Kõik põhielemendid koosnevad elektronidest, prootonitest ja neutronitest. Elektron on negatiivselt laetud osake, mis moodustab osa aatomist. Keemia põhikontseptsioon on võime määrata, kui palju elektrone aatom sisaldab. Elementide perioodilise tabeli abil saab seda hõlpsasti kindlaks teha. Teised olulised kontseptsioonid hõlmavad seda, kuidas leida elemendis neutronite ja valentselektronide arvu (elektronide arv selle välimises kestas).
1
Hankige elementide perioodiline tabel. See on värvikoodiga tabel, mis korraldab kõik teadaolevad elemendid aatomistruktuuri järgi. Igal elemendil on 1-, 2- või 3-täheline lühend ning see on loetletud koos selle aatommassi ja aatomnumbriga. Periooditabeleid saab hõlpsasti leida nii keemiaraamatutest kui ka veebist.
2
Leidke perioodilisuse tabelist kõnealune element. Elemendid on järjestatud aatomnumbri järgi ja jagatud kolme põhirühma: metallid, mittemetallid ja metalloidid (poolmetallid). Need on rühmitatud perekondadesse, sealhulgas leelismetallid, halogeenid ja väärisgaasid. Tabeli iga veergu nimetatakse rühmaks ja iga rida perioodiks.Kui teate oma elemendi üksikasju, näiteks seda, millises rühmas või perioodis see asub, on seda lihtsam leida.Kui te ei tea midagi otsige tabelist selle sümbolit, kuni leiate selle.
3
Leidke elemendi aatomnumber. Aatomnumber kuvatakse ruudu vasakus ülanurgas või keskel elemendi sümboli kohal. Aatomarv määrab selles konkreetses elemendis esinevate prootonite arvu. Prootonid on elemendi osakesed, mis annavad positiivse laengu. Kuna elektronid on negatiivselt laetud, siis kui element on neutraalses olekus, on sellel sama arv prootoneid kui elektronidel. Näiteks boori (B) aatomnumber on 5, mis tähendab, et sellel on 5 prootonit ja 5 elektroni.
4
Tuvastage iooni laeng. Elektronide lisamine ja eemaldamine aatomist ei muuda selle identiteeti, küll aga selle laengut. Nendel juhtudel on teil nüüd ioon, näiteks K+, Ca2+ või N3-. Tavaliselt väljendatakse laengut ülaindeksiga aatomi lühendist paremal.Kuna elektronil on negatiivne laeng, siis lisaelektronide lisamisel muutub ioon negatiivsemaks. Elektronide eemaldamisel muutub ioon positiivsemaks.Näiteks , N3- on laenguga -3, Ca2+ aga +2.
5
Kui ioon on positiivne, lahutage aatomarvust laeng. Kui laeng on positiivne, on ioon kaotanud elektronid. Et määrata, kui palju elektrone on alles jäänud, lahutage aatomarvust laengu hulk. Sel juhul on prootoneid rohkem kui elektrone. Näiteks Ca2+ on +2 laenguga, seega on tal 2 elektroni vähem kui neutraalsel kaltsiumiaatomil. Kaltsiumi aatomarv on 20, seega on sellel ioonil 18 elektroni.
6
Lisage laeng aatomnumbrile, kui laeng on negatiivne. Kui laeng on negatiivne, on ioon saanud elektrone. Et määrata, kui palju elektrone kokku on, lisage aatomarvule laengu hulk. Sel juhul on prootoneid vähem kui elektrone. Näiteks N3- on -3 laeng, mis tähendab, et sellel on 3 elektroni rohkem kui neutraalsel lämmastikuaatomil. Lämmastiku aatomnumber on 7, seega on sellel ioonil 10 elektroni.