Keskkoolis või kolledžis määratakse sageli esseesid, mis ulatuvad inglise keelest ajalooni ja kõige selle vahele jäävasse tundi. Hea essee kirjutamise teadmine on iga õpilase jaoks ülioluline oskus ja algab essee ülesehituse ülesehituse mõistmisest. Kuigi essee lühiülevaate täpne struktuur sõltub mõnevõrra kirjutatava essee tüübist ja teemast, kehtib põhivorming üldiselt kõigi konspektide puhul. Esseekonspekti loomisel peaks kirjutaja alustama sissejuhatusega, millele järgneb kolm või enam toetavat lõiku ja lõpetama kokkuvõttega.
Sõltuvalt essee teemast ja eesmärgist kasutatakse mitut erinevat tüüpi esseevorminguid. Võrdlemise ja vastandamise vormingut võib kasutada näiteks siis, kui kirjutaja soovib anda lugejale objektiivset teavet kategooria kahe või enama üksuse kohta. Teisest küljest on veenev essee eesmärk kallutada lugejat, et ta võtaks mõne teema kohta kirjaniku seisukoha.
Essee põhivorming on kirjutatud, kasutades pealkirjadena rooma numbreid. Näiteks saab iga lõik tavaliselt oma vastava rooma numbri, millele järgneb punkt; seega oleks sissejuhatav lõik loetletud kui “mina”. kontuuril. Rooma numbri algse numbri all olevad punktid taandatakse ja kirjutatakse suurtähtedega tähestikulises järjekorras, millele järgneb punkt – A., seejärel B., seejärel C. ja nii edasi. Iga punkti all olevad alapunktid taandatakse ja kirjutatakse numbritega, näiteks 1. seejärel 2. seejärel 3. Veelgi rohkem alampunkte saab lisada taandena ja numbrite alla, kuid kasutades väiketähti ja periood – a. siis b. siis c. ja nii edasi.
Olenemata tüübist peaks essee ülevaade algama väitekirjaga, mis on tegeliku essee sissejuhatava lõigu põhikomponent. Lõputöö on see, kus kirjutaja ütleb konkreetselt, mida ta kogu essee jooksul tõestab või arutab. Konspekt peaks sisaldama ühelauselist lõputööd, mida kirjutaja tegelikku esseed kirjutades laiendab.
Pärast lõputöö avaldust peaks konspektis olema kolm kuni viis toetavat lõiku; see oleneb aga määratud leheküljenõuetest ja kirjutatava essee tüübist. Iga lõik vajab oma teemalauset, mis ütleb lugejale, mida lõik käsitleb. Üksikud lõigud peaksid sisaldama ühte ideed või kontseptsiooni, mis tõestab või tugevdab väitekirja ja seda toetavaid tõendeid. Teise ja järgnevate lõikude puhul peaks avalause olema üleminekulause, mis tuleneb kergesti eelmisest lõigust.
Iga avalause all võib essee ülevaade sisaldada “täppe” või võtmesõnu, mida kirjutaja kavatseb lõigus kasutada. Lisades konspekti võtmesõnad või fraasid, on essee kirjutamine lihtsam ja kirjutaja jätab vähem tõenäoline, et mõni oluline seik välja jääb. Iga punkti kohta saab lisada ka alampunkte või näiteid, olenevalt sellest, kui põhjalikku kirjanik seda soovib.
Esseekonspekti lõpus vajab kirjutaja järeldust. Kokkuvõte peaks sisaldama lauset, mis kinnitab uuesti algse väitekirja lauset ja seob essee lugeja jaoks. Nii lõputöö kui ka lõpulause peaksid keskenduma essee teemale ja suutma lugejale öelda, mida kirjutaja püüdis esseega edasi anda.