Stucco on populaarne seinakate nii välis- kui ka siseseinte jaoks. Paljud kinnisvaraomanikud leiavad, et mingil hetkel on vaja oma hoone krohv parandada kas pragude ja ilmastikukahjustuste või muude hoone remondi- ja muudatuste tõttu. Põhiliste tööriistadega kinnisvaraomanik peaks selle tööga hakkama saama. Protsess hõlmab lappitava ala ettevalmistamist, kolme kihi krohvplaastrite pealekandmist, lõpliku krohvplaastri kihi tekstuurimist, et see sobiks võimalikult täpselt olemasoleva krohviga, ja soovitud hermeetiku või värvi pealekandmist.
Krohvide lappimise ettevalmistamine hõlmab mitmeid samme. Esimene samm hõlmab lappitava ala puhastamist ja puhastamist. Kasutage haamrit ja peitlit, et eemaldada lahtine krohv plaastri koha ümbert ning seejärel puhastada piirkonnast tolm või praht. Veenduge, et traatliist ja ilmastikutõkkepaber liistule taga oleksid vastuvõetavas seisukorras; kui neid pole, vahetage need enne krohvplaastri paigaldamist välja.
Ehitise remondi kavandamisel arvestage, millist tüüpi krohvi kasutatakse. 18. ja 19. sajandil krohvitud hooned krohviti sageli lubjapõhise krohviga. Portlandtsemendi krohv hakkas koguma populaarsust 20. sajandil, asendades lõpuks eelmistel sajanditel populaarse lubjapõhise krohvi. Portlandtsemendi krohv on kõvem kui lubjapõhine krohv ja selle kõvaduse erinevuse tõttu võib parandus praguneda ja ebaõnnestuda, kui krohvi lappimisel segatakse kahte tüüpi krohvi.
Stucco plaastri segu on saadaval paljudes riistvara- ja kodutarvete kauplustes ning see on üsna odav. Krohvide lappimiseks kasutatav segu on saadaval kuivana või eelsegatult ja kasutusvalmis. Krohviplaastreid võib peale kanda pahtlilabida või kellu abil. Krohvide lappimiseks valmistumisel kasutatakse ka pihustuspudelit vee udutamiseks.
Enne krohvplaastri paigaldamist tuleb plaastri koht pihustuspudelist veega niisutada. Krohviparandussegu tuleks valmistada vastavalt tootja juhistele, kui plaastri koht on valmis. Esimene krohvplaastri kiht peaks olema umbes 1/4 tolli (6.35 mm) kuni 3/8 tolli (9.5 mm) paksune ja seda saab peale kanda pahtlilabida või kellu abil. Selle krohvplaastri kihi pind tuleks teise kihiga liimimise hõlbustamiseks kriipsutada pahtlilabida või naelaga rombikujuliselt. Esimesel krohvplaastri kihil tuleks lasta enne teise kihi pealekandmist mitu päeva kuivada.
Teine kiht kantakse peale sarnaselt esimese kihiga. Teine kiht peaks samuti olema umbes 1/4 tolli (6.35 mm) kuni 3/8 tolli (9.5 mm) paksune. Ka teise kihi pind tuleks karestada, et hõlbustada viimase kihi sidumist teise kihiga. Mõned inimesed eelistavad lasta keskmisel kihil enne viimase kihi pealekandmist mitu päeva kuivada, teised aga eelistavad lasta teisel kihil enne viimase kihi pealekandmist taheneda. Teine kiht, kui sellel on lastud täielikult kuivada, tuleb enne viimase kihi pealekandmist pihustuspudelist veega pihustada.
Krohviplaastri viimane kiht kantakse peale samamoodi nagu teisedki kihid, välja arvatud see, et see ei tohi olla paksem kui 1/4 tolli (6.35 mm). Selle asemel, et krohvplaastri viimase kihi pind karestada, tuleks see tekstureerida nii, et see sobiks võimalikult täpselt olemasoleva krohvimustriga. Krohviplaastril tuleb lasta kuivada mitu päeva enne krohvitihendi pealekandmist ja värvimist. Krohv võib enne õlipõhise värvi pinnale kandmist vajada kuivamist kuni aasta.
Järgida tuleks tootja juhiseid krohviplaastri segamise ja pealekandmise kohta. Krohvil ei tohi lasta krohvi lappimisel liiga kiiresti kuivada, vastasel juhul ei kõvene see korralikult. Väljas viibimise korral tuleb paigatud ala hoida jahedas ja varjus. Sooja ilmaga võib osutuda vajalikuks uut krohviplaastrit pihustuspudelist veega piserdada iga paari tunni tagant, et krohvplaaster ei kuivaks liiga kiiresti. Krohviparandusi ei tohiks teha ka siis, kui ilmad on külmad või võib külmuda või külmuda, sest see takistab ka krohviplaastri korralikku kõvenemist.