Enne uurimistöö bibliograafia koostamist on oluline välja selgitada, millist stiili bibliograafia peaks järgima. Uurimistööde stiile on mitmeid, kuid kõige levinumad on need, mille on välja toonud Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA) ja Modern Language Association (MLA). Need nõuded peaksid selgeks tegema töö määranud professor või selle väljaande toimetajad, mille jaoks referaat kirjutatakse. Mõnel juhul on vaja muid stiilivorminguid. Teised sellised stiilid võivad hõlmata neid, mis on välja toodud ajakirjades The Chicago Manual of Style või The Bluebook: A Uniform System of Citation, mis on tekst, mida kasutatakse harvardi stiili määratlemiseks.
Kui uurimistöö bibliograafia õige stiil on kindlaks tehtud, on järgmiseks sammuks koguda kokku kõik allikad, mida on kasutatud töö sisu teavitamiseks. See võib hõlmata üsna paljusid allikaid, sealhulgas trükiseid, nagu raamatud ja ajakirjad, heli- ja videosalvestised, ajalehtede või veebiallikate uudised, veebisaidi sisu, intervjuud, fotod ja kirjavahetuse üksused. Oluline on kasutada nõutava stiilijuhendi kõige ajakohasemat väljaannet, eriti kui osa uurimistöö aluseks olnud allikatest on saadud uut tüüpi kandjatelt. Aegunud stiilijuhendis ei pruugi olla teavet selle kohta, kuidas tsiteerida veebis postitatud videoklippi.
Uurimistöö bibliograafia kirjutatakse tavaliselt pärast töö valmimist. Kui töö läbib revisjoni, tuleks üle vaadata ka uurimistöö bibliograafia. Selle läbivaatamise ajal tuleks lisada kõik uued allikad. Samuti tuleks need eemaldada, kui on allikaid, mis paberile enam ei kehti.
Enamikul juhtudel on uurimistöö bibliograafia lihtsalt loetelu kõigist allikatest, mis andsid ülevaate töö sisust. Muudel juhtudel võivad professorid küsida annoteeritud bibliograafiat. Annoteeritud bibliograafia on omamoodi uurimistöö bibliograafia, milles kirjanik teeb kokkuvõtte oma uurimistööst, kuna see seostub iga allikaga ja täpsemalt, kuidas iga allikas tema lõputöösse panustab. Seda tüüpi uurimistööde bibliograafia kirjutatakse mõnikord enne töö koostamist harjutusena, mis aitab õpilasel oma mõtteid korrastada ja valmistuda tegelikuks kirjutamisprotsessiks.