Kuidas kirjutada animafilmi stsenaariumi

Animeeritud koomikseid on lõbus vaadata ja nende loomine on suur väljakutse, kuna need nõuavad loovust, leidlikkust ja detailsust. Edukas animafilm algab heast stsenaariumist, mis täpsustab loo tegelasi, tegevust ja süžeed. Animeeritud koomiksi stsenaariumi kirjutamiseks alustage ainulaadsete ideede ajurünnakuga, mis kasutavad täielikult ära animatsiooni piiramatud võimalused. Seejärel loo mustand, kasutades õiget [[Write-a-Screenplay|stsenaariumi kirjutamise vormingut ja keelt. Seejärel peaksite skripti lihvima, et see oleks animeerimiseks ja ellu äratamiseks valmis.

1
Mõelge välja ainulaadne süžee. Animatsiooni ilu seisneb selles, et saate välja mõelda kõige pööraseima süžee ja lasta selle ellu tõmmata. Kasutage animatsiooni võimalusi ja looge süžee, mis on ainulaadne ja fantaasiarikas. Vältige tuttavaid süžeeideid, mida olete varem kuulnud. Esitage endale väljakutse luua süžee, mis muudab tuttava idee ainulaadseks. Näiteks selle asemel, et alustada tuttava süžeega, nagu poiss kohtub tüdrukuga ja proovib tüdrukut saada, võite valida süžee, nagu poiss kohtub küborgitüdrukuga ja proovib võita tema süda, võideldes tapjate dinosaurustega.

2
Keskenduge huvitavale peategelasele või tegelaskujule. Looge peategelane, kellel on erinevad omadused või isiksuseomadused. Andke oma peategelasele taustalugu, mis muudab ta eriliseks või kummaliseks. Võite kasutada oma peategelase inspiratsioonina mõnda päriselus olevat inimest või luua peategelase nullist. Näiteks võib teil olla peategelane, kes on kolmanda silmaga sündinud noor tüdruk. Või võib-olla on teil peategelane, kes on olend rabast, pooleldi mees, pooleldi loom. Teil võib olla isegi peategelane, kes pole inimene, näiteks kõnniväljak või rääkiv lamp. Samuti saate keskenduda lugu tegelaskujudest, nagu veider perekond või paar kummalist õde-venda.

3
Avastage sürrealistlikku või kummalist keskkonda. Looge seade, ühendades oma kodulinna oma lemmikplaneediga. Või liialdage mõne keskkonnaga, näiteks oma keskkooliga, asetades selle ruumis musta auku. Kasutage seda seadet oma tegelaste ja süžee jaoks inspiratsiooniallikana. Näiteks kui otsustate kosmoses kasutada keskkooli sarnast keskkonda, võite tulla selliste tegelastega nagu teismelised tulnukad, kes käivad keskkoolis.

4
Koos partneriga ajurünnak. Ideede koos partneriga edasi-tagasi loopimine võib aidata teil luua animatsiooni jaoks tugevama loo. Paluge sõbral, eakaaslasel või pereliikmel teiega ideid välja mõelda. Proovige välja karjuda tegelaskuju idee ja seejärel laske oma kirjutajapartneril vastata mõne muu ideega või täiendada seda. Samuti võite proovida koostada koos oma kirjutajapartneriga mõttekaart, mis aitab luua looideid.

5
Loo süžeeskeemid. Muutke oma ajurünnakute ideed ellu, joonistades stsenaariumi mõne võimaliku stseeni jaoks süžeeskeemi. Joonistage tavalisele paberile ruudud ja visandage stseeni üksikasjad, nagu sündmuspaik, kellaaeg ja maastik. Kaasake süžeeskeemidesse tegelaskujude dialoog ja tegevus. Vaadake süžeeskeemides, kuidas teie ideed visuaalselt töötavad. Tehke süžeeskeemi mõne potentsiaalse süžee või tegelaskuju jaoks, kellele mõtlete. Seejärel saate stsenaariumi mustandit kirjutades oma ideid kohandada.

6
Vaadake animafilmide näiteid. Saate žanrist parema ülevaate, vaadates koomikseid, mida peetakse ainulaadseteks ja hästi kirjutatud. Kuulake tegelaste dialoogi. Pange tähele, kuidas iga koomiksi süžee huvitaval ja ootamatul moel edasi liigub. Vaadake animeeritud telesaateid ja filme. Võite vaadata: The SimpsonsSouth ParkRick ja MortyBoJack HorsemanThe Powerpuff GirlsUpSteven UniverseThe Amazing World Of Gumball

7
Tutvustage peategelast. Määrake oma peategelane stsenaariumi esimeses stseenis. Avage dialoogiga, mis näitab vaatajale tegelast. Asetage peategelane keskkonda ja laske neil sündmustikku suhelda või mõtiskleda. Andke vaatajale aimu peategelasest, et nad saaksid end loosse sukelduda. Näiteks võite alustada stseeniga, kus teie peategelane läheb Marsil oma töökohale, näidates oma igapäevast rutiini, et teda lugejale tutvustada. Või võite avada dialoogi peategelase ja tema partneri vahelisest võitlusest, näidates nende keerulist suhet.

8
Kaasake konflikt, mis hõlmab peategelast. Konflikt võib olla midagi, mida peategelane soovib, kuid tal on takistuste või probleemide tõttu raske saada. See võib olla ka konflikt peategelase ja teise tegelase vahel, kus kumbki tegelane ei suuda kokku leppida ega leida ühist keelt. Konflikt võib tuleneda ka välistest teguritest, nagu halb ülemus, õel õpetaja või loodusõnnetus. Näiteks võite keskenduda lihtsale konfliktile, nagu peategelane ei taha sel päeval kooli minna. Seejärel saate välja mõelda, mida peategelane teeks selle asemel, kui ta kooli vahele jätaks, keskendudes kummalistele või kummalistele asjadele, mida ta võiks teha.

9
Hoidke seadistus kaasahaarav. Muutke seade ellu, lisades detaile, mis muudavad selle ainulaadseks ja visuaalselt kaasahaaravaks. Muutke seade konkreetseks, lisades ruumi teatud objektid. Otsustage, milline on kliima või ilm. Kaasake hooned ja rajatised, mis lisavad loo maailma. Näiteks võite oma stsenaariumi seada karnevalile, mis on mõeldud tulnukate jaoks. Seejärel võite lisada sõite, mis juhivad sõitja teise galaktikasse, või karnevalitoite, mida tulnukad võiksid nautida.

10
Kirjutage dialoogi, mis uurib iseloomu ja konflikte. Teie stsenaariumi dialoog peaks alati hõlmama kahte asja: tegelaskuju uurimist ja konfliktide loomist. Vältige selliseid dialooge nagu “Tere, kuidas läheb?” või “Tore päev täna”. Kirjutage dialoog, mis läheb tagaajamisele ja räägib lugejale midagi tegelase kohta. Näiteks võite anda ühele tegelasele lööklause, mida nad öelge alati, kui nad tunnevad end stressis või üllatununa, näiteks Homer Simpsoni kuulus “D’oh!” Kontrasti loomiseks võib teil olla ka üks tegelane, kellel on vabam kõneviis, ja teine ​​tegelane, kellel on ametlikum kõneviis. Näiteks võib üks tegelane öelda: “Sup, tulnukas?” ja teine ​​tegelane võib vastata: “Tere, mu silmapaistev tulnukas sõber, kui tore sind näha.”

11
Pange tähele iga stseeni asukoht ja kellaaeg. Seda nimetatakse slugline’iks ja see peaks ilmuma stseeni alguses SUURTÄHTEDEGA. Kasutage sisemise asukoha jaoks “INT” ja välimise asukoha jaoks “EXT”. Näiteks võite kirjutada: “EXT. CARNEVAL – MIDDAY” või “INT. ELUTUBA – ÖÖ.â€

12
Vormindage dialoog iga tegelase jaoks. Kui kasutate skriptis tähemärgi nime, kirjutage see KÕIKE TÄHTEGA. Seejärel saate nende dialoogi nende nime alla kirjutada. Keskendage tegelase nimi ja dialoog lehel, et seda oleks lihtne jälgida. Näiteks võite kirjutada: AL THE ALIENTule, ema, sõidame Blasteriga!MAMA tulnukas, pole võimalust Marsil, kallis, liiga ohtlik.

13
Kaasake stseenis olulised objektid. Loetlege ainult need objektid, mis on stseeni jaoks olulised, mitte ainult taustaseadete loomiseks. Objekt võib olla midagi, mida peategelane näeb või puudutab. See võib olla ka märk sellest, et tegelane loeb, ja seda tuleks ka vaatajale näidata. Kaasake objekt skripti TÄHTEGA. Näiteks võite kirjutada: “AL THE ALIEN komistab karnevalipiletite rulli otsa” või “MAMA ALIEN loeb silti, mis ütleb: “ALAEALISTE POLE, INIMESED EI OLE”.

14
Kirjeldage stseenis esinevaid helisid ja tegevusi. Kaasake kõik stseeni helid sulgudes ja SUURTÄHED. Näiteks võite kirjutada “(KLAKSAVAD MÜRAD)” või “(PLÕHVATAVAD MÜRAD).” Peaksite ka kõik märkide tehtud toimingud kirjutama TÄHTEGA ja paksus kirjas. Näiteks võite kirjutada: “Ta LUKAB inimest” või “Ta NUTTAB oma patja.

15
Lugege stsenaarium ette. Kui olete skripti mustandi loonud, lugege seda mitu korda valjult. Pange tähele, kas seda on lihtne jälgida ja kas sellel on selge konflikt. Pöörake tähelepanu sellele, kuidas dialoog kõlab ettelugemisel. Veenduge, et dialoog oleks meelelahutuslik ja uuriks hästi tähemärki. Samuti peaksite skripti valjusti lugema, et kontrollida õigekirja-, grammatika- või kirjavahemärkide vigu.

16
Paluge teistel dialoogi lugeda. Et kuulda, kuidas dialoog kõlab, paluge sõpradel, eakaaslastel või pereliikmetel mängida erinevaid tegelasi ja lugeda dialoog ette. See aitab teil paremini mõista, kuidas dialoog kõlab erinevate häältega. Proovige stsenaarium vähemalt korra läbi käia, et kuulata, kuidas see kõlab. Stsenaariumi kirjutamisel nimetatakse seda “läbilugemiseks”. Dialoogi kõlamise tagamiseks tehakse sageli läbilugemine tegelasi kehastavate häälnäitlejatega. otse nende häälega.

17
Vaadake koos osa stsenaariumist ja animatsioonist. Võtke üks stseen ja laske selle täpsustamiseks teha töötlemata animatsioon. Seejärel vaadake seda, et veenduda, et stseen töötab ja skript on visuaalsel tasandil tõhus. Saate animatsiooni ise teha või palgata animaatori, kes oma skripti ellu äratab. Kui teile meeldib animeeritud osa, saate ülejäänud skripti animeerida. Seejärel vaadake animeeritud koomiksit algusest lõpuni, et veenduda, et see teile meeldib.