Geograafilise aruande kirjutamine võib tunduda hirmutav ülesanne, kuid tegelikult on see üsna lihtne. Esimene samm on teema või uurimisküsimuse tuvastamine. Seejärel koguge ja analüüsige andmeid, et vastata oma küsimusele või uurida oma teemat. Mõne lihtsa sammuga saate kiiresti ja selgelt korraldada oma uurimise tulemused ning sellest publikule teada anda.
1
Tuvastage teema või uurimisküsimus. Teie professor või juhendaja võib teile määrata uurimisküsimuse või teema või võite valida oma. Teema või küsimus peaks olema väga konkreetne ja keskendunud. Mõelge uurimise ulatusele ja piirangutele. Näiteks võib küsimus olla: “Millised tegurid aitavad kaasa maalihketele?” või “Mis on vulkaanipurse?” Teise võimalusena võite uurida, kas keskmine asustustihedus maismaaosariikides on madalam kui maailma keskmine rahvastikutihedus.
2
Töötage välja strateegiad küsimusele vastamiseks või teema uurimiseks. Kas peate lihtsalt andmeid võrdlema või peate töötama valdkonnas? Mõelge välja, kuidas koguda vajalikke andmeid, ja tehke selleks korraldusi. Näiteks peate võib-olla uurima mitme maalihkele kalduva koha ökoloogiat.
3
Hankige vajalik teave. Peaksite koguma vähemalt kahte tüüpi teavet: esmane (vestlemine teadlastega või intervjuud pealtnägijatega) ja teisene (statistika, aruanded ja muu avaldatud materjal). Valige alati usaldusväärsed teabeallikad. Vulkaanide uurimisel koguge pealtnägijate ütlusi, mis on esmase teabeallikana. Teisene allikas võiks olla aruanne vulkaanilise laava koostise kohta.
4
Analüüsige andmeid. Sõltuvalt teie uurimistööst peate võib-olla koostama andmete graafiku või analüüsima statistikat või vaatlusmärkmeid. Hinnake, mida andmed teie uurimisküsimuse või teema seisukohalt tähendavad. Kas teie küsimusele vastatakse täielikult või on teie teema täielikult uuritud? Otsige uuritud probleemide ja ideede vahel seoseid, mustreid ja suundumusi. Näiteks võib teie uurimus näidata, et merepiirita osariikide keskmine rahvastikutihedus on suurem kui maailma keskmine rahvastikutihedus.
5
Alusta iga lõiku teemalausega. Iga lõigu esimene lause peaks näitama, millest lõik räägib. Järgnevad laused peaksid teemat üksikasjalikumalt selgitama ja andma tõendeid. Nii liigute üldisest teabest spetsiifilisele teabele. Näiteks võib teemalause olla: “Üle keskmisest sademete hulk suurendab maalihkete tõenäosust.” Järgmistes lausetes võiks arutleda, kui palju tõenäosus suureneb vastavalt kogusele. vihmast ja kuidas see kindlaks tehti.
6
Täpsustage oma metoodikat ja järeldusi. Selgitage, kuidas kogusite uurimise jaoks andmeid ja teavet. Loetlege kasutatud meetodid, nagu uuringud või laboritestid, samuti allikad, nagu laboriaruanded või intervjuud. Rääkige publikule, mida te täheldasite või avastasite, ja tehke faktide põhjal järeldused. Näiteks võite kirjutada: “Maailma rahvastiku ja sisemaa osariigi rahvastikutiheduse statistika saadi kahest allikast. Keskmine rahvastikutihedus arvutati iga andmekogumi jaoks. € Seejärel kirjeldage keskmise tiheduse leidmiseks kasutatud meetodit, märkige mõlemad keskmised tihedused ja võrrelge neid.
7
Esitage täpsed ja konkreetsed tõendid. Tõendusmaterjal peaks olema asjakohane ja üksikasjalik. Statistika, laboriaruanded ja matemaatilised järeldused on heade tõendite allikate näited. Näiteks kui kirjutate vulkaanipursetest, esitage laboriaruande tulemused, mis selgitavad vulkaanikohast või vulkaanipurskest võetud proovide koostist.
8
Kaasake asjakohased materjalid või meedia. Teil võib olla graafikuid, diagramme või pilte, mis aitavad teie teemat selgitada. Kui jah, lisage need lisadesse ja märgistage need selgelt. Ärge unustage arutleda ka tekstis sisalduvate materjalide üle, et selgitada nende olulisust. Piirkonna kaardid või fotod võivad olla eriti kasulikud geograafilise aruande koostamisel. Näiteks lisage foto maalihkest ja loetlege, kus ja millal see toimus. Teise võimalusena lisage link vulkaani videomaterjalile.
9
Lõpeta tugeva järeldusega. Esitage küsimus või teema uuesti, seejärel tehke kokkuvõte meetodid, mida kasutasite küsimusele vastamiseks või teema uurimiseks. Esitage oma järeldused ja arutage oma uurimistöö mõjusid või tagajärgi. Kasutage oma järeldust kogu esitatud teabe ühendamiseks. Näiteks loetlege kõik tegurid, mis aitavad kaasa maalihkele. Arutage, kuidas maalihked mõjutavad looma- ja inimpopulatsioone ning nende mõju keskkonnale.
10
Esitage sissejuhatuses oma uurimisküsimus või teema. Sissejuhatuses peate lugejatele rääkima, millest see paber räägib ja miks see oluline on. Selgitage, kuidas ja kus uuring läbi viidi, ning määratlege kõik asjakohased terminid, mida publik peab teadma. Kirjeldage ka aruande struktuuri. Näiteks kui kirjutate rahvastikutiheduse kohta, defineerige “sisemaa osariigid” ja selgitage, milliseid ühikuid kasutatakse rahvastikutiheduse arutlemiseks (nt inimesi ruutmiili kohta). Tegelikult on parem kirjutada oma sissejuhatus viimaseks, mitte esimeseks! Nii saate kiiresti visandada, mida järgida.
11
Kirjutage kolmandas isikus ja hoidke asju professionaalsena. Kolmanda isiku vaatepunkt tähendab, et lähenete aruandele objektiivselt. Te ei tohiks kasutada selliseid sõnu nagu “mina”, “sina” või “meie”. Vältige endale või publikule viitamist ja ärge kasutage slängi. Jääge faktide juurde ja ärge lisage oma isiklikke andmeid. arvamusi, välja arvatud juhul, kui aruande juhised seda konkreetselt nõuavad. Selle asemel, et kirjutada: “Ma avastasin” või “Kasutasin kolme andmeallikat…” öelge “Leiud näitasid…” või “Kolm kasutati andmeallikaid…â€
12
Veenduge, et teie paber oleks loogiliselt korraldatud. Iga lõik peaks keskenduma ühele põhiideele ja paber peaks sujuvalt üle minema ühelt punktilt järgmisele. Iga lõigu viimane lause peaks viima lugeja järgmisesse lõiku. Mängige ideede korrastamisega, kuni paber voolab algusest lõpuni sujuvalt. Näiteks vihmasadu ja maalihkeid käsitleva lõigu viimane lause võiks öelda: “Sademed olid eriti mõjukad, kui ala mäenõlval puudus taimestik.†Järgmise lõigu teemalause peaks siis kirjeldama taimestiku hulga ja maalihkete sageduse vahelist seost.
13
Viidake oma allikatele ja lisage bibliograafia. Viidake uurimisallikatele, mida kasutasite vastavalt juhistele, kas APA, MLA või Chicago stiili järgi. Ärge unustage lisada ka tekstisiseseid tsitaate!
14
Lugege ja redigeerige hoolikalt. Otsige valesti kirjutatud sõnu ja grammatilisi vigu. Eemaldage ebaoluline teave, arvamused, oletused ja kõik, mis on ebaselge. Muutke kindlasti oma lauseehitust ja sõnavalikut ning kasutage vajadusel sobivaid tehnilisi termineid.