Kuidas kirjutada fantaasiakirjandust

Hämmastava fantaasia kirjutamine tähendab tervikliku ainulaadse universumi loomist, kuhu lugejad meelitada. Ükskõik, kas kirjutate nõidadest ja võluritest, üleloomulikest olenditest või alternatiivsetest dimensioonidest, peate panema lugeja uskuma, et teie maailm võib tegelikult eksisteerida.

1
Valige, millist fantaasiat kirjutate. Otsustage, kas kirjutate keskaegsest, futuristlikust või mõnest muust ajastust. Võtke aega, et kujutleda oma fantaasiamaailma ja tegelasi selles. Tehke märkmeid või kirjutage ülevaade sellest, kuidas teie fantaasiamaailm töötab. Näiteks kui olete kaasanud üleloomulikke olendeid, siis kas on olemas erireeglid, mille järgi nad peavad elama – nagu päikesevalgust vältivad vampiirid. Reeglid aitavad luua teie maailma struktuuri.

2
Looge navigeerimiseks kaarte. Kui teie lugu ei asu Maa peal, võib olla kasulik koostada oma uue maailma kaardid, mis võiksid lisada teie valmis romaanile, et anda lugejatele parem ülevaade selle väljanägemisest. Ärge pingutage liiga palju selle pärast, kui hea kaart välja näeb. Selle eesmärk on aidata teil jälgida, kus kõik teie maailma olulised kohad asuvad. Kui soovite oma raamatusse kaarti lisada, saate hiljem luua ilusa üksikasjaliku kaardi.

3
Keskenduge teemadele, millega lugejad suhtlevad. Parimad fantaasiaromaanid muudavad selle uskumatuks, usutavaks, andes lugejale tuttavad teemad, mille nad ära tunnevad. Isegi kui teie peategelane pole inimene, peavad neil olema inimlikud probleemid. Näiteks tegelevad nad perekondlike tülide, suhteprobleemide või isiklike probleemidega, millega teie lugeja võib seostuda. Kui nad suudavad probleemidega suhestuda, tunnevad nad teie iseloomu suhtes empaatiat ja hoolivad oma raskest olukorrast.

4
Tehke oma uurimistööd. Vaadake praeguseid enimmüüdud fantaasiaromaane ja vaadake, kas leiate nende ainulaadse müügiargumendi. Võite neist inspiratsiooni saada, kuid ärge plagieerige oma lemmikkirjanikke. Need avaldati nende ainulaadsuse pärast, nii et peate otsima oma.

5
Planeerige ette. Kas soovite, et teie väike romaan jõuaks pika sarjana? Looge “mõttekaart”, et saada kõik võimalikud tulemused.

6
Mõelge oma tegelastele. Otsustage, kuidas nad käituvad, mõtlevad ja kas neil on mingeid silmatorkavaid jooni. Mõelge ka sellele, mis muutis nad selliseks, nagu nad on. Kirjutage kõik, mida nende kohta välja mõtlete, kuhu saate sageli kontrollida, sest teil on seda vaja. Need võivad olla kõik, alates inimestest kuni teie enda väljamõeldud olenditeni. Need võivad olla tuntud fantaasiaolendid, nagu päkapikud või vampiirid, kuid proovige andke neile oma tähelepanu.

7
Enne raamatu kirjutamist looge oma tegelastele profiil. Näiteks ei taha te tegelikult öelda, et keegi seisab oma sõprade eest, kuid võite panna stseeni, kus ta seda teeb.

8
Arendage süžeed. Mida teie peategelane tahab? Kuidas ta püüab seda saada? Kas ta saab hakkama? Millised on probleemid, millega ta silmitsi seisab?

9
Koguge kõik kokku ja valmistuge kirjutama. Kirjutage nii, nagu teile rohkem meeldib, kuid hoidke seda stiili kogu raamatu vältel. Kellelegi ei meeldi raamat, mis muutub keskel.

10
Rikastage kõike detailidega. Kirjeldage oma tekstile rikkalikult kohti ja sündmusi, kuid ärge üle pingutage, sest sel juhul muutub tekst aeglaseks ja ei voola hästi.

11
Mõelge süžee keerdkäikudele. See ei ole vajalik, kuid aitab teil hoida lugejate huvi. Traditsioonilisemad süžeepöörded hõlmavad järgmist: Anagnorisis ehk avastus – peategelase äkiline ja järsk äratundmine inimese tõelisest olemusest või identiteedist või sündmuse tähendusest. Näiteks saab tüdruk teada, et tema parim sõber on vaid tema kujutlusvõime ja ta pole kunagi elus olnud. Tagasivaade – minevikusündmuste meeldejääv ilmutus. Raamatutes on tagasivaated tavaliselt kursiivis, sõnastatud minevikuvormis või jutustatakse noorema jutustaja vaatenurgast. Tagasivaate asemel võiks kasutada ka ettekujutust.Ebausaldusväärne jutustaja – lõpuks selgub, et jutustaja on seni loetud loo võltsinud, välja mõelnud või tugevasti liialdanud. Peripeteia- realistlik või peategelase varanduse loogiline ümberpööramine, olgu heas või halvas suunas. Näiteks komistab loo peategelane pärast rasket mõrvajuhtumit läbi elamist ja alla andmast puuduvat teavet, mida ta vajas. Deus ex machina, mis tähendab “jumal masinast välja” – ootamatu, kunstlik , või ebatõenäoline tegelane, seade või sündmus, mida tutvustatakse loo põhikonflikti või isegi kõrvalkonflikti lahendamiseks. Poeetiline õiglus – irooniline “laudade pööramine”, kus tegelast oma tegude eest kas premeeritakse või karistatakse , nagu äkksurm või kompensatsioon.Tšehhovi relv- tegelast või süžeeelementi tutvustatakse narratiivi alguses. Tegelase või süžeeelemendi tähtsust tunnistatakse alles hiljem loos. Tuntud ka kui “taim” või esialgne seade, mida korratakse kogu loo jooksul. Punane heeringas või vale ettekujutus – vale vihje, mis eksitab uurijaid vale lahenduse poole. Kui peategelast eksitatakse, eksitatakse lugejat tavaliselt laienduse teel. In medias res ehk asjade keskele – lugu alustatakse pigem loo keskel kui algusest; algus ilmneb tagasivaadete kaudu. Kõik viib lõpuks suure ilmutuseni. Mittelineaarne narratiiv – süžee ja tegelased ilmuvad mittekronoloogilises järjekorras, mis tähendab, et alguse, keskpaiga ja lõpu asemel võib see olla lõpp, algus ja keskpaik. See sunnib lugejat ise asju kokku panema, kuid ei saa täielikult aru enne, kui haripunktis ilmneb oluline teave. Tagurpidi kronoloogia, mittelineaarse narratiivi vorm – Sündmused paljastatakse otsast alguseni.