Lastejutu kirjutamine nõuab elavat kujutlusvõimet ja oskust panna end lapse mõtetesse. Võimalik, et peate kirjutama klassi jaoks lastejutu või otsustate selle kirjutada isikliku projektina. Lastejutu kirjutamiseks alustage ideid, mis lastele meeldivad. Seejärel kirjutage lugu tugeva alguse, loo kaare ja moraaliga. Lihvige lugu kindlasti pärast seda, kui see on valmis, et sellest saaks teie noorte lugejate seas suur hitt.
1
Määrake vanuserühm, kellele kirjutate. Lastejutte kirjutatakse sageli kindlat vanuserühma silmas pidades. Kas proovite kirjutada lugu väikelastele? Vanematele lastele? Tehke kindlaks, kas kirjutate lastele vanuses 2–4, 4–7 või 8–10 aastat. Loo keel, toon ja stiil muutuvad sõltuvalt sellest, millisele vanuserühmale te kirjutate. Näiteks kui kirjutate vanuserühmale 2–4 või 4–7, peaksite kasutama lihtsat keelt ja väga lühikesi lauseid. .Kui kirjutate vanusevahemikule 8-10, võite kasutada veidi keerukamat keelt ja lauseid, mis on pikemad kui neli kuni viis sõna.
2
Kasutage inspiratsioonina mälestust lapsepõlvest. Mõelge oma lapsepõlve mälestustele, mis olid põnevad, kummalised või pisut imelised. Kasutage lastejutu aluseks mälestust. Näiteks võib-olla oli teil kolmandas klassis kummaline päev, mille saate muuta meelelahutuslikuks looks. Või kogesite väga noorena võõrast riiki ja teil on lugu sellest reisist, mis lastele meeldiks.
3
Võtke tavaline asi ja tehke see fantastiliseks. Valige igapäevane tegevus või sündmus ja andke sellele veidi kapriisi. Muutke see fantastiliseks, lisades sellele absurdse elemendi. Kasutage oma kujutlusvõimet, et näha seda lapsena. Näiteks võite võtta tavalise sündmuse, nagu hambaarsti juurde minemine, ja muuta selle fantastiliseks, lastes hambaarsti kasutatavad masinad ellu äratada. Või võite võtta lapse esimest korda ookeanis ja muuta see fantastiliseks, lastes lapsel minna sügavasse ookeani sügavusse.
4
Valige loole teema või idee. Loo keskse teema olemasolu võib aidata teil ideid genereerida. Keskenduge sellisele teemale nagu armastus, kaotus, identiteet või sõprus lapse vaatenurgast. Mõelge, kuidas laps võiks seda teemat vaadata ja seda uurida. Näiteks võite uurida sõpruse teemat, keskendudes suhetele noore tüdruku ja tema lemmikloomade kilpkonna vahel.
5
Loo ainulaadne peategelane. Mõnikord sõltub laste lugu peategelasest, kes on võrreldav ja kordumatu. Mõelge tegelastüüpidele, mida lastelugudes sageli ei esitata. Muutke oma tegelaskuju eriliseks, kasutades laste ja täiskasvanute tegelikke eluomadusi, mis teile huvitavad. Näiteks võite märgata, et lastejutte, kus peategelane on noor värviline tüdruk, pole palju. Seejärel saate luua peategelase, kes selle tühimiku täidab.
6
Andke oma peategelasele üks kuni kaks eristavat omadust. Muutke oma peategelane lugejatele silmapaistvaks, andes neile ainulaadseid füüsilisi jooni, nagu teatud soeng, konkreetne riietumisstiil või selge jalutuskäik. Samuti võite anda peategelasele iseloomuomadusi, nagu lahke süda, armastus seikluste vastu või kalduvus hätta sattuda. Näiteks võib teil olla peategelane, kes kannab alati oma juukseid pikkades patsides ja kellel on kilpkonnade kinnisidee. . Või võib teil olla peategelane, kelle käel on selge arm, mis oli pärit sellest ajast, kui ta puu otsast kukkus.
7
Loo seadistus. Looge lugu kuuest osast, alustades ekspositsioonist või ülesehitusest. Seadistamisel tutvustate seadet, peategelast ja konflikti. Alustage peategelase nimega ja seejärel kirjeldage konkreetset kohta või asukohta. Seejärel saate visandada tegelase soovi või eesmärgi, aga ka takistuse või probleemi, millega ta peab tegelema. Näiteks võib teil olla selline ekspositsioon: noor tüdruk nimega Fiona, kes soovib endale lemmiklooma, avastab oma maja juurest järvest kilpkonna. .
8
Korraldage õhutav juhtum. See on sündmus või otsus, mis muudab või esitab väljakutse peategelasele. Sündmus või otsus võib tulla teiselt tegelaselt. See võib tulla ka asutusest, näiteks koolist või töökohast. Või võib see pärineda loodusest, näiteks torm või tornaado. Näiteks võib teil juhtuda selline õhutav juhtum: Fiona ema ütleb, et tal ei tohi olla lemmiklooma, kuna see on liiga suur vastutus.
9
Kaasake tõusutegevus. Tõusev tegevus on koht, kus arendate oma peategelast ja uurite nende suhteid loo teiste tegelastega. Näidake neile, kuidas nad elavad oma elu keset õhutavat juhtumit. Kirjeldage, kuidas nad õhutava juhtumiga toime tulevad või sellega kohanevad. Näiteks võib teil esineda tõusvaid tegevusi: Fiona püüab kilpkonna kinni ja peidab selle oma seljakotti, kandes seda endaga kõikjale salaja kaasas, et ema seda ei leiaks.
10
Saavutage dramaatiline haripunkt. Haripunkt on loo kõrghetk, kus peategelane peab tegema olulise otsuse või valiku. See peaks olema täis draamat ja olema loo kõige põnevam hetk. Näiteks võib teil olla haripunkt: Fiona ema avastab oma seljakotist kilpkonna ja ütleb talle, et kilpkonn ei saa olla tema lemmikloom.
11
Kaasa kukkumine. Kukkuv tegevus on punkt, kus peategelane tegeleb enda valitud tulemustega. Võimalik, et nad peavad tegema muudatusi või tegema otsuse. Tegelane võib süžee selles osas liituda ka mõne teise tegelasega. Näiteks võib juhtuda, et teil on kukkumine: Fiona ja tema ema lähevad tülli ja kilpkonn põgeneb. Seejärel lähevad nad mõlemad kilpkonna otsima, kui avastavad, et see on kadunud.
12
Lõpeta resolutsiooniga. Resolutsioon lõpetab loo. See ütleb lugejale, kas peategelasel õnnestub oma eesmärk saavutada või ei õnnestu. Võib-olla saab teie peategelane selle, mida nad tahavad. Või teevad nad kompromissi. Näiteks võib teil olla selline resolutsioon: Fiona ja tema ema avastavad järvest kilpkonna ja vaatavad, kuidas see koos minema ujub.
13
Lugege näiteid lastejuttudest. Saate žanrist parema ülevaate, lugedes näiteid edukatest lastelugudest. Proovige lugeda lugusid, mis keskenduvad demograafilisele või vanuserühmale, kellele soovite kirjutada. Võite lugeda: „Where the Wild Things Are”, Maurice SendakCharlotte’i veeb, E.B. WhiteThe Gruffalo autor Julia DonaldsonThe Secret Garden, autor Frances Hodgson Burnett
14
Looge kaasahaarav avaus. Alusta lausega, mis haarab lugeja kohe kaasa. Kasutage avanguna kummalist peategelase kujutist. Näidake peategelast tegevuses. Algus peaks andma tooni kogu ülejäänud loole ja andma lugejale teada, mida oodata. Näiteks Brunei Darussalami raamatu “Suitsu algus” esimene rida kõlab: “Maailma alguses oli suitsu. mees. Sel ajal elas üks poiss nimega Si Lasap, orb, keda külanoored pidevalt ahistasid – see avang loob iseloomu, tooni ja fantastilise elemendi “suitsetamiseks”.
15
Kasutage sensoorset keelt ja detaile. Muutke oma tegelased elavaks, keskendudes sellele, mida nad näevad, lõhnavad, maitsevad, puudutavad, tunnevad ja kuulevad. Kaasake meeli kirjeldav keel, et publik jääks teie looga seotuks. Näiteks võite seadet kirjeldada kui “valju ja julge” või “kuum ja kleepuv”. Võite kasutada ka helisid nagu “krahh”, € “bam”, “bang” või “whhoosh”, et muuta lugu teie lugejatele meelelahutuslikuks.
16
Kaasake loosse riim. Pöörake oma noore lugeja tähelepanu, integreerides oma loosse riimivad sõnad. Proovige kirjutada riimipabereid, kus iga kahe rea lõpp riimub. Või kasutage samas lauses riimimist, nt “ta oli tormakas turske” või “ta oli kare ja räige.” Võite kasutada täiuslikku riimi, kus täishäälikud ja kaashäälikud ühtivad. Näiteks “eat” ja “sweet” oleksid täiuslik riim. Võite kasutada ka ebatäiuslikku riimi, kus ainult täishäälik või kaashäälik sobivad. Näiteks “eat” ja “leaf” oleks ebatäiuslik riim, kuna sobivad ainult “ee” vokaalid.
17
Kasutage kordamist. Aidake oma loo keelt esile tõsta, korrates kogu raamatus võtmesõnu või fraase. Kordamine võib aidata lugejal kaasa lüüa ja lugu meelde jätta. Näiteks võite korrata küsimust, näiteks: “Kuhu kadus kilpkonn Dorothy?” kogu loo jooksul. Või võite korrata sellist fraasi nagu , “Oh ei!” või “Täna on see päev!”, et hoida loo tempot ja energiat liikumas.
18
Kaasake alliteratsioon, metafoor ja sarnasus. Alliteratsioon on koht, kus iga sõna algab sama kaashäälikuga, näiteks “Anna, vihane sipelgas” või “Kilpkonn Tutu kukkus”. See on lõbus viis lisada oma kirjutamisele rütmi ja hoida oma lugu lastele meelelahutuslikuna. Metafoor on see, kui võrrelda kahte asja. Näiteks võite lisada metafoore nagu “Kilpkonn on järvel hõljuv roheline kest.” Sarnasus on see, kui võrdlete kahte asja koos, kasutades “nagu” või “nagu”. Näiteks võite lisada sarnaneb: “Kilpkonn on sama lai kui minu käsi.”
19
Laske oma peategelasel konfliktiga toime tulla. Hea loo põhielement on konflikt, kus peategelane peab edu saavutamiseks ületama takistuse, probleemi või probleemi. Piirake oma lugu ühe konfliktiga, mis on lugejatele konkreetne ja selge. Peategelane võib olla hädas teiste aktsepteerimise, pereprobleemide või füüsilise kasvuga. Teine levinud konflikt lastelugudes on hirm tundmatu ees, nagu näiteks uue oskuse õppimine, uude kohta minek või eksimine. .Näiteks võib teil olla peategelane, kes näeb vaeva, et koolis passida, mistõttu otsustab ta teha kilpkonnast oma parima sõbra. Või võib teil olla peategelane, kes kardab oma maja keldrit ja peab õppima oma hirme võitma.
20
Muutke loo moraal meeliülendavaks, kuid mitte jutlustavaks. Enamikul lastelugudel on moraaliga õnnelik, meeliülendav lõpp. Vältige moraali liiga raske tunde tekitamist. Peen moraal on teie lugejatele tõhusam ja vähem ilmne. Proovige moraali näidata oma tegelaste tegude kaudu. Näiteks näitate noort tüdrukut ja tema ema järve ääres kallistamas, kui kilpkonn minema ujub. See võiks uurida moraali leida toetust perekonna kaudu ilma lugejale moraali ütlemata.
21
Illustreerige lugu. Enamiku lasteraamatutega on kaasas illustratsioonid, mis muudavad loo visuaalselt ellu. Proovige seda ise illustreerida või palgake illustraator. Paljudes lasteraamatutes teevad illustratsioonid poole tööst, et lugu lugejani jõuaks. Illustratsioonidele saate lisada tegelaste üksikasju, nagu riietus, soeng, näoilme ja värv. Enamikul juhtudel luuakse lasteraamatute illustratsioonid pärast loo kirjutamist. See võimaldab illustraatoril joonistada loo iga stseeni või rea sisu põhjal.
22
Lugege lugu ette. Kui olete lastejutu mustandi valmis saanud, lugege see endale ette. Kuulake, kuidas see lehel kõlab. Pange tähele, kui mõni keel on teie sihtrühma jaoks liiga keeruline või kõrgetasemeline. Muutke lugu nii, et seda oleks lihtne lugeda ja jälgida.
23
Näidake lugu lastele. Saate tagasisidet oma sihtvanuserühmalt. Paluge oma õdedel-vendadel, noorematel pereliikmetel või oma kooli lastel oma lugu lugeda ja tagasisidet anda. Kohandage lugu nii, et see oleks lastele atraktiivsem ja paremini võrreldav.
24
Muutke lugu pikkuse ja selguse huvides. Vaadake mustand läbi ja veenduge, et see poleks liiga pikk. Sageli on lastejutud kõige mõjuvamad, kui need on lühikesed ja asjalikud. Enamikus lastejuttudes on väga vähe teksti ja kui see on, panevad need teksti arvesse.
25
Kaaluge loo avaldamist. Kui teile meeldib teie lastejutt, võite selle esitada kirjastustele, kes arvestavad lasteraamatutega. Looge oma lastejutu jaoks päringukiri, mis saata toimetajatele ja kirjastajatele. Samuti võite proovida oma lasteraamatut ise välja anda ja seda veebis lugejatele müüa.