Teabe edastamise teadmine on oskus, mis osutub väärtuslikuks nii kirjutamisel kui ka rääkimisel. Kui teil on vaja mõtet edasi anda, öelge oma publikule otse, kasutades deklaratiivset lauset. Seda tüüpi lause võib taandada põhiideeks, mis põhineb ühel subjektil ja predikaadil. See võib olla ka keeruline, mitme klausli ja kirjeldusega. Kui olete deklaratiivse lause ära tundnud, saate valida, kui palju teavet soovite lihtsate või keerukate lausete kirjutamise teel edastada.
1
Tuvastage deklaratiivne lause. Deklaratiivne lause on ütlus, mille kõneleja teeb otse kuulajale. See edastab teavet otse. Näiteks on järgmised näited deklaratiivsetest lausetest:Kass istub matil.Ma hakkasin naerma.See pilv näeb välja nagu kala.
2
Eristada erinevat tüüpi lauseid. Deklaratiivsed laused erinevad teist tüüpi lausetest. Grammatika ja kirjutamise paremaks mõistmiseks õppige tuvastama teisi levinud lausetüüpe. Mõned neist on järgmised: Küsitav: seda tüüpi lauset kasutatakse küsimuse esitamiseks (nt “Kas sa sõidutad mind koju?”) Imperatiivne: seda tüüpi lauset kasutatakse korralduste või juhiste edastamiseks (nt “Astuge edasi” buss.â€)Hüüdlause: seda tüüpi lauset väljendatakse nii, et see annab edasi põnevust või hüüatust. Sellele viitavad tavaliselt lause lõpus olevad kirjavahemärgid, tavaliselt hüüumärgi kujul (nt “Kui tore sa oled!”).
3
Mõista deklaratiivse lause osi. Oma tuumas on deklaratiivne lause väga elementaarne. Lauses on nimisõna ja tegusõna. Lausel võib olla ka muid elemente, näiteks omadussõnu, määrsõnu ja muid sõnu. Lihtsaim vorm on aga ainult nimisõna ja tegusõna. Tegusõna deklaratiivses lauses võib olla mis tahes ajavormis (olevik, tulevik, minevik jne).
4
Ärge laske end lause pikkusest segadusse ajada. Deklaratiivsed laused võivad olla mis tahes pikkusega. Need võivad edastada väga elementaarset ja lihtsat teavet (nt: “Ma sõin hot dogi.”) või palju keerulist teavet (nt: “Film kujutas naisi positiivses valguses, eriti kui peamine naistegelane tegi autos pommi kahjutuks.â€).Lause on deklaratiivne, kui see esitab avalduse, mitte ei esita küsimust, annab käsu või hüüatust.
5
Määrake idee, mida soovite edasi anda. Lihtne deklaratiivne lause annab infot otse edasi. Mõelge välja selle olemus, mida soovite suhelda. Kuidas te seda teavet lihtsalt esitate? Lihtsa deklaratiivse lause kirjutamisel kasutage ühte ideed ja kõrvaldage liigsed fraasid ja sõnad.
6
Valige oma teema ja predikaat. Deklaratiivne lause koosneb kahest põhielemendist: nimisõnast ehk subjektist ja tegusõnast ehk predikaadist. Edastage teavet otse ja lihtsalt, valides kõige elementaarsema teabe. Mõned näited on järgmised: “Jane sööb. Kass mõutab.” Auto liigub.
7
Kasutage aktiivset häält. Aktiivne hääl on stiil, mis edastab otseselt teavet. See kasutab kirjeldavaid tegusõnu, mis annavad lugejale olulist teavet mõne sõnaga. Seevastu passiivne hääl tugineb sõnadele nagu “on” või “oli” viisil, mis edastab teavet vähem otse. Deklaratiivse lause puhul saate endiselt kasutada passiivset häält. Kuid kogu deklaratiivse lause mõte on olla otsekohene ja asjakohane, seega eelistatakse aktiivset häält.
8
Kasutage õigeid kirjavahemärke. Üks viis eri tüüpi lausete äratundmiseks on uurida lause lõpus olevaid kirjavahemärke. Deklaratiivses lauses kasutatakse lause lõpus punkti. Seevastu küsilauses kasutatakse tavaliselt lause lõpus küsimärki. Hüüulauses kasutatakse hüüumärki.
9
Kasutage “ja” kahe väite ühendamiseks. Deklaratiivne lause ei pea olema lihtne lause. Looge keerulisem avaldus, mis edastab rohkem teavet. Looge üks idee, kasutades sõna “ja” selle ühendamiseks rohkemaga teavet. Kaasake koma sõna “ja” ette.â€Näiteks: “Püüdsin kala ja viskasin selle vette tagasi.â€
10
Keerulisema lause loomiseks kasutage semikoolonit. Teine viis deklaratiivse lause ideele tuginemiseks on kasutada semikoolonit. See loob teie lausesse uue klausli või seotud idee, mis annab teie edastatavale sõnumile rohkem teavet. Näiteks “Maarjal oli väike tall; selle fliis oli valge nagu lumi.”
11
Ühendage kaks ideed üleminekusõnaga. Üleminekusõna, mida tuntakse sidesõnana, seob kaks omavahel seotud ideed. Neid saab kasutada ideele tuginemiseks või idee vastandamiseks. Üleminekusõnade või -fraaside näited on järgmised: “aga” “tegelikult”, “sellegipoolest”, “pealegi,” ja “pealegi”. Näiteks: “Ma kolin uude maja järgmisel nädalal; tegelikult ostan ma oma esimese maja.—Olen harjunud telkima minnes õues magama, aga mulle meeldib väga sulevoodis magada.—