Põhiseadus on dokument, mis sätestab reeglid selle kohta, kuidas inimeste organisatsioon (nt väike klubi, ülikoolirühm või isegi nii suur rühm nagu riik või riik) oma asju ajab. Enamiku inimeste jaoks tekib põhiseaduse kirjutamise vajadus tõenäoliselt väikese organisatsiooni kontekstis. Kui kirjutate üliõpilasorganisatsiooni põhikirja, võib teie ülikoolil olla põhikirja näidis, mille põhjal saate oma eeskuju võtta. Võib-olla valmistate ühe ka mikroneerimise jaoks
1
Kirjutage preambul. Alustage oma põhiseadust preambuliga. Preambul peaks põhiseadust paari lausega tutvustama. Samuti tuleks märkida rühma moodustamise põhjused ja eesmärk.
2
Kirjutage rühma nimi. Pärast preambulit kirjutage “Artikkel 1: Nimi”. See artikkel peaks sisaldama teie rühma nime. Artikli 1 jaotises 1 võib olla näiteks öeldud: “Selle [rühma tüüp] nimi on (sisesta täisnimi ), edaspidi (sisesta lühendatud nimi).†Lühendatud nimi võib olla ka akronüüm ja kui kasutate akronüümi, võib see artikkel pärast organisatsiooni täisnime avaldamist öelda: “See organisatsioon kasutage nime või selle akronüümi (sisestage akronüüm) kõigis reklaammaterjalides ja kirjavahetuses.” Artikli 1 2. jaos võib öelda näiteks: “(sisestage lühendatud nimi või akronüüm) ametnikud moodustavad (sisestage lühendatud nimi) juhatuse. nimi või akronüüm), edaspidi “Juhatus”.
3
Kirjutage organisatsiooni ja juhatuse eesmärk. See artikkel peaks olema teie põhiseaduse artikkel 2. Kirjutage “Artikkel 2: Eesmärk”. Artikli 2 jaotises 1 tuleks esitada organisatsiooni eesmärk. Võite kirjutada näiteks: “Selle organisatsiooni eesmärk on (sisestage mõne lausega organisatsiooni eesmärk) .â€Artikli 2 jaotises 2 tuleks sätestada juhatuse eesmärk. Võite kirjutada näiteks: “Juhatus peab (sisestage juhatuse eesmärk).â€
4
Esitage liikmelisuse reeglid. Teie põhikirja artikkel 3 peaks sätestama organisatsiooni liikmelisuse reeglid. See artikkel peaks sätestama liikmelisuse erinõuded, liikmete õigused ja kohustused ning liikmestaatuse tühistamise põhjused. Artikli 3 1. jaos võib öelda näiteks: “Organisatsiooni üldorgan peab koosnema vähemalt kahest liikmest. -kolmandik (sisestage grupp(id), kellele soovite laiendada kahekolmandikulist enamust, näiteks konkreetse osakonna üliõpilased). Liikmelisuse nõuded on (sisestage nõuded).” Artikli 3 jaotis 2 võib öelge näiteks: “Liikmelisuse privileegid ja kohustused on (sisestage õiguste ja kohustuste loetelu).” Artikli 3 jaotises 3 võib näiteks öelda: “Liikmesuse võib tühistada (kes ja millisel viisil) tõttu (loetlemiskriteeriumid).†Võite kasutada ka seda artikli 3 jaotist, et märkida ära kõik piirangud, mis puudutavad teatud inimrühma(de) kuulumist. Pange tähele, et ülikooliorganisatsioonide puhul on see üldiselt vastuolus reeglid inimeste liitumise keelamiseks organisatsioon soo, seksuaalse sättumuse, rassi, usutunnistuse või puude alusel. See võib kehtida ka ülikooliväliste organisatsioonide kohta ja teie huvides on mitte lisada oma põhikirja meelevaldseid reegleid, mis välistavad teatud rühmade liitumise teie organisatsiooniga ilma õigustatud põhjuseta. Oma mittediskrimineerimise poliitika selgitamiseks võite kirjutada: Näiteks “Liikmeks võivad saada kõik (sisestage ülikooli nimi) praegused üliõpilased, õppejõud ja töötajad, olenemata vanusest, usutunnistusest, rassist, nahavärvist, soost, seksuaalsest sättumusest, soolisest identiteedist, sotsiaalmajanduslikust staatusest, puudest, rahvusest või veterani staatus. See nimekiri ei ole ammendav.”
5
Esitage koosolekute ja protseduuride reeglid. Teie põhikirja artikkel 4 peaks sätestama teie organisatsiooni koosolekute ja protseduuride reeglid. Artikli 4 1. jaos võib määrata koosolekute sageduse ja määrata osapoole, kellel on õigus koosolekuid kokku kutsuda.Selle artikli 2. jaotises saab näidata, kuidas poliitika otsused tehakse ja kuidas toimub ametlik hääletamine nende otsuste heakskiitmiseks. Võite kirjutada näiteks: “Juhatuse enamus moodustab kvoorumi mis tahes äritegevuseks. Hääletajate enamus moodustab juhatuse poolthääle. Igal ametnikul on õigus ühele häälele ja enamuse häältele. juhatuse liikmetest igal koosolekul, mis on kvoorum, piisab asjaajamiseks.”
6
Esitage ametikoha pidamise reeglid. Teie põhiseaduse artikkel 5 peaks sätestama ametnike ametisse nimetamise ja valimise ning ametikohale saamise kriteeriumid. See artikkel peaks loetlema ka ametnike kohustused, nende ametiaja pikkuse ja kõik liikmelisuse piirangud. Artikli 5 jaotises 1 võib olla näiteks öeldud: “Rühmas on järgmised ametnikud, millele järgneb nimekiri” Selles jaotises tuleks näidata ka nende ametikohtade ametisse nimetamise ja valimise meetodid ning need, kes on kõlblikud neid ameteid täitma. Artikli 5 2. jaos võib öelda näiteks: “Nende ametnike ülesanded on (nimekirjas ülesanded) .â€Artikli 5 jaotises 3 tuleks sätestada ametnike ametiaja pikkused ja mis tahes ametiaja piirangud. Artikli 5 jaotises 4 tuleks märkida rühm, millest võib valida rühma presidendi ja laekuri. Võite kirjutada näiteks: “Presidendi või laekuri ametikohal võivad olla ainult insenerikolledži bakalaureuseõppe üliõpilased.” Selles jaotises tuleks ka märkida, et ükski liige ei saa olla samal ajal president ja laekur.
7
Kirjutage reeglid ametnike valimiste, ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta. Teie põhiseaduse artikkel 6 peaks sätestama reeglid valimiste, ametissenimetamise ja liikmete tagasikutsumise kohta. Selles artiklis tuleks sätestada ka reeglid ajutiste ametisse nimetamiste või valimiste kohta keskmise tähtajaga vaba ametikoha korral. Artikli 6 jaotises 1 võib öelda näiteks: “Organisatsiooni valimised peavad toimuma vähemalt kord aastas.” See jaotis peaks sätestama ka üldreeglid valimiste kohta, samas kui täpsemad valimisreeglid saab kirjutada grupi või organisatsiooni põhikirja. Valimiste üldreeglid võivad sisaldada näiteks hääletamisprotseduuri reegleid. Võite kirjutada näiteks: “Võitjad Esindajate valimised tehakse kindlaks häälteenamusega. Ühtegi õpilast ei valita aga klassi esindajaks, välja arvatud juhul, kui ta saab kümme protsenti (10%) selle klassi häältest, millest ta valiti.” Artikli 6 jaotises 2 tuleks sätestada üldised ametisse nimetamise protseduurid. ametnikud, samas kui täpsemad ametisse nimetamise protseduurid saab kirja panna põhimäärusesse. Artikli 6 jaotises 3 võib näiteks öelda: “Juhatuse liikmeid võib süüdistada ja tagasi kutsuda (sisestage tagandamise ja tagandamise põhjused ning sisestage tagandamis- ja tagandamismenetlused) .â€Artikli 6 4. jaos võib öelda näiteks: “Valitud ametniku keskmise tähtajaga vaba ametikoha puudumisel…†millele järgneb ajutise või alalise asendusametniku valimise kord.
8
Kirjutage komisjonide reeglid. Teie põhiseaduse artikkel 7 peaks sisaldama komisjonide nimesid, iga komitee ülesandeid, komisjoni liikmete valimise ja tagasikutsumise eeskirju ning komiteede moodustamise ja laialisaatmise kord. Artikli 7 jaotises 1 võib öelda näiteks: ” Selle rühma alalistele komisjonidele järgneb kõigi alaliste komisjonide nimekiri. Märkus: alaline komisjon on alaline komisjon, mille eesmärk on arutada kõiki konkreetse teemaga seotud küsimusi.Artikli 7 punkt 2 võib öelda näiteks: “Iga sellise alalise komisjoni ülesannetele järgneb ülesannete loetelu. Artikli 7 jaotises 3 tuleks sätestada komisjoni liikmete valimise ja tagasivõtmise eeskirjad. Artikli 7 lõikes 4 võib näiteks öelda: “Fraktsioon võib moodustada ja laiali saata täiendavaid komiteesid, millele järgneb komiteede lisamise ja eemaldamise kord.
9
Näha ette põhimääruste loomine. Teie põhikirja artikkel 8 peaks sätestama reeglid selle kohta, kuidas grupi ja juhatuse põhikirja koostatakse ja muudetakse ning kellel on selleks õigus. Märkus. Põhikirjad on reeglid, mille grupp võtab vastu oma sisemiste toimingute ja teistega suhtlemise reguleerimiseks. Need reeglid on mõeldud põhiseadust täiendama. Põhikiri võivad olla üksikasjalikud reeglid, mida põhikirjas endas üksikasjalikult käsitleda ei saa. Artikli 8 1. jaos võib näiteks öelda: “Rühma põhikiri kehtestatakse ja seda muudetakse järgmiselt: selle loomise ja loomise kord. grupi põhimääruse muutmine.Artikli 8 jaotises 2 võib öelda näiteks: “Juhatuse põhimäärus kehtestatakse ja seda muudetakse järgmiselt: “juhatuse põhimääruse muutmise ja koostamise kord. Põhikiri ei tohiks olla vastuolus” midagi põhiseaduses. Üldjuhul sisaldab põhimäärus üksikasjalikke sätteid selliste teemade kohta nagu liikmelisus, tasud, ametnike ülesanded, juhatus, komisjonid, töökord, muutmise kord ning muud kontserni või selle tegevuse jaoks vajalikud konkreetsed põhimõtted ja protseduurid.
10
Kirjutage, kuidas saab põhiseadust muuta. Teie põhiseaduse artikkel 9 peaks sätestama põhiseaduse muutmise reeglid. Selles artiklis tuleks sätestada, kuidas ja kes saab muudatusettepanekuid esitada ning mitu protsenti häältest on vaja muudatusettepaneku vastuvõtmiseks. Tavaline näide on kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. See artikkel võib näiteks öelda: “Põhiseaduse muudatusi võib teha üliõpilasesinduse kahe kolmandiku (2 × 3) häältega või petitsiooniga, millele on alla kirjutanud viiskümmend (50) praegu registreerunud üliõpilast.”
11
Kirjutage, kuidas kavandatav põhiseadus ratifitseeritakse. Teie põhiseaduse artikkel 10 peaks sätestama, kuidas teie pakutud põhiseadus ratifitseeritakse. See artikkel võib näiteks öelda: “Käesolev põhikiri kehtestatakse fraktsiooni liikmete (sisesta murdosa) häälteenamusega.” Ratifitseerimiseks soovitatakse 3/4 häälteenamust.
12
Kirjutage, kuidas otsustatakse põhiseaduse tõlgendamise küsimused. Artiklisse 11 võite kirjutada näiteks: “Küsimused selle dokumendi tõlgendamise kohta otsustab juhatus.”