Kuidas leida auku uurimistöös

Uurimistöös tühimiku leidmine võib tunduda hirmuäratava ülesandena, kuid see on kindlasti teostatav. Teaduslünk on uurimisvaldkond, mis on kas väheuuritud või praegu uurimata, mis võimaldab panustada oma valdkonda originaalse uurimistööga. Parim viis uurimislünga tuvastamiseks on teha põhjalik kirjanduse ülevaade, mis hõlmab teie teema uurimist ja artiklite analüüsi. Teise võimalusena otsige lünki, mida soovitavad teised autorid või populaarsed teemad.

1
Alustage laiast teemast, mis on seotud teie huvivaldkonnaga. Lai teema annab rohkem võimalusi uurimislünga leidmiseks. Valige teema, mis teile huvi pakub ja millest te juba midagi teate. Kui saate oma teema kohta rohkem teada, saate seda veelgi kitsendada, et aidata teil keskenduda. Kui alustate kitsast teemast, võib teil olla raskusi uurimistöös tühimiku leidmisega, kuna keskendute vähematele õppimisvõimalustele .Näiteks sotsiaalteaduste uurimistöö lai teema võib olla “organisatsiooni areng” või “inimmotivatsioon”. Linnaplaneerimise puhul võib lai teema olla “jalutavad linnad” või “liikluskorraldus”.

2
Tehke oma teema uurimiseks eeluuring. Teema põhitõdede õppimiseks alustage lihtsa veebiotsinguga. Lugege oma teemaga seotud entsüklopeediakirjeid, ajakirjaartikleid ja värskeid uudisteartikleid. Seejärel otsige veebiandmebaasidest oma õppeteemaga seotud eelretsenseeritud ajakirjaartikleid. Kuigi te ei saa oma kirjanduse ülevaatesse kaasata allikaid, nagu Wikipedia ja uudiste veebisaidid, võite neid lugeda, et saada ülevaade oma teemast ja viimastest arengutest. oma valdkonnas. Selle kohta lisateabe saamiseks võite oma teemat kitsendada. Kuid hoidke oma valikud avatuna, kuni olete kindel, et olete leidnud uurimistöös lünki sisaldava valdkonna. Oletame, et uurisite inimeste motivatsiooni. Võite kasutada selliseid otsingutermineid nagu “töötajate motiveerimine”, “eesmärkide seadmine” ja “tööjõu tootlikkuse parandamine”.

3
Koostage oma teemal lai valik artikleid. Otsige erinevat tüüpi artikleid, nagu informatiivsed tekstid, uurimistekstid ja metaanalüüsid. See annab teile oma teemast laiema arusaamise, et saaksite kergemini lünka leida. Salvestage leitud artiklite digitaalne koopia Google’i draivi või USB-draivi. Soovi korral printige igast artiklist välja paberkoopia, et saaksite lihtsalt veeristele märkmeid kirjutada. Teie uurimustöö peab olema väga põhjalik tagamaks, et leiate lünga. Kui loete vaid käputäis artikleid, võib teil puudu olla muudest olemasolevatest uuringutest, mis vastaksid teie pakutud uurimisküsimusele.

4
Rääkige nõustaja või mentoriga oma valdkonna praeguste uuringute kohta. Kui töötate koos nõustaja või mentoriga, on nad teie uurimistöö puudujääkide tuvastamiseks suureks abiks. Küsige neilt praeguste uuringute ja valdkondade kohta, kus nad kahtlustavad, et võite leida lünki. Lisaks pidage nendega nõu enne, kui keskendute konkreetsele õppevaldkonnale, et teada saada, kas see on nende arvates hea mõte. Esitage neile selliseid küsimusi nagu: “Millised uurimisvaldkonnad on praegu kuumad?” “Millised muudatused on Kas teie arvates see teema mulle sobib?

5
Lugege iga artiklit vähemalt kaks korda, et saaksite sellest aru saada. Parim on iga artiklit mitu korda lugeda, et mõistaksite täielikult, mida autor ütleb. Kui saate, lugege iga artikkel ette, et teie arusaamist paremini mõistetaks. Tuvastage lugemise ajal autori eesmärk, meetodid ja uurimistulemused. Kui otsustate, et artikkel pole kasulik, võite teise lugemise vahele jätta.

6
Tutvu sissejuhatusega, et saada teada, miks uurimus on oluline. Tavaliselt räägib autor teile sissejuhatuses, milline on nende lünk uurimistöös, millisele uurimisküsimusele nad vastata püüavad ja kuidas nende tulemused praegusesse uuringusse sobivad. See võib aidata teil mõista, miks artikkel on oluline ja kuidas see võib olla seotud teie enda uurimistööga. Pidage artiklit läbi lugedes meeles autori väiteid, et näha, kas ta täitis oma lubadused. Näiteks võib autor tuvastada oma lünga uurimistöös järgmise väitega: “Seda teemat pole varem uuritud” või “See küsimus jääb vastuseta.”

7
Kirjutage lugemise ajal artikli kohta märkmeid ja küsimusi. Lihtne on unustada loetu ja küsimused, mis lugemise ajal meelde tulid, eriti kirjanduse ülevaate ajal. Aitamaks teil jälgida, kirjutage üles lühike kokkuvõte olulistest lõikudest, pähe tulnud ideedest ja vastamata küsimustest. Kirjutage need artikli veeristele või jälgige neid märkmikus. Kui hoiate oma märkmeid eraldi dokumendis, märgistage need kindlasti artikli pealkirja ja autori nimega. Nii ei aja sa kogemata oma märkmeid segamini.

8
Otsige vastuseid oma küsimustele kirjanduse kohta. Kui teil on küsimusi, lugege artikkel põhjalikult läbi, et näha, kas see on vastanud. Kui te vastust ei leia, viige vastuse leidmiseks läbi täiendavad uuringud. Vastamata küsimused võivad praeguses uurimistöös esile tuua lünga. Salvestage kõik küsimused, millele te vastata ei saa, sest need võivad olla uurimisküsimuse kirjutamise lähtepunktiks.

9
Kaardistage olemasolevad uuringud tabeli, Venni diagrammi või mõttekaardi abil. Kuigi see on valikuline, võib diagrammi või tabeli loomine aidata teil kirjandust paremini mõista. Lisaks võib see aidata teil tuvastada ühiseid teemasid ja alaarenenud valdkondi. See võib aidata teil leida uurimislünka. Näiteks võite teha arvutustabelisse uurimislünkade tabeli. Looge kolm veergu ja märgistage need “Autor”, “Aasta” ja “Kokkuvõte”. Loetlege iga artikli autorid, avaldamisaasta ja artikli sisu täppkokkuvõte. Samamoodi võite ühe või enama artikli võrdlemiseks koostada Venni diagrammi. Otsige kattuvaid teemasid ja meetodeid ning artiklite erinevusi.

10
Kontrollige, kas jaotistes “Arutelu” ja “Tulevikuuuringud” pole lünki. Pärast seda, kui autor on selgitanud oma meetodeid ja tulemusi, selgitavad nad tavaliselt oma järeldusi aruteluosas. See jaotis aitab teil mõista, kuidas autori ideed teie uurimisvaldkonda kaasa aitasid ja kuidas need võivad uurimistöö kulgu muuta. Lisaks juhib jaotis “Tulevikuuuringud” tähelepanu kõikidele lünkadele uurimistöös, mille autor tuvastas. Pidage meeles, et teised teadlased võisid konkreetses artiklis tuvastatud lünki käsitleda pärast selle artikli kirjutamist. See võib aga anda teile võimaliku tühimiku leidmise lähtepunkt.

11
Suundumuste tuvastamiseks lugege metaanalüüse, kirjanduse ülevaateid ja süstemaatilisi ülevaateid. Metaanalüüs on põhjalik uuring, mis uurib eelnevaid uuringuid ja teeb järeldusi. Samuti võite leida teiste teadlaste koostatud kirjandusülevaateid ja süstemaatilisi uuringuülevaateid, mis aitavad teil saada üldise ülevaate oma valdkonna olemasolevatest uuringutest. Seda tüüpi dokumentide lugemine võib anda teile aja säästmiseks ülevaate kirjandusest. Ärge tuginege uurimistöö tegemisel ainult seda tüüpi paberitele. Siiski võivad need olla suurepärane täiendus.

12
Kuumade teemade leidmiseks vaadake üle ajakirjade veebisaitidel loetletud põhimõisted. Enamik suuremaid ajakirju loetleb põhikontseptsioonid, mis on praegu valdkonna jaoks olulised. See võib aidata teil kitsendada kirjanduse ülevaadet teemadele, mida praegu uuritakse. Vaadake need loendid üle ja kasutage neid, et kitsendada oma huvid praegusele kuumale teemale. Mõned ajakirjad annavad teile isegi teada, kui palju artikleid selle põhikontseptsiooniga seotud on. Kui näete võtmekontseptsiooni, millel on teistest vähem artikleid, võib see olla hea viis edasiseks uurimiseks, kuna seda on vähem uuritud.

13
Vaadake üle Google’i suundumused, et leida oma teema kohta esitatud küsimusi. Google’i trendid võivad teile öelda, milliseid küsimusi inimesed teie teema kohta küsivad. Need küsimused võiksid olla tõhusa uurimisküsimuse lähtepunktiks. Koostage nimekiri populaarsetest küsimustest, mis tunduvad teile huvitavad, ja seejärel vaadake, kas leiate vastused. Küsimus, millele praegused uuringud vastust ei leia, võib olla uuringulünk. Google’i suundumustele pääsete juurde siit: https://trends.google.com/trends/?geo=USNäiteks kui otsite “organisatsiooni arengut” Google’i suundumusi, näete, et inimesed otsivad teavet juhtimise arendamise, missiooniavalduste ja tarkvararaamistiku kohta.