC.gov ja otsige “kuhu kirjutada elutähtsate dokumentide jaoks”.
10
Uurige ajateenistuse dokumente rahvusarhiivi kaudu. Rahvusarhiiv pakub vahendeid sõjaväelaste või meditsiiniliste dokumentide hankimiseks. Nad pakuvad otsitavat andmebaasi oma kogus olevate I maailmasõja eelsete kirjete ja dokumentide jaoks. Sõjaväeteenistuse arvestust saavad taotleda ainult veteranid või tema lähisugulased. Ohvrite nimekirjad ning medalite, autasude ja teenetemärgid kuni Vietnami sõda on saadaval ka rahvusarhiivi veebisaidil.
11
Otsige Internetist tsiviil- ja karistusregistreid. Tsiviil- ja kriminaalasju käsitletakse maakonna, osariigi ja föderaalsel tasandil, seega peate juhtumiandmete otsimisel kindlaks määrama asjakohase(d) jurisdiktsiooni(d). Tsiviilasjad viitavad hooletuse tegudele või organisatsioonide või üksikisikute vahelistele vaidlustele, samas kui kriminaalasjad on need, mis põhjustavad kahju või rikuvad privaatsust ja turvalisust. Otsige maakonna sekretäri büroost kriminaal- või tsiviilkohtuprotokolle. Maakonnaametnik peab registrit tsiviil-, väiksemate hagide ja isegi kriminaalasjade kohta, mis on lahendatud ringkonna või maakonna tasandil. Sisestage otsingumootorisse maakonna nimi ja “karistusregister” või “tsiviilkohtu protokoll”. Kui see on teada, võite sisestada ka apellatsioonikaebuse või kostja nime või kohtuasja numbri. Jälgige kinnipeetavate dokumente osariigi parandusosakonna (DOC) kaudu. Sisestage otsingumootorisse osariigi nimi ja “parandusosakond”. Üldiselt peaksite suutma leida sellist teavet nagu kinnipeetava DOC-number, vangistuse asukoht ja vangistuse kuupäevad.
12
Palgake eradetektiiv. Juriidiliste, isiklike ja rahaliste küsimustega seotud teabe otsimiseks ja analüüsimiseks saab palgata eradetektiivid. Nad pakuvad selliseid teenuseid nagu taustakontroll, kahtlustatavate abielurikkumiste uurimine, tööalase kontrolli läbiviimine, isiku identiteedi kontrollimine, kadunud inimeste leidmine ja varastatud vara kättesaamine. Enamikus osariikides on litsentseeritud PI-d läbinud eradetektiiveksami, olema vähemalt 25-aastased ja omandanud 3-aastase töökogemuse. Samuti peavad nad läbima justiitsministeeriumi ja FBI hallatava kriminaalajaloo ja taustakontrolli ning neil peab olema tarbijakaitseministeeriumi litsents.
13
Valige litsentseeritud eradetektiiv. Olge tark, keda palkate. Saate otsida oma piirkonna PI-agentuure veebist või telefoniraamatust. Kui teil pole konkreetse agentuuriga varasemat kogemust, võtke ühendust tarbijaabirühmaga (nt Better Business Bureau). Küsige agentuuri vastu esitatud kaebuste ja/või kaebuste olemuse kohta. Samuti saate otsida veebiarvustusi sellistelt saitidelt nagu AngiesList.com. Võrrelge erinevate ettevõtete pakutavaid hindu ja teenuseid. Intervjueerige potentsiaalset uurijat. Paluge neil näidata teile oma riiklikult väljastatud PI ID-kaarti. Märkige üles nende nimi, litsentsi number ja aegumiskuupäev. Kinnitage nende äri- või üksiklitsents, võttes ühendust oma osariigi tarbijakaitseministeeriumiga.
14
Koostage leping. Kui olete valinud PI, on oluline hankida kirjalik leping. See peaks sisaldama kokkulepet pakutavate teenuste kohta, tasude ja maksekohustuste loendit ning teenuse kehtivusaja pikkust. Samuti tuleks lepingus sätestada, et kliendil on juurdepääs uurimise käigus kogutud tõenditele (salvestised, videokassetid jne). Lõpuks on PI kohustatud esitama juhtumi lõpparuande, mis sisaldab uurimise tulemusi ning juhtumi eri aspektidele (nt jälgimine, täiendavad uurijad, erivarustus, ooteaeg jne) kulutatud kulusid ja aega. sõlmige leping hoolikalt ja ärge kõhelge küsimusi esitamast.Leppige kokku tähtaeg, milleks kõik tööd tehakse.Taotlege lepingu osana pakutavate teenuste üksikasjalikku kalkulatsiooni ning laske ettevõttel esitada ametlik arve ja kviitung.Hoidke alles lepingu koopia, arved ja kviitungid ühte kausta.