Refleksiivsed esseed keskenduvad sageli kogemusele ja selgitusele selle kohta, kuidas see kogemus teid muutis või aitas kaasa teie kasvamisele. Lühidalt öeldes saavutab refleksiivsus õppimise, kuid muudab teid selle tulemusena ka muutumatuks. Sageli väljakutseid pakkuv õppevorm, refleksiivsed esseed on olulised kriitilise mõtlemise oskuste arendamiseks ja arvamuste sügavama väljendamise õppimiseks. Kuna refleksiivsed esseed keskenduvad teie vaatenurgale konkreetse kogemuse kohta, määravad õpetajad sageli päeviku, logi või päeviku, et salvestada teie intellektuaalne teekond koos ülesandega. Kui pole teisiti juhitud, peaksite kirjutama refleksiivseid esseesid esimeses isikus ja minevikuvormis ning kujundama need loogilises järjekorras.
1
Mõtle välja teema, millest kirjutada. Kui teema pole teile määratud, peate otsustama, millisest kogemusest soovite kirjutada. Võiksite kaaluda konkreetset sündmust, mis muutis teie suhtumist või tegevust, või kogemust, mida muudaksite, kui teil oleks teine võimalus. Proovige lisada näiteid, mis näitavad, kuidas te sellest kogemusest välja kasvasite. Teemad võivad ulatuda rasketest tervislikest olukordadest raamatu lugemise või filmi vaatamiseni kuni uimastite ja alkoholiga seotud probleemideni või isegi hiljutise reisini. Ärge unustage keskenduda teemale, mis annab või õhutab tugevat arvamust.
2
Hoidke kirjalikku ülestähendust. Pidage päevikut, päevikut või sündmuste logi, et salvestada oma ideid ja sündmuste kirjeldusi teema loomisel ja lõputöö väljatöötamisel. Salvestage kogemus võimalikult täpselt ja objektiivselt koos konteksti jaoks lühikese jutustusega. Uute ideedena selle kohta, kuidas see kogemus teid mõjutas või muutis, kirjutage see üles. Samuti soovite kaaluda näiteks seda, kuidas kogemus muutis teie mõtteid või aitas teil inimesena kasvada. Proovige enne selle üles kirjutamist kogemuse üle järele mõelda, et te ei takerduks teabega, mis essee jaoks pole oluline. Rääkige sõprade ja kolleegidega oma kogemustest, et saada paremat ülevaadet ja perspektiivi oma tunnetest. Olge paindlik, sest vestluse käigus võivad esile kerkida uued ideed või arvamused. Valige asjakohased näited ja materjalid, mis kajastavad refleksiooniprotsessi. Valige väljakutsuvad või segadust tekitavad olukorrad, mis äratavad teie uudishimu ja motiveerivad teid nende õppetunde oma elust uurima.
3
Mõelge oma märkmetele ja alustage kirjutamist. Ilma grammatika või vormi pärast muretsemata kulutage umbes kakskümmend minutit vabalt valitud kogemusest kirjutamisele. Siinkohal ärge muretsege oma ideede täiustamise pärast liiga palju. See harjutus on oluline kogemuse üle mõtisklemiseks ja arvamuse loomise alustamiseks. Kui teil on raske alustada, kaaluge keskendumist sellele, mida te kogemuse kohta algselt öelda tahtsite, ja seejärel hakake valima näiteid, mis teie seisukohti toetavad.Kui olete ikka veel ummikus, proovige vastata küsimustele, nagu “Mis on kõige olulisem, et keegi teine minu kogemusest teaks?” või “Mida ma teeksin teisiti, kui saaksin tagasi minna?”
4
Töötage välja lõputöö väide. Lõputöö on essee kõige olulisem lause, kuna see annab tugeva ülevaate sellest, millest kirjutate. Lõputöö avaldus tuleks alati paigutada sissejuhatusse, kui teie ülesanne ei ütle teisiti.Alustage lõputöö avaldusega, koostades küsimuse, mis keskendub teie kogemuse analüüsile ja sellele, kuidas te selle tõttu muutusite. Proovige analüüsi arenedes hoida avatud meelt ja teiseneb. See protsess nõuab palju muudatusi, kuni suudate küsimusele täielikult vastata ja oma küsimuse väiteks muuta. Teie ainulaadne vaatenurk kogemusele, millest kirjutate, saab siis teie lõputöö avalduseks. Teie koostatud avaldus annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas te kogemuse tõttu muutusite. Näiteks: “Minu elu muutus 1. juulil 2012, kui sündis mu väike õde. Sellest hetkest teadsin, et tahan saada OB/ GÜN arst.”
5
Vormindage kontuur. Kontuur järgib üsna ranget vormingut, kasutades rooma ja araabia numbreid ning tähestiku suuri ja väikeseid tähti. See organisatsioon aitab nii teil kui ka teie lugejatel teie mõtteprotsessi selgelt näha. Kuigi parima kontuuri loomiseks pole reegleid, on see tüüp kõige levinum. Korraldage see teie arvates parimal viisil.
6
Otsustage oma peamised teemad. Teie peamised teemad asuvad rooma numbrite kõrval ja peaksid säilitama ühtse struktuuri. Näiteks kui alustate verbiga esimeses teemas, peaks tegusõna algama ka teise teemaga. Alateemad peaksid järgima eeskuju. I. Valige rahvusvaheline sihtkohtII. Reisiteekonna koostamine”Vali” ja “Valmista” on mõlemad oleviku tegusõnad.
7
Arenda alateemasid. Kogu teave peab ühtima. Põhiteema peaks olema olulisem kui kõik järgnevad alateemad. Kõik alateemad peaksid põhiteemat otseselt toetama. I. Külastage ajaloolist vaatamisväärsust II. Külastage ajaloolise vaatamisväärsuse veebisaitiA. Pange tähele olulisi fakteB. Otsige huvitavaid lugusid “Rajatis” ja “veebisait” on võrdselt tähtsad. Ajaloolise maamärgi veebisaidilt leitud “oluliste faktide” ja “huvitavate lugude” leidmine on osa põhiteema toetamise protsessist.
8
Otsige alateemadest konkreetset teavet. Samas tuleks põhiteemast leida üldteavet. I. Kirjelda oma lemmiksportlastA. Lapsepõlve eeskuju B. Pesapallur “Lapsepõlve eeskuju” ja “pesapallur” on konkreetsed näited üldisest teemast “lemmiksportlane” teie elu jooksul.
9
Olge järjekindel. Peamised teemad ja alateemad peaksid sisaldama vähemalt kahte kirjet. Teisisõnu, teil peaks olema nende toetamiseks piisavalt peamisi ideid ja tõendeid, mis on suuremad kui üks.I. Osta uus auto A. Võtke krediidiaruanne B. Võtke juhiluba C. Võtke tšekiraamat Pealkiri “osta uus auto” on jagatud kolmeks alateemaks. Kuigi alateemade arvu kohta reegleid pole, tuleb kombineerida suur hulk alateemasid või nende olulisus ümber hinnata.
10
Selgitage, mida te mõtlete. Terve mõtlemine ja oskus seda selgelt väljendada on praktiline oskus, mida saab kasutada peaaegu igas olukorras. Kuna seda võimet ei saa üleöö omandada, on pühendumus oma mõtteprotsessile intellektuaalsete standardite seadmisele võti, et oma mõtteviisi oskuslikult üle võtta. Kogemus või sündmus, millest kirjutate, vajab analüüsimist. Kaaluge kogemuse jaotamist lihtsamateks osadeks ning põhjuste ja tagajärgede määratlemist. Pärast kogemuse jaotamist mõelge, kuidas need erinevad osad on üksteisega seotud ja reageerivad või kuidas muutused neid mõjutavad. Kui teemat on põhjalikult analüüsitud ja sünteesitud, hinnake oma suhtumist teemasse ja seda, kuidas teid mõjutati. Seejärel peate mõtisklema selle üle, kuidas see sündmus teid muutis või mida oleksite teinud teisiti, kui teile seda uuesti esitataks.
11
Kasutage esimest inimest. Akadeemilises kirjutamises ei kasutata sageli esimese isiku kasutamist, kuid kuna reflekteeriv essee keerleb teie arvamuse ümber, pole probleemi kasutada esimest inimest – mina, mina, minu –, et kirjutada sinuga juhtunust. Kuigi esimene isik on täiesti vastuvõetav, on ülekasutamine siiski võimalik. Vältige distantseeruvat keelekasutust, näiteks “ma nägin” või “ma kuulsin”, kus “mina” jääb lugeja ja toimuva vahetu jutustamise vahele. Näiteks selle asemel, et öelda “Ma kuulsin valju pauku”, võite öelda “Valju pauk kajas läbi parkla.” Viimane on lugejatele vahetum ja huvitavam.
12
Kasutage minevikku. Kuna kirjutate minevikus juhtunud kogemusest, peaksite kirjutama oma essee minevikuvormis. See, mis juhtus minevikus, jääb minevikku. On erandeid. Kui sisestate esseesse uusi või praeguseid mõtteid, võite kasutada olevikuvormi, näiteks “Ma arvan” või “Ma usun”. Kui need on minevikus tehtud tõdemused, oleks järjekindlam kasutada “Ma taipasin” või “sain aru.” Mõlemal juhul veenduge, et lugejal oleks ajaskaala või ajavahe selge. Kasutage oma kogemusest kirjutades minevikuvormi, kuna see oli konkreetne ajahetk. on vastuvõetav oleviku kasutamine kaasaegsele teooriale viitamisel.
13
Enne esitamist lugege oma lõplikku mustandit üle. Ärge unustage mitte ainult õigekirjakontrolli käivitada, vaid ka oma kirjutatu valjusti uuesti läbi lugeda või lasta sõbral või kolleegil see vigade tuvastamiseks läbi lugeda. Veenduge, et lõplik mustand oleks poleeritud. Kuigi reflekteerivad esseed ei ole uurimistööd, peavad need siiski järgima formaalse kirjutamise standardeid – täpsust, selgust, kokkuvõtlikkust ja korrektsust. Kontrollige grammatikat, lausevoogu ja tooni, et essee oleks lihtne lugeda. Otsige tavalist sõnakasutust ja asendage need rikkalikumate, kirjeldavamate sõnadega, mille leiate veebipõhisest tesaurusest. Veenduge, et teie toon ja sõnastuse tase oleksid ühtsed. Teisisõnu, kui alustate formaalselt, jääge formaalseks ja lõpetage formaalne. Vältige slängi, emotsionaalsete või subjektiivsete terminite kasutamist.