Lause erinevate osade õppimine võib tekitada segadust. Inglise keele tunni läbimiseks peate võib-olla siiski õppima, kuidas seda teha. Üks lause osadest on otsene objekt. Otsene objekt ütleb meile, kellele või millega midagi tehti. Selle lauseosa tuvastamise harjutamine ei aita teil mitte ainult oma keelt hästi kasutada, vaid ka siis, kui otsustate õppida võõrkeelt.
1
Mõelge otsese objekti eesmärgile. Otsene objekt võib olla nimisõna või asesõna ning see järgneb alati tegevusverbile. Tegevusverb on tegusõna, mis nõuab selle toimingu vastuvõtmiseks midagi või kedagi. Ilma otsese objektita ei pruugi tegevusverbi sisaldaval lausel olla mõtet. Mõelge näiteks lausele “Dennis ja Johanna sõid hommikusöögiks omletti.” Kui eemaldaksite lausest otsese objekti, verbi tegevusel pole enam erilist mõtet (“Dennis ja Johanna sõid hommikusöögiks.â€)Otsene objekt annab meile teavet sooritatud toimingu kohta, öeldes meile, kelle jaoks või milleks tegevus tehti. Dennise ja Johanna näitel söödi omletti.
2
Leia lause teema. Lause subjektiks on inimene/asi, kes lauses midagi teeb. Saate seda kindlaks teha, küsides endalt “kes või “mis” lauses toimingu sooritab. Näiteks “Sam näitas oma emale uut muuseumi.” Kes selles lauses toimingu sooritas? Sam tegi. Mida ta tegi? Ta näitas oma emale uut muuseumi. Selles näites on otsene objekt “uus muuseum”. Kui te küsite endalt: “Mida või keda näidati?” Näete, et muuseum on see, mida näidati, ja on otsene objekt.
3
Otsige otsest objekti lausetest, milles on “transitiivsed” tegevusverbid. Kui lause sisaldab tegevusverbi (küpsetama, kallistama, näitama), on suurem tõenäosus, et selle verbi tegevuse vastuvõtmiseks on olemas otsene objekt. Tegevusverbid mis nõuavad otsest objekti, nimetatakse sageli “transitiivseteks tegusõnadeks”, samas kui tegevusverbe, mis ei vaja otsest objekti, nimetatakse sageli “intransitiivseteks tegusõnadeks”. Näide transitiivsest tegevusverbist: “Nad andsid Jeremyle raha.†Selles lauses on tegusõna “andis”. Küsige endalt, mida subjekt (“nad”) tegi. Teema “andis”. See on transitiivne verb. Võite öelda, et see on transitiivne, sest kui jätaksite lause “nad andsid Jeremyle”, poleks lausel enam mõtet. See tegusõna vajab otsest objekti. Sel juhul on otsene objekt “raha”, kuna raha on see, mis anti. (“Jeremy” on kaudne objekt, kellele raha anti.)
4
Pidage meeles, et otseseid objekte võib olla rohkem kui üks. Mõnel juhul võib lausel olla rohkem kui üks otsene objekt või otsene objekt võib olla klausel. Klauslid võivad olla eriti eksitavad, seega mõelge hoolikalt läbi, kes või mis verbi toimingu vastu võtab. Näiteks “John võttis kooli kaasa seljakoti ja raamatud.” Sel juhul on nii “seljakott” kui ka “raamatud”. on otsesed objektid. Selles lauses on näide otsese objekti klausli kohta: “John armastab kooke küpsetada.†Sel juhul on tegevusverb “armastab” ja otsene objekt on “kookide küpsetamine”. € Kui küsite endalt: “Mida John armastab?”, näete, et vastus on “kookide küpsetamine”.
5
Arvestage, et mõnel lausel pole otsest objekti. Kõik laused ei sisalda otsest objekti. Näiteks kui lause sisaldab verbi “linking” (nt olen, on, on), “olemise olek” (näitab, jääma, tundma) või intransitiivset tegevusverbi (nt aevastas, tantsis, nuttis) , siis ei pruugi see otsest objekti sisaldada.Järgmises lauses sisaldub linkiva verbi näide: “Nad on kangekaelsed lapsed.†Siinne linkiv tegusõna (“areâ€) seob subjekti (lapsed) omadussõna (“kangekaelne”). Näide oleku verbi kohta: “Sarah tundis end halvasti.†Selles lauses selgitab tegusõna “tunneb” lihtsalt subjekti seisundit (Sarah).Näide intransitiivne tegevusverb: “Hanna aevastas korduvalt. “Tegusõna siin on “aevastas”, aga kui te küsite endalt: “Kes või mida Hanna aevastas?”, leiate, et lause, mis seda selgitab.
6
Küsige endalt “kes” või “mis” toimingu vastu võtab. Püüdke meeles pidada, et lause otsene objekt on alati asi või inimene, kes sai verbi toimingu. Näiteks lauses “Alice küpsetas oma emale kooki.” Saate kiiresti tuvastada subjekti, kes esitas verbi (Alice) ja verbi (küpsetatud). Nüüd küsige endalt: “Mida või keda küpsetati? Kas tema ema küpsetati? Ei, see pole lauses öeldud. Lause ütleb, et ta küpsetas kooki. Mida küpsetati? Kook! Olete nüüd tuvastanud otsese objekti.
7
Vältige otsese objekti segi ajamist subjekti täiendusega. Subjekti täiend on lause, mis järgneb tegevusverbile ja kirjeldab subjekti. Neid võib olla lihtne segi ajada, sest teematäiendid võivad järgneda ainult linkivale tegusõnale, kuid mõnda linkivat verbi saab kasutada ka tegevusverbina. Näiteks “ilmub”, “kasvab”, “jääb”, “haisu” ja “turn.†on kõik näited verbide linkimisest, mida saab kasutada ka tegevusverbidena. Lauses “Michelle tundis haiget.†Tegusõna “felt†on linkiv verb, kuna see teeb seda ei nõua selgitust, kelle või mille kohta. Kuid lauses “Michelle tundis oma otsaesist”. Tegusõna “tunds” on tegevusverb, kuna see nõuab sel juhul selgitust, keda/mida tunti. , tema otsaesine. Kui te selle teabe eemaldaksite, poleks lausel mõtet.
8
Pidage meeles, et otsesed objektid on alati nimisõnad või asesõnad. Kui proovite lauses otsest objekti tuvastada, võib olla kasulik meeles pidada, et otsene objekt on kas nimisõna või asesõna. Kui sõna, mille olete otseseks objektiks määranud, on tegusõna, omadussõna , või määrsõna, proovige lause uuesti lugeda. Küsige endalt uuesti: “Kellele või mida see toiming tehti?” Loodetavasti aitab selle endalt küsimine ja nimi- või asesõna hoolikalt otsimine teil otsese objekti tuvastada.
9
Pidage meeles sõnade järjekorda. Otsene objekt tuleb lauses alati pärast tegusõna, seega võib olla kasulik verbi esmalt tuvastada. Nii saate teada, et otsitav sõna on verbi järel. Pidage siiski meeles, et kui proovite tuvastada otsest objekti võõrkeeles, näiteks saksa keeles, ei pruugi see alati olla sõnade järjekord võib keeleti järsult erineda.