Isegi parimad sõbrad vaidlevad vahel. Sõpradevahelised vaidlused võivad põhjustada haiget tundeid, üksteise vältimist, tulevaste konfliktide sagenemist ja lõpuks sõpruse täielikku purunemist. Sõpruse parandamiseks peate võib-olla esmalt lahendama probleemi või vaidluse. See võib haiget teha ja olla keeruline, kuid õnneks on vaidluste ja konfliktide lahendamiseks positiivseid viise, näiteks: olukorra parandamise planeerimine, konfliktide lahendamise oskuste kasutamine, positiivse suhtluse kasutamine ja tulevaste konfliktide vähendamine.
1
Tunnista, mis valesti läks. Vaidluse lahendamise alustamiseks peate esmalt mõistma, mis juhtus, ja välja töötama mõned hüpoteesid selle kohta, miks see juhtus. See on ülioluline, sest te ei saa probleemi lahendada, kui te ei tea, milles probleem on! Plaani omamine on üks võimalus olukorrale selge peaga läheneda, et rohkem vaidlusi vähendada. Alustuseks vaadake juhtunut oma vaatenurgast ja mõelge sellele ratsionaalselt. Kasutage nii oma ratsionaalset kui ka emotsionaalset meelt, kuid proovige olukorda objektiivselt vaadata. Oletame, et avastasite, et teie sõber rääkis teie selja taga negatiivselt. Mõelge olukorra kõikidele eripäradele. Kuidas sa teada said? Mida inimene ütles? Kuidas te sellega hakkama saite? Probleemi analüüsimiseks võib olla abiks välja selgitada, mis probleemini viis ja mis hiljem juhtus. Tehke kindlaks eelkäija (mis juhtus enne konflikti), käitumine (mida te tegite) ja tagajärg (mis juhtus käitumise tagajärjel). Kujutagem ette, et konflikt sai alguse sellest, et saite teada, et teie sõber räägib teie selja taga (eelmine), ja seejärel astusite sõbraga silmitsi, mis muutus verbaalseks vaidluseks (käitumiseks). Järgmiseks lõpetasite teie ja teie sõber nädalaks üksteisega rääkimise (tagajärg). Tea, et mõned vaidlused on okei; kõik argumendid pole halvad. Vahel võib sõpradega eriarvamusele jääda ja mõnel teemal vaielda või arutleda. See, kuidas te vaidlete, on oluline; iga inimene peab olema lugupidav ja kumbki ei tohiks olla agressiivne.
2
Pühenduge oma tegevusi muutma. Proovige analüüsida oma käitumist ja mõtteid olukorra kohta. Mõelge võimalusele vaadata olukorda teistmoodi ja võtta teistsugune vaatenurk. See võib aidata teil konfliktis selgust saada ja mõista, kuidas saate proovida seda lahendada. Näiteks võite oma sõbrale pühenduda, et teete midagi paremini, kui järgmine kord sarnane olukord juhtub. Üks viis asju teisiti teha on teisiti mõelda. Näiteks kui keegi ütles teile, et teie sõbrad räägivad sinust negatiivselt, kas see on võimalik, et see pole tõsi? Teine viis asju teisiti teha on oma tegude muutmine. Kui rääkisite oma sõbrale kuuldu üle, kas suudate leida parema viisi, kuidas oleksite võinud olukorrale läheneda? Kas sa olid tõesti vihane, kui üritasid konflikti lahendada? Kas sa ütlesid midagi, mida kahetsed?
3
Plaanige väljendada, mis teid häiris. Analüüsige, kuidas teie sõber vaidlusele vastas. See võib aidata teil mõtteid koguda, nii et kui räägite oma sõbraga olukorrast, saate olla konkreetne selles, mida soovite, et ta muudaks. Koguge ideid selle kohta, mis teie tundeid riivas või olukorra teie jaoks keerulisemaks muutis. Näiteks võib-olla nimetas teie sõber teid halvaks nimeks ja sõimas teid ning see pani teid kurvastama ja vihastama. Tehke kindlaks, mida teie sõber oleks saanud teisiti teha. Näiteks kui su sõber sind sõimas, oleks ta ehk võinud häält madalamaks teha, rahulikult rääkida ja kasutada sõnu, mis ei olnud solvavad ega agressiivsed.
4
Määrake rääkimiseks aeg ja koht. Olukorra arutamine on üks kõige kasulikumaid viise tüli lahendamiseks ja suhte parandamiseks. Kui te pole oma sõbraga mõnda aega rääkinud, proovige talle sõnumeid saata või helistada, et kokku leppida kohtumise aeg. Võite öelda midagi sellist: “Tere. Tahaksin teiega isiklikult vestlemiseks aja kokku leppida? Kas olete sellega nõus?” Vältige probleemi vestlemist tekstisõnumi, messengeri, e-posti või telefoni teel. Näost näkku kontakt on parim viis konflikti lahendamiseks, kuna see vähendab suhtlemishäirete tõenäosust; sms-ist ei saa aru inimese tooni ega näoilmet. Võite öelda: “Ma arvan, et oleks parem, kui räägiksime sellest isiklikult. Ma tõesti tahan teid paremini mõista. Kuidas oleks, kui läheksime kohvi jooma?” Valige sobiv koht, mis on mõnevõrra privaatne. Ärge kaasake teisi inimesi, sest see võib tunduda, et lööte oma sõbra kallale; räägi oma sõbraga isiklikult. Hea asukoht võib olla kohvik, teie kodu või park. Püüdke vältida kohti, nagu kool või töö (kus võivad läheduses viibida teised tuttavad inimesed). Arutage olukorra mõlemat poolt. Esmalt laske oma sõbral rääkida oma kogemusest ja tunnetest. See näitab, et olete valmis temale keskendudes oma mõtted kõrvale jätma.
5
Ole empaatiline. Empaatia teise inimese vastu suurendab konfliktide tervisliku lahendamise tõenäosust. Võite öelda näiteks: “Ma tahaksin kuulda teie arvamust olukorrast. Kas saate mulle öelda, kuidas te juhtunust mõtlete ja tunnete?” Asetage end oma sõbra olukorda. Mis tunne oleks olla tema olukorras? Mis tunne oleks mõelda tema mõtteid ja tunda tema tundeid? Kas tema elus toimub muid asju, mis olukorda mõjutavad (rasked olukorrad kodus või koolis)? Püüdke olla mõistev ja vaadake tema vaatenurka kõrvalseisjana. Hoia vahepeal oma emotsioonidest eemal, et vähendada tõenäosust, et võtad midagi tema ütlemist isiklikult ja reageerid emotsionaalselt.
6
Vabandage. Nõustuge sellega, et teie sõbral on põhjust ärrituda, isegi kui te sellega nõus ei ole. Öelge midagi sellist: “Ma saan aru, et olete haiget saanud ja mul on kahju.” Seejärel kuulake, mis tal öelda on. Ärge öelge midagi sellist: “Ma võisin eksida, aga sa tegid asja hullemaks.”
7
Kasutage ühist probleemide lahendamist. Töötage mõlema asjaosalise jaoks parima tulemuse nimel. Koostöös on mõlemad pooled võrdsed ja igaüks töötab selle nimel, et leida olukorrale parim võimalik lahendus. Alustuseks võiksite öelda: “Ma tõesti tahan selle probleemi koos lahendada. Kas arvate, et suudame leida lahenduse, mida me mõlemad on nõus?” Samuti võite rõhutada, et olete valmis asjade kallal töötama, öeldes: “Ma saan aru, et pean ka mõne asja kallal töötama, nii et ma tahan, et te teaksite, et olen valmis kuulma, mida te soovite, et ma teeksin järgmine kord paremini.”Keskenduge koostöövalmidusele ja teise inimese aitamisele. Selle asemel, et mõelda enda vajadustele, mõelge oma soovidele ka sõbra vajaduste kontekstis. Kas on olemas viis, kuidas saaksite mõlemad oma vajadused turvalisel ja tervislikul viisil rahuldada? Võib-olla aitate oma sõbral paremini suhelda ja saate õppida, kuidas konflikte tervislikult lahendada. Ärge tehke liiga palju kompromisse. Kompromiss võib tähendada, et saate ainult osa sellest, mida soovite, ja ohverdate oma olulised soovid. Olge valmis pisut nihkuma, kuid ärge tehke täielikku kompromissi oma soovides ja vajadustes, et teist inimest rahustada. Analüüsige võimalikke lahendusi ja leppige kokku, milline variant sobib teile mõlemale. Vaadake olukorda ja mõelge, kuidas seda koos lahendada. Võib-olla koostage nimekiri võimalustest, mille puhul mõlemad osapooled millegi kallal töötaksid. Näiteks kui kuulsite, et teie sõber räägib sinust negatiivselt, ja sa seisid temaga silmitsi, võib mõni lahendus olla see, et oleksite võinud agressiivse asemel rääkida enesekindlamalt ja teie sõber oleks võinud sama teha. Kui olete selle järelduseni jõudnud, saate kokku leppida, mida saate mõlemad tulevikus teisiti teha.
8
Harjutage enesekehtestamist. Enesekindlus seisneb teie vajaduste rahuldamises sobival ja lugupidaval viisil. Mida enesekindlam suudate olla, seda tõenäolisemalt saate selle, mida soovite. Ole otsekohene. Lähene sõbrale rahulikult ja taktitundeliselt. Kuulake tema seisukohta ja seejärel selgitage, kuidas te end tunnete. Kasutage “mina” ütlusi, näiteks: “Ma tundsin vihast, kui kuulsin, et räägite minust teistele inimestele halvasti.” Rõhutage kindlasti, kuidas tunnete selle asemel, mida teine inimene tegi; peaksite alati kõigepealt välja ütlema oma tunded, et vähendada tõenäosust, et teine inimene reageerib emotsionaalselt või võtab seda isiklikult. Keskenduge suhte positiivsetele külgedele. Võite öelda midagi sellist: “Teie sõprus tähendab mulle palju ja ma ei taha, et see meie vahele jääks. Säilitage positiivne silmside. Ärge vaadake aeg-ajalt pilku pööramata ja ärge vaadake. Ärge vältige silmsidet. Säilitage mugav silmside, vaadake aeg-ajalt kõrvale, seejärel taastage silmside.
9
Vähendage agressiivsust. Agressiivne suhtlemine põhineb: “Mul on kõik korras, sinuga pole kõik korras” mõtlemine. See eeldab, et teil on õigus ja teisel inimesel on õigus. Agressiivse suhtluse näited on: hääle tõstmine või karjumine, ähvardamine, mahategemine. teine isik (nt “Sa oled loll”) ja näpuga näitamine. Vältige solvavat käitumist, nagu näiteks nimetamine, mahategemine või süüdistamine. Näiteks ärge öelge selliseid asju nagu: “Ma ei suuda uskuda, et sa seda tegid. Ma vihkan sind. Sa oled loll.” Selle asemel öelge midagi enesekindlat, näiteks: “Ma tundsin väga vihast, kui kuulsin, et sa oled räägin minust mu selja taga. Ma tean, et see võib olla kontekstist välja rebitud, kuid kas saate mulle anda omapoolse külje juhtunu kohta? Tahaks aru saada, kust sa tuled.”
10
Piirata passiivset suhtlust. Mõned inimesed taganevad ja anuvad andestust kakluse esimeste märkide ilmnemisel, isegi kui nad pole ainsad, kes selle probleemi eest vastutavad. Passiivset käitumist, nagu vastasseisu vältimine, seostatakse aga suurema negatiivsusega sõprussuhetes. Ärge vältige probleemi, see võib lõppeda lahendamata konfliktiga. Ärge vabandage kõige eest, vaid ainult oma osa probleemis. Teisisõnu, ärge võtke kogu süüd enda peale. Konfliktis on alati kaks inimest ja enamasti käituvad mõlemad inimesed probleemile kaasa aitavat käitumist.Vaadake oma sõpra ja hoidke silmsidet, selle asemel, et põrandat vahtida või askeldada.Ärge lihtsalt arvestage teise inimese tahtega või soove. Teie vajadused on sama olulised.
11
Vältige passiiv-agressiivset käitumist. Passiiv-agressioon on seotud oma agressiivsuse näitamisega passiivsel viisil. Selle asemel, et rääkida kellelegi oma tunnetest, räägite inimesele oma tegude kaudu. Need passiivsed agressiooni vormid võivad olla segadusttekitavad ja haiget tekitavad. Mõned näited passiiv-agressiivsest suhtlemisest on sarkasm, inimese selja taga rääkimine (temast teistele negatiivselt rääkimine), kuulujuttude levitamine või teistele inimestele teie sõbrale mitte meeldima panemine.
12
Jätkake tööd sõpruse nimel. Ärge oodake, et asjad saavad kohe selgeks. Vaidlused võivad olla segased ja asjade lahendamiseks võib kuluda aega. Jätke ruumi. Mõnikord vajavad sõbrad üksteisest puhkust, et olukorda ümber hinnata ja selgust saada. Loobuge kontrollist. Kui proovite oma sõpra kontrollida, võib see tekitada suhtes negatiivsust. Austage oma sõbra soove, kui ta ei taha olukorrast rääkida, kuid andke talle teada, et see häirib teid. Ärge sundige teda asju läbi rääkima, kuna see võib viia uue vaidluseni.
13
Hallake oma viha. Viha juhtimine ei seisne vihastamise vältimises, vaid teadmises, mida teha, kui olete vihane. Vältige vestlusi, kui olete väga vihane. Kõndige minema, kui on konflikt, mis võib kasvada agressiivseks suhtlemiseks või vägivallaks. Säilitage rahu ja ärge unustage hingata!
14
Pöörake tähelepanu oma positiivsetele omadustele. Uuringud näitavad, et kui inimesed keskenduvad oma teadmistele, loovusele ja oskustele, suudavad nad paremini kaaslastega konflikte lahendada. Tuvastage oma tugevad küljed ja arendage neid! Oletame, et teil on hea esinemine, liitute näitlemisklassiga või koolietenduse prooviesinemisega. Mida rohkem tegevusi ja oskusi ennast kaasate, seda parem!