Kuidas kirjutada oma romaani proloogi

Proloog ilmub romaani alguses osana enne raamatu esimest peatükki. Hea proloog tundub romaani jaoks hädavajalik, mitte ainult lisapeatükk või kirjaniku seiskumise taktika. Oma romaani tõhusa proloogi kirjutamiseks peate esmalt mõistma proloogi eesmärki, looma ühe (või mitu) proloogi mustandit ja redigeerima proloogi nii, et see oleks lihvitud ja trükivalmis.

1
Kasutage taustaloo esitamiseks proloogi. Üks võimalus proloogi kasutamiseks on esitada ühe või mitme tegelase taustalugu. See võib aidata teil kirjanikuna vältida romaani muude nippide, näiteks tagasivaadete või lisatud taustalugu, kasutamist. See valik on kasulik, kui teil on raskusi tegelase mineviku üksikasjade katmisega oma romaani tegevuses. Paljud kirjanikud vaidlevad aga selle vastu, et proloogi ei kasutataks terve hulga taustalugu või minevikuteavet lugejasse visata. . Selle asemel peaks proloogi taustalugu olema ülejäänud romaani jaoks oluline ja sisaldama teavet, mida ei saa romaanis mujale paigutada. Raske taustalugu peaks paljastama romaanis leiduva otsingu või missiooni päritolu ja pakkuma lugejale teabega mineviku kohta, mis viib romaanis praeguse tegevuseni. See võib olla sündmuse, näiteks sõja või konflikti ajalugu, mida romaanis puudutatakse, või romaani jaoks olulise tegelase ajalugu.

2
Laske proloogil lugeja ülejäänud romaani kaasa haarata. Paljud kirjanikud kasutavad proloogi konksuna, mis lugejat intrigeerib. Seda tüüpi proloog peaks tekitama lugejas kaalukaid küsimusi. See peaks andma lugejale põhjuse lehekülge keerata ja anda lugejale küsimusi ja/või pilte, mida romaanis käsitletakse. Konksu proloog võib esitada stseeni, mis tutvustab tegelaskuju ja tegevust, mis muutuvad romaanis väga oluliseks. See võib ka ennustada, mis juhtub, ja võimaldada teie lugejal lühidalt kohtuda ühe teie tegelase või mitme teie tegelasega.

3
Kasutage proloogi ülejäänud romaani raamimiseks. Mõned kirjanikud kasutavad proloogi raamimisvahendina, kus tegelane on motiveeritud maha istuma ja romaani kirjutama. Proloogi tegelane on siis romaani jutustaja. See meetod võib olla tõhus, kui teie romaan on hääljuhitav ja domineerib üks jutustaja või üks kuni kaks jutustajat. Kirjanikud kasutavad sel viisil prolooge, kui nad tunnevad, et peavad lugejale teada andma, miks lugu räägitakse.

4
Keskenduge proloogis teistsugusele tegelaskujule. Mõnikord kasutatakse proloogi tegelase vaatenurga tutvustamiseks ainult üks kord. Ülejäänud romaani osa võidakse jutustada teisest vaatenurgast või mitmest muust vaatenurgast ning see ei keskendu enam kunagi proloogi tegelasele. Seda valikut tehakse tavaliselt ainult vajadusest või mõjuvatel põhjustel, kuna soovite, et tegelaskuju vaatenurk annaks mõneks ajaks romaanile kaasa või tugevdaks romaanis esinevaid teemasid või ideid. Seda tüüpi proloog annab teile võimaluse kasutada vaatenurk, mida romaani ülejäänud osas palju või üldse ei kasutata. See takistab teil ka hiljem romaani jooksul oma POV-i rikkumast, kuna olete oma proloogis juba käsitlenud ühe tegelase vaatenurka.

5
Valige, millist tüüpi proloog sobib teie looga. Tõhusa proloogi kirjutamiseks peate esmalt kaaluma, milline proloogitüüp teie romaaniga sobib. Sageli kirjutatakse proloogid pärast romaani valmimist või siis, kui romaan on lõpusirgel. Kui kirjutate proloogi külmalt ja muid peatükke pole kirjutatud, peaksite siiski mõtlema sellele, kuidas proloog mõjutab ülejäänud raamatut. Mõelge sellele, kuidas proloog täiustab teie romaani ja tunneb end loo lahutamatu osana. Kas see paljastab iseloomu, olustiku või vaatenurga? Kas see annab taustalugu või raamib ülejäänud romaani teatud viisil? Kui kirjutate valmis raamatu proloogi, peaksite mõtlema ka sellele, kuidas proloog teie esimese peatükiga suhtleb. Proloog peaks teie lugeja kaasa haarama ja olema sama tugev kui teie esimese peatüki detailid ja stseenid, kui mitte parem. Proloog ei tohiks esimese peatüki üksikasju tagasi tuua ega tunda end mingil moel üleliigsena, kuna see toob tõenäoliselt kaasa igava ja kuiva proloogi.

6
Looge sensoorsete detailidega stseen. Sageli toimuvad proloogid stseeni sees, eriti märuli- ja põnevusromaanides. See annab proloogile kiire tempo ja aitab lugejat kohe kaasata. Peaksite mõtlema, millist stseeni või stseene soovite oma proloogis kasutada. See võib põhineda tegelase häälel, mida otsustate proloogis kasutada. Kasutage viit meelt, et muuta stseen lugeja jaoks elavaks, keskendudes sellele, kuidas stseen lõhnab, tundub, kõlab ja loomulikult, kuidas see välja näeb. Laske oma tegelaskujul nende elementidega stseenis suhelda ja kasutage oma tegelast lugejale stseenile juurdepääsu võimaldamiseks.

7
Eesmärk on proloog ühest kuni kahest stseenist. Enamik prolooge on edukad, kui need on lühikesed ja asjalikud. Proovige proloogis kasutada ainult ühte kuni kahte stseeni, kuna liiga palju stseene võib muuta proloogi liiga pikaks ja venivaks. Sageli võib ühe võimsa stseeni kasutamine proloogina olla väga tõhus ja tõmmata lugeja kohe tähelepanu. Vältige oma proloogis palju ajas ringi hüppamist, kuna see võib muuta proloogi lugejas segaseks või hüplikuks. Püüdke püsida ühes ajavahemikus või ühes kuni kahes ajavahemikus, et proloog ei muutuks liiga pikaks.

8
Kasutage kindlat tegelase häält. Kui otsustate kasutada oma proloogi teatud tegelase vaatepunktile juurdepääsuks, veenduge, et saate oma tegelase häält tunda. Mõelge sellele, kuidas tegelane võiks rääkida teistele ja iseendale. Mõelge tegelase vanusele, taustale ja soole ning sellele, kuidas see võib mõjutada tegelase häält või jutustamisstiili. Kui kasutate proloogi juurdepääsuks tegelasele, kes romaanis enam ei ilmu või ilmub ainult kui alaealine tegelane, kasutage proloogi, et tegelase vaatenurka tõeliselt uurida. See on sinu võimalus näidata lugejale tegelase kohta rohkem ja süveneda sellesse, mis tegelase tiksuma paneb.

9
Pange proloogi taustalugu. Kui teie proloogi eesmärk on paljastada tegelase elu möödunud hetki või arutada tegelase ajalugu, peaksite veenduma, et mustandis on piisavalt taustalugu. Lisage kaasahaaravad üksikasjad tegelase minevikust ja laske tegelasel näidata, miks need detailid on ülejäänud loo jaoks olulised või vajalikud. Kuigi taustlugu peaks puudutama tegelast, peaks see olema seotud ka romaani suuremate teemade või ideedega.

10
Hoidke proloog lühike ja asjakohane. Hea proloog ei ole tavaliselt rohkem kui kolm kuni neli lehekülge. Lugege oma mustand üle ja kärpige seda. Eemaldage kõik üksikasjad, mis ei ole üldise loo jaoks vajalikud või meeldivad. Lühike ja asjakohane proloog muudab selle palju tõhusamaks ja tagab, et teie lugeja jääb piisavalt kaasa, et liikuda edasi 1. peatüki juurde.

11
Veenduge, et tempo oleks kiire ja kaasahaarav. Proloogi tempo peaks olema kiire ja kiire. Vältige millegi üle seletamist ega lugejale liiga palju teabe andmist, sest teil on selleks terve romaan. Te ei pea proloogi toppima teabega, mis võiks romaanis kuhugi mujale sobida. Hoidke alles ainult olulised üksikasjad. Üks viis proloogi tempo kontrollimiseks on see endale või kellelegi teisele valjusti ette lugeda. Märgistage mustandis kõik laused või ebamugavad hetked ja töötage need üle, kuni need kõlavad sujuvalt ja asjalikult.

12
Vaadake, kuidas proloog sobib teie ülejäänud romaaniga. Kui olete oma proloogi redigeerinud, asetage see 1. peatüki ette ja vaadake, kuidas see sobib. Kas see tundub köitva algusena? Kas see sisaldab teavet, mis on samuti 1. peatükis? Kas see tugevdab romaani üldiselt? Teie proloog peaks olema piisavalt tugev, et seista iseseisvalt, romaanist eraldi. Seda peaks lugema peaaegu nagu novelli, milles on piiratud süžee ja konflikt. Kuid erinevalt novellist peaks teie proloogi lõpp jääma lahtiseks. See võib tuua kaasa konflikti, mis hiljem romaanis lahendatakse või käsitletakse, jättes lugeja soovima enamat.