See Selgitatud artikkel õpetab teile, kuidas leida joonelõigu lõpp-punkt, kui teile on antud teine ots- ja keskpunkt. Valem on järgmine: (x3,y3)=(x1+x22,y1+y22){displaystyle (x_{3},y_{3})=({frac {x_{1}+x_{2} }{2}},{frac {y_{1}+y_{2}}{2}})}. Selles artiklis on keskpunkt (x3,y3{displaystyle x_{3},y_{3}}) ={displaystyle =} (−6,−2){displaystyle (-6,-2)} ja antud lõpp-punkti (x1,y1{displaystyle x_{1},y_{1}}) ={displaystyle =} (−3,−5){displaystyle (-3,-5)} näidetena. Ülejäänud on algebra: teise lõpp-punkti koordinaatide leidmiseks eraldage x2{displaystyle x_{2}} ja y2{displaystyle y_{2}} (eraldi).
1
Joonistage oma väärtused graafikule (valikuline). See võimaldab teil lineaarvõrrandist visuaalselt aru saada. Veenduge, et märgiksite oma keskpunktiks M{displaystyle M}.
2
Kirjutage x-koordinaadi valem ümber, asendades x1{displaystyle x_{1}} ja x3{displaystyle x_{3}}. Näiteks: −3+x22=−61{displaystyle {frac {-3+x_ {2}}{2}}={frac {-6}{1}}}.−6=−61{displaystyle -6={frac {-6}{1}}}, kuna need tähendavad sama asi. Seda on lihtsam lahendada, kui mõlemad pooled on algselt murrud.
3
Nimetajate kõrvaldamiseks korrutage rist. Korrutage ülemine vasak ja alumine parem pool: (x1+x2)×=2{displaystyle (x_{1}+x_{2})times =2}. Korrake toimingut ülemise parempoolse väärtusega alumise parempoolse väärtusega (x3{displaystyle x_{3}} ja 2{displaystyle 2}). Näiteks: alustate järgmiselt: −3+x22=−61{displaystyle {frac {-3+x_{2}}{2}}={frac {-6}{1}}}Korruta üleval vasak ja all parempoolne väärtus: (−3+x2)×1= −3+x2{displaystyle (-3+x_{2})times 1=-3+x_{2}}Korrutage all vasak ja ülemine parem (vastupidiselt sellele, mis just tehti): 2×∠‘6=−12{displaystyle 2times -6=-12}Tulemuseks on lihtne algebraline võrrand: −3+x2=−12{displaystyle -3+x_{2}=-12}
4
Lahendage ülejäänud algebraline võrrand koos muutuja eraldamisega. Muutuja isoleerimiseks tehke konstandi pöördtehte ja tehke seda mõlemal küljel!Näiteks: sooritage pöördtehte −3{displaystyle -3}, lisades vasakule küljele +3{displaystyle +3}. See isoleerib muutuja, kuna positiivne pöörab negatiivse ümber. Siiski peate võrrandi teisele poolele (üle võrdusmärgi) lisama +3{displaystyle +3}.−3+3+x2=−12+3{displaystyle -3{tühista {+3}}+x_{2}=-12+3}x2=−9{displaystyle x_{2}=-9}. See tähendab, et teise otsitava lõpp-punkti x{displaystyle x} väärtus on −9{displaystyle -9}.
5
Korrake ülaltoodud protsessi, lahendades nüüd selle asemel y{displaystyle y}. Olete lahendanud poole probleemist, leides lõpp-punkti koordinaadi x{displaystyle x}. Nüüd on teie lõpp-punkt (−9,y){displaystyle (-9,y)}. Nagu näete, pole te veel valmis! Siin on, kuidas lahendada y{displaystyle y}: asendage y1{displaystyle y_{1}} ja y3{displaystyle y_{3}}: −5+y22=−21{displaystyle {frac {- 5+y_{2}}{2}}={frac {-2}{1}}}Risti korrutage ja eraldage muutuja: −5+5+y2=−4+5{displaystyle -5{ cancel {+5}}+y_{2}=-4+5}Y-koordinaat: y2=1{displaystyle y_{2}=1}Lõplik vastus (lõpp-punkt puudub): (−9,1){ kuvastiil (-9,1)}