Bilanss on koos kasumiaruande ja rahavoogude aruandega ettevõtte üks peamisi finantsaruandeid. See näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali kontosid. Finantsspetsialistid kasutavad bilanssi ettevõtte finantsseisundi hindamiseks.
1
Kasutage bilansi koostamiseks raamatupidamise põhivõrrandit. See on varad = kohustused + omakapital. Seega on bilansil kolm osa: varad, mis on omanduses olevad ressursid; Kohustused, mis on ettevõtte võlad; ja omakapital, mis on aktsionäride sissemaksed ja ettevõtte tulud. Bilansi koostamiseks vajaliku teabe leiate ettevõtte pearaamatust, kus on kajastatud kõik konkreetse perioodi finantstehingud. Bilansis peab varade kogusumma võrduma kohustuste ja omakapitali summaga. varakontod esindavad kõiki ettevõttele kuuluvaid kaupu ja ressursse. Kohustuse osa esindab kõiki tema võlgu. Omakapitali osa esindab omanike (aktsionäride) sissemakseid ja varasemaid tulusid. Teoreetiliselt rahastatakse kogu ettevõtte vara kas laenuga, mis on seotud kohustuste kontodega, või finantseeritakse varasemate tulude ja omanike sissemaksetega, mis on seotud omakapitaliga.
2
Valige bilansi kuupäev. Bilanss luuakse selleks, et näidata ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali konkreetsel aastapäeval. Tavaliselt koostavad ettevõtted ametliku bilansi kord kvartalis (näiteks märtsi, juuni, septembri ja detsembri viimasel päeval) ja eelarveaasta lõpus (nt 31. detsember), kuid seda saab teha igal ajal. lõpetage bilansi koostamine mitu nädalat pärast eelarveaasta lõppu (näiteks 31. detsember), kuid teie andmete kogumise lõppkuupäev ja bilansikuupäev on siiski 31. detsember.
3
Valmistage ette bilansi päis. Kasutage lehe ülaosas pealkirja “Bilanss”. Selle all märkige organisatsiooni nimi ja bilansi jõustumiskuupäev (kvartali või eelarveaasta viimane päev).
4
Loetlege kõik käibevarad. Käibevara on vara, mis võib muutuda rahaks ühe aasta jooksul alates bilansipäevast. Need on loetletud suhtelise likviidsuse järjekorras, st kui hõlpsalt saab neid sularahaks konverteerida. Tavalised käibevarakontod hõlmavad sularaha, turustatavaid väärtpabereid (nagu aktsiad, võlakirjad jne), saadaolevaid arveid, tarneid, varusid ja ettemakstud kulusid (nagu ettemakstud kindlustus, ettemakstud üür jne). Kaasake käibevara vahesumma kontodele ja nimetage seda “käibevarad kokku”.
5
Loetlege kõik põhivarad, mida nimetatakse ka pikaajalisteks varadeks. Põhivara on määratletud kui ettevõtte põhivara väärtus, mida saab kasutada üle 1 aasta, millest on maha arvatud kulum. Pealään näitab pikaajaliste varade hetkeväärtust.
6
Kaasake immateriaalne vara. Neid loetakse ka mittevooluks. Immateriaalne vara on mitterahaline vara, millel puudub füüsiline sisu ja mis kestab üle 1 aasta. Nende hulka kuuluvad patendid, autoriõigused, kaubamärgid ja muud õigused. Mittemateriaalsetel varadel on maksumuse kindlaksmääramiseks pearaamatus väärtus. Näiteks kui patentide juriidilise ja esitamise tasud olid kokku 50 000 dollarit, kuvatakse see kulu ettevõtte pearaamatus ja bilansis. Kaasake põhivarade vahesumma ja nimetage seda “Põhivara kokku”. €
7
Liidage kokku käibe- ja põhivara kogusumma ning märgistage see summa “Varad kokku”. Siin kontrollige, kas teie bilansi varade kogusumma on võrdne ettevõtte pearaamatu varade kogusummaga. Uurige ja lahendage kõik erinevused. leida.
8
Määrata jooksvad kohustused. Lühiajalised kohustused on kohustused, mille maksetähtaeg on üks aasta alates bilansikuupäevast. Tavalised jooksvate kohustuste kontod hõlmavad järgmist: võlgnevused, lühiajalised võlakohustused ja viitvõlad. Kaasake lühiajaliste kohustuste vahesumma ja nimetage see “Lühiajalised kohustused kokku”.
9
Arvutage kõik pikaajalised kohustused, tuntud ka kui fikseeritud kohustused. Need on kõik kohustused, mida ühe aasta jooksul ei tasuta. Pikaajaliste kohustuste hulka kuuluvad: pikaajalised võlakirjad ja hüpoteegid, makstavad võlakirjad ja pensioniplaani kohustused. Kaasake pikaajaliste kohustuste vahesumma ja märkige sellele reale “Pikaajalised kohustused kokku”.
10
Lisage pikaajaliste kohustuste vahesumma lühiajaliste kohustuste vahesummale. Märgistage see rida “Kohustused kokku”. Kogu kohustuste saldo kuvatakse teie bilansi teises osas ja see lisatakse omaniku omakapitali.
11
Arvutage jaotamata kasum. Jaotamata kasum on kasumi summa, mille ettevõte on teatud aja jooksul teeninud. Esmalt leidke eelmise perioodi jaotamata kasumi lõppjääk (leiab majandusaasta aruandest), lisage oma kasumiaruandest puhastulu (tulu miinus kulud), lahutage investoritele makstud dividendid ja saate jooksva jaotamata kasumi lõppsumma. Jaotamata kasumi aruannet teie bilansis ei kajastata, kuid see aitab teil arvutada omakapitali.
12
Arvutage omakapital. Omakapital koosneb sissemakstud kapitalist (investeeritud rahast) ja jaotamata kasumist (kasumi ja kahjumi ajalooline summa). Siin koostage loend kõigist aktsiakontodest, nagu lihtaktsia, omaaktsia ja jaotamata kasumi number alates 1. sammust. Kui kõik aktsiakontod on loetletud, summeerige need ja lisage pealkiri “Omaniku aktsiad kokku”.
13
Lisage arvud “Kohused kohustused” ja “Omanikukapital kokku”. Nimetage summa “Kohused ja omakapital kokku”. Bilanss on õigesti koostatud, kui “Varad kokku” ja “Kohused ja omakapital kokku” on võrdsed. Kui see on nii, siis on teie bilanss nüüd valmis. Kui bilanss ei ole tasakaalus, kontrollige oma tööd uuesti. Võib-olla olete mõne oma konto välja jätnud, dubleerinud või valesti liigitanud. Kontrollige üle ka oma jaotamata kasumi saldot, kuna see on tavaline probleem.