Kui võtate kõvaketta defragmentimiseks aega, aitab see aeglast arvutit kiirendada. Microsoft® Windows® operatsioonisüsteemiga personaalarvutite (PC) või sülearvutitega on kaasas defragmentimistarkvara, kuid muude operatsioonisüsteemide jaoks võib vaja minna kolmanda osapoole programmi. Kõvaketta defragmentimiseks kasutatavat tarkvara on lihtne käivitada, kuid see seob tõhusalt teie arvuti protsessori ja mälu ning peaksite ootama, et seda kasutada ajal, mil arvutit pole vaja.
Arvuti operatsioonisüsteem määrab, milliseid samme tuleb kõvaketta defragmentimiseks võtta. Windows®-i süsteemide puhul peate ainult avama ja käivitama defragmentimise utiliidi. Selle programmi regulaarne käivitamine kõvaketta defragmentimiseks aitab teie arvutil sujuvalt töötada, eriti kui kõvaketas saab täis. Teised operatsioonisüsteemid ei sisalda sarnaseid programme, kuid allalaadimiseks on saadaval kolmandate osapoolte tarkvara.
Tavaline arvuti kõvaketas kasutab kettale teabe salvestamiseks ja kasutamiseks lugemis-/kirjutuspead. Kui programmid ja failid esimest korda arvutisse laaditakse, kirjutatakse andmed ketta samale alale. Kasutamisel faile tavaliselt muudetakse või eemaldatakse ning failid hakkavad levima üle kogu ketta. Kui ketas täitub, muutub failide kooshoidmine keerulisemaks ja arvuti salvestab teabe vaba ruumi kohta.
Arvuti jälgib kogu selle teabe asukohta failihaldussüsteemi abil. Vanemad arvutid kasutasid süsteemi nimega File Allocation Table (FAT), kuid see süsteem asendati uue tehnoloogia failisüsteemiga (NTFS). FAT-i kasutavate arvutite puhul on killustumine tavaliselt problemaatilisem ja FAT-i kasutava kõvaketta defragmentimisel suureneb kiirus järsult. NTFS vähendab killustatuse mõju ja kuigi sellest on ka kasu, on paranemine peenem.
Programmi kasutamiseks või faili avamiseks peab lugemis-/kirjutuspea koguma kogu asjakohase teabe. See on kiire ja lihtne, kui fail eksisteerib ühe plokina, kuid faili osade hajutamisel peab lugemis-/kirjutuspea füüsiliselt liikuma ketta igasse ossa, mis aeglustab protsessi. Killutatud failide tükkide kogumine võib suurendada arvuti kulumist ja viia lõpuks kuluka remondini.
Arvuti mälu kasvades muutub killustatus vähem kahjulikuks. Killustumine toimub kõige sagedamini siis, kui mälu läheneb maksimaalsele mahule. Mälu lisamine sisemiste või väliste draivide abil suurendab märkimisväärselt olemasolevat mälu, nii et failide jagamine on väiksem ja kõvaketta defragmentimine muutub vähem vajalikuks. Kui failid või programmid edastatakse, kirjutatakse need uuele kettale defragmenteeritud failina.