Kuidas leida ajakirja artikleid

Olenemata sellest, kas töötate lühikese uurimistöö kallal, uurite doktoritööd või otsite konkreetse huvipakkuva teema kohta lisateavet, võib asjakohaste ajakirjaartiklite leidmine olla teie jõupingutuste jaoks kriitilise tähtsusega. Alustuseks tuvastage mõned laiapõhjalised ja teemapõhised ajakirjade andmebaasid, seejärel täpsustage oma otsingutermineid, et saaksite otsingutulemusi hõlpsamini hinnata. Sealt pääsete juurde vajalike artiklite digitaalsetele või trükitud koopiatele ja ärge kartke küsida abi oma kohalikust raamatukogust!

1
Alustage laiaulatusliku teadusliku andmebaasiga, nagu Google Scholar. Otsingut on mõttekas alustada laia võrguga, seejärel piirata oma fookust. Google Scholar on kõige tuntum, kuid mitte ainult laiapõhjaline teadusliku sisu andmebaas. Laiaulatuslikust andmebaasist otsimine annab palju tulemusi, mis ei vasta tingimata teie vajadustele, kuid tõenäoliselt avastate ka mõned “pärlid”, millest muidu poleks jäänud. Laiast teaduslikust andmebaasist otsimine võib olla väga kasulik, kui näiteks proovite valida uurimistöö jaoks mitme võimaliku teema hulgast. Iga teema otsimine annab tulemusi, mis annavad teile ettekujutuse iga teema kohta olemasolevast teaduslikust materjalist, mis võib aidata teil otsustada, millist teemat kasutada. Google’i otsimiseks Scholar, minge aadressile https://scholar.google.com/ või tehke veebiotsing “Google Scholar”. Sealt võite näiteks sisestada otsingu “U.S. Bill of Rights Criminal Law”, et tuua välja lai valik selleteemalist teaduslikku materjali.

2
Proovige valdkonnapõhiseid valitsuse andmebaase, näiteks PubMed. Kui otsite näiteks meditsiinivaldkonna artikleid, on PubMed, mida haldab USA valitsuse riiklikud tervishoiuinstituudid, oluline ressurss. Valitsuse hostitud või toetatud andmebaasid võivad osutuda kasulikuks ka muudes valdkondades. Kui vajate abi potentsiaalsete riiklike andmebaaside tuvastamisel teie valitud valdkonnas, küsige nõu õpetajalt, professorilt, mentorilt, raamatukoguhoidjalt või muult valdkonnaga kursis olevalt isikult.

3
Kontrollige valdkonnapõhiseid andmebaase võrgus või kohalikus raamatukogus. Paljud avalikud raamatukogud ja eriti ülikoolide raamatukogud pakuvad oma veebisaitidel valdkonnapõhiste otsinguandmebaaside loendeid (ja sageli neile juurdepääsu). Kui te seda teavet veebisaidilt ei leia, minge raamatukokku ja paluge abi. Näiteks PsycInfo on suur psühholoogiavaldkonnaspetsiifiline andmebaas ja seda haldab Ameerika Psühholoogia Assotsiatsioon (APA). , LexisNexis on õigusvaldkonnas kauaaegne ja tuntud andmebaas. Samuti võib teil olla võimalik lihtsate veebiotsingutega tuvastada mõned valdkonnapõhised andmebaasid. Kui olete huvitatud näiteks ajaloovaldkonnast, proovige otsida “ajaloo ajakirja artiklite andmebaasid”.

4
Otsige veebist ajakirja või artikli pealkirja järgi, kui teil on see teave juba olemas. Mõnel juhul võite juba teada, et soovite konkreetse artikli jälile jõuda või soovite piirduda ainult konkreetse ajakirja artiklitega. Kui jah, proovige teha lihtsat veebiotsingut, kasutades artikli või ajakirja pealkirja. Artikli pealkirja või ajakirja pealkirja järgi otsimine võib suunata teid ajakirja kodulehele, millel on tõenäoliselt oma otsinguliides. Artikli pealkirja järgi otsimine võib viia teid otse artikli täistekstiversioonini või vähemalt mõnede juhtnöörideni selle kohta, kust sellele juurde pääseda.

5
Otsige veebist konkreetse autori nime järgi ja võtke temaga ühendust. Kui teate, et soovite konkreetselt autorilt ühte või mitut artiklit, tehke tema nime jaoks tavaline veebiotsing. Võite sattuda nende isiklikule või professionaalsele veebisaidile, mis võib pakkuda otsest juurdepääsu nende kirjutatud artiklitele. Teise võimalusena võib veebisait pakkuda võimalust autoriga otse ühendust võtta. Kui kontaktandmed on esitatud, saatke autorile e-kiri ja väljendage lugupidavalt oma huvi saada juurdepääs mõnele konkreetsele artiklile, mille nad on kirjutanud. Nad võivad olla valmis ja võimelised saatma teile elektroonilisi koopiaid või pakkuda teile võimalusi oma artiklitele juurdepääsu saamiseks.

6
Kirjutage üles täielik lause, mis määratleb teie otsingu eesmärgi. See võib alguses tunduda rumal harjutus, kuid see võib tõesti aidata teil oma otsingutermineid täpselt määrata. Võtke mõni hetk, et sõnadesse panna, millist teemat soovite otsida. Näiteks: “Ma tahan teada õdede rollide kohta välihaiglates USA kodusõja ajal.” Või: “Ma tahan hinnata tõendeid kurkumi toidulisandite kohta esitatud tervisealaste väidete kohta.â€

7
Tuvastage oma otsinguteema lause põhikomponendid. Tõmmake ring või tõmmake oma lause kõige olulisemad sõnad või fraasid alla. Mõelge nende terminite alternatiivsetele fraasidele või sünonüümidele ja koostage proovimiseks otsinguterminite loend. Näiteks võite valida “õed”, “välihaiglad” ja “kodusõda”. Või võite kasutada “tõendeid”, “tervisealaseid väiteid” ja “kurkumilisandeid” ning proovida alternatiive, nagu “kliinilised uuringud” ja “kurkumiinilisandid” (kurkumiin on kurkumi peamine komponent ).

8
Kasutage oma otsinguparameetrite täpsustamiseks otsinguliidese tööriistu. Enamik otsinguliideseid tunneb ära (suurtähtedega kirjutatuna) põhilised Boole’i ​​operaatorid AND, OR ja NOT. Seetõttu annab otsingustring “õed JA välihaiglad JA kodusõda” tulemused, mis põhinevad kõigi kolme termini kombinatsioonil. Kui otsinguliidesel on funktsioon “Täpsem otsing”, klõpsake sellel, et näha, millised on täiendavad otsingutäpsustused. võimalik.Kui olete huvitatud ainult selleteemalistest ajakirjaartiklitest, mis on avaldatud viimase 25 aasta jooksul, võib täpsem otsing lubada teil neid parameetreid määrata. Veel üks näide Boole’i ​​operaatorite kasutamisest võib olla järgmine: “kliinilised uuringud JA tervis väited JA (kurkum VÕI kurkumiin).â€

9
Kasutage oma otsingutulemuste kasulikkuse hindamiseks viiteteavet. Enamik ajakirjade andmebaase annab tulemusi, mis sisaldavad vähemalt järgmist: autor, artikli pealkiri, ajakirja pealkiri, köide/väljaanne, leheküljed ja kuupäev. Mõnel juhul võivad tulemused sisaldada ka artiklite kokkuvõtteid või kokkuvõtteid. See põhiteave on sageli piisav, et anda teile hea ettekujutus selle kohta, kas konkreetne ajakirjaartikkel on uurimistöö jaoks väärt. Kui teid huvitavad ainult teaduslikud, eelretsenseeritud ajakirjaartiklid, otsige lihtsaid üksikasju, nagu ajakirja pealkiri ( teadusajakirju nimetatakse sageli “Journal of …—, autori(te) volikirjad (põhinevad lühikirjeldustel või pealkirjadel, nagu “Ph.D.— või “M.D.â€) ja abstraktne või kokkuvõte (teadusartiklitel on tavaliselt kaine toon, mis on tõenduskeskne).

10
Mugavaima valiku jaoks kasutage võimaluse korral digitaalseid täisteksti artikleid. Mõnel juhul pääsete otse otsingutulemustest juurde valitud artikli digitaalsele täisteksti versioonile. Kuid muudel juhtudel võib kogu artiklile juurdepääsuks vaja minna individuaalset või institutsionaalset andmebaasi tellimust. Või võite maksta juurdepääsu eest üksikule artiklile, kuigi artikli hind võib tunduda liiga suur. Küsige oma ülikoolilt, muult õppeasutuselt või tööandjalt, kas teil on kõnealuse andmebaasi tellimus. .Isegi kui pääsete tasuta juurde vaid ühele artiklijupile, võite sealt koguda kasulikku teavet. Vähemalt annab väljavõte teile parema ülevaate sellest, kas tasub kogu artiklit käsile võtta. Enamasti tuleks ajakirjaartiklite digitaalseid versioone tsiteerida teisiti kui trükiversioone.

11
Kontrollige oma kohaliku raamatukogu kataloogi, kas see sisaldab vajalikke ajakirju. Paljudes rahvaraamatukogudes ja eriti ülikoolide raamatukogudes on endiselt suured trükiajakirjade kogud. Otsige raamatukogu veebikataloogist otsitava ajakirja pealkirja, et näha, kas see on saadaval soovitud kuupäevavahemikus. Kui jah, siis võib ajakirja köita ja hoida raamatuvirnades või perioodikaosakonnas eraldi hoida. Näiteks kui proovite leida 1978. aastal ajakirjas Journal of the Civil War ilmunud artiklit, tehke otsige pealkirja “journal of the civil war”. Tulemused peaksid teile näitama, kas raamatukogul on selle aja jooksul ajakirja koopiaid ja kus need asuvad.

12
Küsige raamatukogu kasutajatoest, kui vajate abi ajakirjade või artiklite leidmisel. Paratamatult jäävad mõned asjad vahele – kui raamatukogu digiteerib oma kataloogi ja materjale. See ajakiri, mida vajate, võib olla kuskil virnades või ajutises kohas peidus. Minge raamatukogu kasutajatoesse ja küsige eksperdilt…” kui keegi saab aidata teil oma raamatukogus ajakirjaartiklit üles leida, siis ta saab seda teha! Tegelikult, kui vajate abi protsessi mis tahes osas – otsingu täpsustamisel, otsingutulemuste hindamisel ja muul viisil – küsige abi raamatukoguhoidjalt .

13
Vaadake, kas raamatukogudevaheline laenutus (ILL) on raskesti leitavate ajakirjaartiklite jaoks sobiv valik. Kui teie teegis pole vajalikku artiklit, võib see hankida selle mõnest teisest teegist. Olenevalt raamatukogust saate teha ILL-i päringu veebisaidi, kasutajatoe või kassas või ILL-osakonna kaudu. Paljudel juhtudel saadetakse teile vajaliku ajakirjaartikli valguskoopiad (digitaalselt või post) laenutavast raamatukogust teie raamatukogusse. ILL kaudu artiklite hankimiseks peate võib-olla maksma tasu.