Ballaad on luuletus või laul, mis jutustab lugu. Sellel peaks olema süžee, tegelased ja loo kaar. Võib-olla soovite kirjutada ballaadi klassi jaoks või lõbusa kirjutamise väljakutsena. Alustage ballaadi ideede väljamõtlemisega. Seejärel looge ballaadi mustand, millel on nii tugev süžee kui ka riim ja kordused. Seejärel saate ballaadi lihvida ja muusikasse seada, et saaksite seda teistega jagada.
1
Mõelge mõnele meeldejäävale sündmusele või loole. Ballaad võib olla ka teiega juhtunud meeldejääva sündmuse liialdus või väljamõeldis. Võib-olla on teil mõni naljakas lugu teismeeast või mõni hea perekonnalugu, mida soovite oma vaatenurgast ümber jutustada. Näiteks võite kirjutada ballaadi kummitusest, kes kummitab mõnda teie pereliikme või võite kirjutada ajast, mil hiilisite teismelisena kellegagi kohtuma.
2
Vaadake jooksvaid sündmusi. Paljud ballaadid keskenduvad mõnele suursündmusele uudistes või meedias. Sirvige veebis uudiseid või sirvige oma kohaliku ajalehe pealkirju. Otsige üles mõni praegune sündmus, mis kõlab põneva või kummalise loona, ja kasutage seda oma ballaadi lähtematerjalina. Näiteks võite leida loo noorest naisest, kes on kohtu all, kuna ta tappis enesekaitseks oma isa. Või leiate uudise põgenikelaagris olevast põgenikust, kes üritab endale paremat elu teha.
3
Lugege ballaadi näiteid. Lugeda saab ballaade, mis on luulevormis ja lauluvormis. Kontrollige prinditud ballaade Internetist ja kohalikust raamatukogust. Otsige veebist või kohalikust muusikapoest ballaadide salvestusi laulu kujul. Võite vaadata: “Iidse meremehe aeg” Samuel Taylor Coleridge’i “La Belle Dame Sans Merci”, John Keats “Ballaad in A”, Cathy Park Hong”Maude Claire”, Christina Rossetti”Ballaad Kuust ” autor Federico Garcia Lorca” Hattie Carrolli üksildane surm, autor Bob Dylan
4
Järgige ballaadi struktuuri. Enamik ballaade on koostatud nelja neljarealise stroofina. Esimesed kaks rida riimuvad ja kolmas mitte, luues AABC riimiskeemi. Võite proovida ka riimiskeemi, kus teine ja neljas rida riimivad ja kolmas mitte, luues ABXB riimiskeemi. Soovi korral võite proovida kirjutada ka kaheksarealisi stroofe ja luua ballaadi jaoks oma riimiskeemi . Kaasaegsed ballaadid on sageli pikemate stroofidega ja lõdvama riimiskeemiga.
5
Tutvustage lugejale peategelast. Ballaadi esimene rida on oluline, kuna tõmbab lugeja loosse. Tutvustage oma peategelast või peategelasi esimeses reas. Näiteks Bob Dylani filmis “Hattie Carrolli üksildane surm” tutvustab esimene rida loo kahte peategelast: “William Zanzinger tappis vaese Hattie Carrolli.” John Keatsi “La Belle Dame Sans Merci” esimene rida pöördub loo peategelase poole küsimusega: “Oh, mis võib sind häirida, relvarüütel”.
6
Piirake väiksemate märkide arvu. Pidage kinni maksimaalselt ühest kuni kahest peategelast ja ühest või kahest väiksemast tähemärgist ainult siis, kui need on hädavajalikud. Ballaad peaks keskenduma väikese tegelaskujuga ühe loo võtmedetailidele, mitte mitmele peategelasele ja süžeele korraga. Näiteks Bob Dylani filmis “Hattie Carrolli üksildane surm” on kaks peategelast, William. Zanzinger ja Hattie Carroll. Mainitakse ka väiksemaid tegelasi nagu politseinikud ja kohtunik. John Keatsi filmis “La Belle Dame Sans Merci” on kaks peategelast, relvarüütel ja Belle Dame ehk naine.
7
Kasutage koorina meeldejäävat rida. Tüüpilises ballaadis on refrään stroofi kolmas või neljas rida, mis kordub kogu pala jooksul. Koor peaks olema asjakohane ülejäänud ballaadiga ja sisaldama tugevat kujundlikkust, mis jääb lugeja meelde. Näiteks Coleridge’i teoses “The Rime of the Ancient Mariner” on koor variatsioon reast “The bright- silmas Mariner.“ Bob Dylani teoses „The Lonesome Death of Hattie Carroll“ ilmub koor iga stroofi lõpus ja on mitu rida pikk: „Aga teie, kes filosofeerite häbi ja kritiseerite kõiki hirme/Võtke kalts ära su näost/Praegu pole aeg su pisarate jaoks.â€
8
Kaasa riim ja kordamine. Järgige igas stroofis kindlat riimiskeemi. Korrake teatud sõnu või fraase ballaadis uuesti. Kasutage luuletuses rütmitunde loomiseks lihtsat kirjeldavat keelt. Näiteks Coleridge’i teoses “Iidse meremehe aeg” kordab kõneleja ballaadis selliseid sõnu nagu “silm” ja “Mariner”. “Ta hoiab teda oma sädeleva silmaga kinni-/Pulmakülaline seisis paigal,/Ja kuulab nagu kolmeaastane laps:/Meremehel on oma tahe.â€
9
Kasutage ballaadis dialoogi. Laske oma tegelastel ballaadis rääkida, kasutades oma kõne ümber jutumärke. Hoidke dialoog lühike ja tihe. Esitage dialoogis ainult tegelase mõtete kõige olulisemad üksikasjad. Näiteks Coleridge’i filmis “Iidse meremehe aeg” jutustab meremees pulmakülalistele loo merel viibimisest mõne stroofiga ballaadis: “Laev rõõmustas, sadam sai puhtaks/Rõõmsalt kukkusime/Kiriku all, mäe all,/tuletorni tipus all.â€
10
Ehitage haripunkti või teostuseni. Nagu igal heal lool, peaks ka ballaadil olema algus, keskpaik ja lõpp ning võimas haripunkt või teostus luuletuse teises pooles. Haripunkt võib olla kõige dramaatilisem asi, mis esineja või peategelasega juhtus. See võib olla ka hetk, mil peategelane mõistab oma olukorra tegelikkust. Näiteks John Keatsi filmis “La Belle Dame Sans Merci” saabub haripunkt kümnendas stroofis, kui relvarüütel mõistab, et on Belle dame’i lõksus olles: “Ma nägin ka kahvatuid kuningaid ja printse,/kahvatud sõdalased, surmakahvatud olid nad kõik:/Nad nutsid- “La Belle Dame sans Merci/Sinul on vaimustuses!”
11
Võimas viimane stroof. Ballaadi viimane stroof peaks kokku võtma teose võtmeteema või idee. See peaks jätma lugejale võimsa pildi või lõpetama sündmuste jada. Samuti võib see ballaadi sündmusi muuta või keerutada, pannes lugeja algsed sündmused uuesti läbi mõtlema. Näiteks John Keatsi filmis “La Belle Dame Sans Merci” lõpeb ballaad relvarüütliga. vastates küsimusele, mis esitati talle esimeses stroofis pärast seda, kui ta paljastas, et ta ärkas Belle Dame’i võlust, kuigi elab nüüd üksi elutus maailmas: “Ja see on põhjus, miks ma siin viibin, / Üksi ja kahvatult lonkan, / Kuigi tarn on järvest närtsinud,/Ja ükski lind ei laula.â€
12
Lugege ballaadi valjusti. Kui olete ballaadi mustandi valmis saanud, lugege see endale ette. Kuulake riimi, kordusi ja rütmi. Veenduge, et ballaad jutustab lugu selgelt ja lühidalt. Pange tähele ebamugavaid või pikki keerdjooni. Kohandage neid nii, et neid oleks lihtne jälgida ja mõista. Samuti peaksite ballaadi valjusti lugema, et tabada õigekirja-, grammatika- või kirjavahemärke.
13
Näidake ballaadi teistele. Kutsuge sõpru, eakaaslasi või pereliikmeid ballaadi lugema. Küsige neilt, kas nende arvates on ballaad kaasahaarav ja hõlpsasti jälgitav. Uurige, kas ballaad kõlab rütmiliselt ja lüüriliselt. Olge avatud teistelt konstruktiivsele tagasisidele, sest see muudab teie ballaadi ainult paremaks.
14
Seadke ballaad muusikale. Traditsiooniliselt räägitakse või lauldakse muusika saatel ballaade. Ballaadi võib seada instrumentaalmuusikale, mis on juba salvestatud ja millel on teosele sobiv rütm. Või võite ballaadi ette lugedes mängida akustilist kitarri või proovida seda valjusti laulda. Samuti võite proovida kasutada ballaadi saatmiseks keelpille, näiteks tšellot, harfi või viiulit.