Krambid võivad olla hirmutavad, eriti grand mal krambid, mille tagajärjeks on korduvad pealiigutused või jäsemete loksumine. Tavaliselt on kõige esimene asi, mida soovite teha, et inimene oleks ohutu, langetades ta maapinnale ja eemaldades piirkonnast kõik potentsiaalselt kahjulikud esemed. Seejärel peaksite helistama hädaabiteenistustele, eriti kui see on esimene kord, kui isikul on krambid. Krambihoogude peatamiseks võite manustada ravimeid ninasse ja suu kaudu, kuid ükski neist ravimitest pole USA-s väljaspool haiglat heaks kiidetud. Ehkki krambihoogu võib olla võimalik peatada, eriti kui inimene tunneb epilepsiahoo tekkimist, võib teie jaoks olla kõik, mida saate teha, hoida inimest turvaliselt ja oodata krambihoogu.
1
Langetage need maapinnale. Kui inimene istub või seisab, peate ta maapinnale tooma, et ta ei kukuks ega vigastaks. Langetage need maapinnale nii hästi kui võimalik, püüdes hoiduda lokkavatest jäsemetest. Asetage inimene külili. Selleks, et aidata inimesel hingata, keerake see nii, et ta oleks külili. See aitab hoida nende hingamisteed puhtana.
2
Vähendage vigastuste ohtu, kontrollides piirkonda. Viige inimesest eemale kõik, mis võib talle kokkupuutumisel kahjustada. Otsige kõike, mis on kõva või terav, ja veenduge, et see oleks levialast väljas.
3
Asetage inimese pea alla midagi pehmet. Sageli põhjustavad krambid korduvaid pea liigutusi. See võib viia selleni, et inimene saab end vigastada, kui ta pea vastu põrandat lööb. Vigastuste ohu vähendamiseks asetage inimese pea alla padi või jope.
4
Hoidke inimesest eemal. Sageli võib grand mal krambi korral isik käte või jalgadega vehkida. Te ei tohiks püüda inimest ohjeldada. Tegelikult, kui olete need kaitstud, on hea mõte nende eest eemale hoida.
5
Helistage kiirabi, kui inimesel on krambid esimest korda. Kui tunnete inimest hästi ja tal pole kunagi varem krampe esinenud, peaksite viivitamatu arstiabi saamiseks helistama kiirabi. Nad võivad aidata krambihoogu peatada pärast saabumist.
6
Helistage kiirabi, kui krambid kestavad üle 5 minuti. Isegi kui isikul on krambid varem olnud, peaksite helistama kiirabisse, kui krambid kestavad üle 5 minuti. Käivitage taimer niipea, kui saate inimese turvaliselt toimetada. Hädaabisse tuleks helistada ka siis, kui inimene vigastab end, tal on hingamisraskused, tal on järjest mitu krambihoogu või mõni muu tervisehäire, näiteks diabeet või südamehaigus. Helistage ka siis, kui kramp juhtus vees või kui isik on rase. Kui kahtlete, kas peaksite helistama hädaabiteenistustele või mitte, helistage neile. Kui te pole kindel, on alati parem helistada.
7
Jää inimese juurde. Kui olete seal ainuke inimene, on oluline jääda krambi saanud inimese juurde, et saaksite teda jälgida. Lisaks on nad krambist väljudes desorienteeritud, nii et nad vajavad seal kedagi. Püüdke jääda rahulikuks ja kogutuks. Kontrollige kindlasti, kas inimene krambist väljub vigastuste suhtes; otsige verd või verevalumeid. Pidage meeles, et nad ei pruugi desorientatsiooni tõttu küsimustele vastata.
8
Aidake inimest, kes tunneb krambihoogu, jootes talle vett. Mõnel juhul võib inimene aru saada, et krambid on tulemas. Sel juhul võivad nad võtta pille, lootes krambi enne selle algust peatada. Aidake inimest, leides talle ravimi võtmiseks vett. Tavaliselt on selleks ette nähtud bensodiasepiinid, nagu lorasepaam, diasepaam ja midasolaam. Kui inimesel on juba krambid, ei tohiks te talle tablette suhu pista, sest nad võivad selle peale lämbuda või kopsudesse sisse hingata.
9
Kontrollige meditsiinilise hoiatuse käevõru või kaelakeed. Need ehted võivad teile öelda, kas inimesel on kaasas ravimeid, mida saate krambihoogude korral manustada. Samuti võivad ehted öelda, kas peaksite helistama kiirabi või mitte, samuti selle, kellele hädaolukorras helistada.
10
Pihustage vedelat ravimit inimese ninna. Mõnel juhul on arst neile määranud vedela ravimi, bensodiasepiini. Seejärel pihustatakse seda ravimit inimese ninna. Kuigi see administratsioon ei ole veel FDA poolt heaks kiidetud, on see endiselt tavaline praktika.
11
Kasutage alternatiivina süstalt põsele vedela ravimi manustamiseks. Avage ravimipudel, tavaliselt midasolaamiga, ja suruge puhas süstal ülaossa, surudes kolbi alla. Pöörake pudel ümber ja tõmmake välja ettenähtud kogus ravimit, mis peaks pudelil olema. Hoidke õrnalt inimese lõuast ja asetage süstla ots hammaste ja põse vahele maapinnale kõige lähemal asuvale küljele. Vajutage ravimi vabastamiseks kolbi alla. Mõnikord on see ravim eelnevalt doseeritud ampullis, millest saate ravimit välja pigistada. FDA ei ole selle ravimi kasutamist väljaspool haiglaid heaks kiitnud, kuigi on Ühendkuningriigis heaks kiidetud. Siiski on see mõnikord ikka selleks otstarbeks ette nähtud. Tavaliselt on see ravim ette nähtud lastele.
12
Eeldatakse, et lorasepaami või diasepaami manustatakse IV. Kui isik on hädaabiteenistuse saabudes endiselt konfiskeerimas, manustab ta tõenäoliselt teel haiglasse ühte neist kahest ravimist. Tõenäoliselt kasutavad nad ravimi manustamiseks IV, kuigi diasepaami võib manustada ka rektaalselt.