Päeviku pidamine on suurepärane viis loetu töötlemiseks ja tekstist arusaamise arendamiseks. Paljud õpetajad annavad vastusepäevikus ülesandeid, et aidata õpilastel loetut selgeks teha, oma reaktsioone tekstile ja arvamusi teksti kohta täpsustada ning enne suurema ülesandega töötamist oma mõtteid korrastada. Seetõttu peate raamatule päevikusse vastuse kirjutamiseks selle lugemise ajal tekstiga tegelema ja oma mõtted selle teksti kohta ühtselt ja põhjalikult välja kirjutama. Hoolikalt lugemis- ja kirjutamisharjumusi harjutades saate kirjutada läbimõeldud vastuse, mis võib aidata käivitada kursusetöö või laiendatud essee antud lugemise kohta.
1
Tehke lugemisest kokkuvõte. Iga ajakirja vastuse esimene pool peaks sisaldama lühikokkuvõtet ja raamatu analüüsi ning kõiki peamisi seisukohti, mida autor näib esitavat. Teie päeviku kokkuvõttev osa peaks olema piisavalt põhjalik, et saaksite oma ajakirja vastused läbi lugeda ja raamatust lühikese referaadi kirjutada. Pöörake tähelepanu sellele, milline on lugemise peamine tees. Millest lugemine räägib ja miks autor teksti kirjutas? Tunnistage kõiki järeldusi või kommentaare/argumente, milleni autor jõuab. Kui raamat räägib millestki, näiteks autori aja sotsiaalsetest ja poliitilistest sündmustest, siis mida autor lõpuks arvab ja kuidas te seda teate? Lisage üks või kaks olulist tsitaati, mis esindavad ülejäänud teksti.
2
Vastake lugemisele oma kommentaariga. Päeviku vastuse teine pool peaks olema teie kommentaar teksti kohta. See päeviku osa on teie subjektiivne arvamus raamatust ja kõik argumendid või järeldused, mis teie arvates tekstis sisalduvad. Kui kokkuvõte keskendub lugemise “millele”, siis teie kommentaar peaks keskenduma küsimusele “miks”. Ärge kartke luua seoseid raamatu ja oma elu vahel; kui on mõni teema või tegelane, mis sind kõnetab, kirjuta miks.Pöörake tähelepanu ja hinnake autori argumente ja järeldusi, mida oleks pidanud oma päeviku kokkuvõtte osas üksikasjalikult kirjeldama.Mõelge, et kommentaarid toetavad või lükkavad tagasi (mida te kaaluge) autori põhipunkte.Põhjendage oma arvamust kommentaaris. Nõustumine või mittenõustumine on alles esimene samm; Põhjaliku vastuse saamiseks peate analüüsima oma arvamusi ja leidma põhjuse, miks selline reaktsioon tekkis.
3
Arendage oma ideid aja jooksul. Lugemisvastuste päeviku eesmärk on anda endale poolprivaatne ruum teksti üle mõtisklemiseks ning oma mõtete ja arvamuste arendamiseks. Teil ei ole vaja kõike algusest peale selgeks teha, kuid teie päevik peaks aitama teil selle välja mõelda. Laske endal uurida kokkuvõttes käsitletud teemat. Mõelge, miks arvate, et autor käsitles teatud teemasid, ja ka sellele, mida arvate nendest teemadest ja autori kujutamisest. Analüüsige oma arvamusi. Ärge kirjutage lihtsalt, et teile miski meeldis või ei meeldinud või et nõustusite või ei nõustunud sellega – süvenege sügavamale ja mõelge välja, miks. Küsige endalt: kui kaugele ma suudan antud ideega joosta ja kuidas seda mõtestada? Mõelge oma päevikust kui kohast, kus saate mõtestada nii akadeemilist kui ka isiklikku raamatu lugemise kogemust. Kui teie päevik semestri või kooliaasta jooksul edeneb, peaksid teie vastused muutuma pikemaks ja keerukamaks. Peaksite suutma kaardistada oma mõtete arengut iga üksiku vastuse sees ja ajakirjas tervikuna.
4
Korraldage oma vastuste päevik. Teie päeviku sissekanded peaksid olema vähemalt kuupäevastatud. Samuti võite soovida kasutada pealkirju ja pealkirju, et saaksite konkreetsele tekstile antud vastuse hõlpsalt tuvastada. Pidage meeles, et vastuste päeviku eesmärk on jälgida oma edusamme selle raamatuga ja paremini mõista oma lugemiskogemust. Kaaluge oma päevikus selgete ja kirjeldavate pealkirjade kasutamist. See aitab teil hiljem päevikut lugedes hõlpsamini oma mõtteid ja arusaamu leida. Pole midagi, kui tegelikud päevikukirjed teemat uurides veidi ekslevad – tegelikult võib see olla väga kasulik. Eesmärk on korraldada oma päevik tervikuna nii, et saaksite oma sissekandeid mõista ja oma edusamme jälgida.
5
Lugege tekst kriitiliselt läbi. Teksti kriitiline analüüs võib nõuda rohkem kui ühte lugemist. Proovige esimese lugemise ajal üldisi ideid endasse haarata, seejärel pöörduge uuesti lugemise ajal konkreetsete ideede ja kontseptsioonide juurde tagasi (kui teil on aega teise lugemise tegemiseks). Kriitiline lugemine peaks vähemalt nõudma, et mõtleksite sellele, mida loed, ja hakkaksite tekstiga igal sammul tegelema. Enne selle lugemist proovige saada üldine arusaam teksti sisust. Seda saate teha, lugedes kokkuvõtet, sirvides peatükki (peatükke) või sirvides lugeja kaaslast antud teksti juurde. Kontekstualiseerige tekst selle ajaloolise, biograafilise ja kultuurilise tähtsuse järgi. Esitage teksti kohta küsimusi. Ärge lugege raamatut ainult passiivselt; analüüsige öeldut ja esitage oma märkmetes “argument”, kui te ei nõustu autoriga. Olge teadlik oma isiklikust vastusest tekstile. Mis kujundas teie uskumusi sellel teemal ja kuidas võivad teie tõekspidamised olla sarnased või erineda autori (või omaaegse lugeja) omadega? Tehke kindlaks teksti põhitees ja proovige jälgida, kuidas see areneb raamat.
6
Märkige tekst. Märkmete kirjutamist teksti veeristele nimetatakse teksti märkimiseks. Märkuste tegemisel kirjutate üles oma esialgsed mõtted ja muljed, reaktsioonid ja kõik küsimused, mis teile teksti läbi lugedes tekivad. Märkused ei pea olema kõnekad. Need võivad olla pooleldi väljakujunenud mõtted ja muljed või isegi hüüatused. Mõned kriitilised lugejad lisavad teksti, et selgitada asju, mis tekstis olid ebamäärased. Teised lugejad teevad märkusi, et hinnata ja hinnata autori argumente. Püüdke muuta oma märkused võimalikult mitmekülgseks, et teie märkmed läheneksid teemale mitme nurga alt.
7
Lugege oma märkused mitu korda uuesti läbi. Kui olete lugemise lõpetanud ja teksti märkuste teinud, peaksite märkmete lugemiseks veidi aega võtma. Teie märkused on sisuliselt märkus teile. Lugege oma märkmed läbi ja proovige töödelda lehel avaldatud mõtteid, enne kui proovite tekstile vastust kirjutada. Proovige oma märkused läbi lugeda ühe päeva jooksul pärast nende kirjutamist ja seejärel mitu korda järgmiste nädalate jooksul.
8
Hinnake oma märkmeid nii tekstis kui ka päevikus. Pärast teksti kriitilist lugemist, selle lehtedele märkuste lisamist ja vaba kirjutamist või loo kaardi/veebi koostamist on teil lugemise kohta palju teavet, millega töötada. Mõned märkmed on kasulikumad kui teised ja nende hindamine võib aidata teil otsustada, milline teave on teie päeviku vastuse kokkuvõtte ja kommentaaride jaoks ülioluline. Tõstke esile või joonistage tärn umbes 10 märkme, kommentaari või lõigu kõrvale. identifitseerige end mõneti olulisena. Tõmmake alla või pange teine tärn viie märkuse/kommentaari/lõigu kõrvale, mis teie arvates on kõige olulisemad. Need võivad olla olulised süžee, süžee mõistmise või argumendi jaoks, mida loodate oma vastuses toetada.
9
Kaaluge jutukaardi või veebi koostamist. Loo kaardistamine ja lindistamine aitavad teil ära tunda raamatu mustreid, selgitada tegelaste vahelisi suhteid ja koostada loo üldise süžee. Mõned kriitilised lugejad ei pruugi seda sammu vajada või leiavad, et see on kasulik, samas kui teised võivad leida, et lugude kaardid/veebid võivad olla väärtuslikud vahendid vastuse kirjutamiseks. Lugude veebid on tavaliselt korraldatud keskse teema või küsimuse järgi keskel. , mis on ümbritsetud kastide või mullidega, mis viitavad sellele teemale ja toetavad, eitavad või kommenteerivad seda teemat või küsimust. Jutukaardid võivad olla pigem vooskeemi moodi. Nad jälgivad peamisi süžeepunkte ja jagavad visuaalses vormingus raamatu kes, mida, millal, kus, miks ja kuidas.
10
Teksti kohta vaba kirjutamine. Vabakirjutamine võib olla abiks siis, kui te pole kindel, kuidas päevikukirjet alustada või kui te pole aru saanud, mida lugemisest arvasite. See on struktureerimata ja mitteametlik, mis teeb sellest suurepärase võimaluse lehel ringi liikuda. Vabakirjutamine võimaldab teil uurida oma mõtteid, kuni saate aru, kust alustada oma teksti kommenteerimist. Püüdke mitte kopeerida oma vabakirjutust sõna-sõnalt oma päevikusse. Selle asemel tõmmake välja mõned peamised mõtted ja fraasid, seejärel proovige neid laiendada, et arendada oma ideid päevikukande jaoks.
11
Kaaluge oma vastuse tekstile eelkirjutamist. Kui te pole ikka veel kindel, kust oma päeviku vastust alustada, võib eelkirjutamine aidata. Eelkirjutamine hõlmab teie vastuste või reaktsioonide loetlemist raamatu erinevatele elementidele. Näiteks võite kirjutada välja “Ma näen teises peatükis, et _______” või “Ma tundsin, et _________”. Mõelge eelkirjutamisele kui sammule vaba kirjutamise ja ajakirja tegeliku vastuse koostamise vahel. Vaba kirjutamine võib olla abiks lugemise kokkuvõtte koostamisel, kus eelkirjutamine võib olla kasulik teksti kohta kommentaaride väljatöötamisel. Püüdke mitte piirata ega piirata ennast samal ajal eelkirjutamine. Laske endal uurida mõtteid ja arvamusi, mis teil teksti lugedes tekkisid, ja viige need mõtted nende loogiliste järeldusteni.