Kiirus väljendab seda, kui kiiresti objekt liigub. Objekti kiirus on kogu vahemaa, mille see teatud aja jooksul läbib. Kiirusühikute hulka kuuluvad miilid tunnis (mph), sentimeetrid sekundis (cm/sek või cm/s), meetrid sekundis (m/s või m/s) või kilomeetrid tunnis (kph või km/h). Kiiruse mõõtmine hõlmab objekti läbitud vahemaa ja kulunud aja jälgimist ning seejärel kiiruse arvutamist nende vaatluste põhjal, jagades vahemaa ajaga.
1
Määrake distants, mille jooksja peab jooksma. Seda saab teha teadaoleva pikkusega jooksurajal (nt 100 m (328 jalga)) või distantsi märkimisega lagedal väljal. Kui olete sissesõidul, kasutage distantsi mõõtmiseks mõõdulinti või meetripulka väli.Märkige nöörijupi või koonusega algus- ja lõpp-punkt.
2
Seadistage katse. Jooksja kiiruse määramiseks peate teadma, kui palju aega kulub jooksjal määratud distantsi läbimiseks. Stopperi täpse näidu saamiseks paluge jooksjal oodata, kuni ütlete “Mine!” kasutage jooksja ajastamiseks kella, kuid see pole nii täpne.
3
Käivitage jooksja ja kell samal ajal. Ajastuse võimalikult parimaks sünkroonimiseks hüüake “Mine!” ja käivitage samal ajal kell. Kui saate aru, et ajastus oli välja lülitatud, laske jooksjal lähtestada ja proovige uuesti.
4
Peatage kell, kui jooksja ületab finišijoone. Jälgige tähelepanelikult, millal jooksja ületab finišijooneks määratud punkti. Peatage kell kindlasti võimalikult täpselt selle ületamise hetke lähedal.
5
Jagage jooksja läbitud vahemaa kulunud sekundite arvuga. See jaotus on arvutus jooksja kiiruse määramiseks. Kiiruse võrrand on läbitud vahemaa / selle vahemaa läbimiseks kulunud aeg. Kasutades näite pikkust 100 m (328 jalga), kui jooksjal kulus selle distantsi läbimiseks 10 sekundit, oleks jooksja kiirus 100 m (328 jalga) jagatud 10-ga ehk 10 m/sek (32,8 jalga sekundis). Korrutades 10 m/s 3600-ga (sekundite arv tunnis), läbis jooksja 36 000 meetrit tunnis ehk 36 kilomeetrit tunnis (1 kilomeeter võrdub 1000 m). Korrutades kiiruse 32,8 jalga sekundis 3600-ga, läbis jooksja 118,0800 jalga tunnis ehk 22,4 miili tunnis (5280 jalga võrdub 1 miiliga).
6
Leidke sein, mis peegeldab heli. Selle katse jaoks sobib hästi suur tellis- või betoonsein. Seina saab testida käsi plaksutades või karjudes ja kaja kuulates. Kui kuulete tugevat kaja, on see hea sein kasutamiseks.
7
Mõõtke seinast vähemalt 50 m (54,5 jardi) kaugus. Soovitatav on 50 m (54,5 jard) vahemaa, kuna see peaks andma teile piisavalt aega täpsete mõõtmiste tegemiseks. Kuna võtate arvesse kaugust, mille heli teie vahelt seinani ja tagasi teieni liigub, mõõdate tegelikult 100 m (109 jardi) kaugust. Mõõtke kaugust mõõdulindiga. Proovige oma mõõtmistega olla võimalikult täpne.
8
Plaksutage aegsasti käsi, et seinalt kostaks. Seisake mõõdetud kaugusel seina ees ja plaksutage aeglaselt käsi. Peaksite seda tehes kuulma kaja. Kiirendage või aeglustage plaksutamisrütmi, kuni teie plaks langeb kokku eelmise plaksu kajaga. Kui olete täiesti sünkroonis, ei tohiks te kuulda kaja, vaid ainult plaksu.
9
Plaksutage käsi 11 korda, kui salvestate stopperiga aega. Laske oma sõbral kell käivitada esimese plaksu korral ja lõpetada viimase plaksuga. Kui plaksutatakse 11 korda, saate 10 vahemaa tagant, et plaksu heli seinalt kajaks. Sisuliselt on heli läbinud 10 korda esialgsest 100 m vahemaast. 11-kordne plaksutamine annab ka teie sõbrale piisavalt aega kella täpseks käivitamiseks ja seiskamiseks. Täpsema mõõtmise saamiseks tehke seda sammu mitu korda ja arvutage ajad kokku. Katsete keskmise arvutamiseks liitke kõik ajad ja jagage katsete arvuga.
10
Korrutage vahemaa 10-ga. Kuna plaksutasite 11 korda, siis heli läbis tegelikult 10 korda pikema vahemaa. 100 meetrit korrutatuna 10-ga on 1000 meetrit.
11
Jagage heli läbitud vahemaa plaksutamiseks kulunud ajaga. See mõõdab plaksu heli kiirust kätest seinani ja tagasi kõrvadesse. Oletame näiteks, et 11 plaksu jaoks kulus 2,89 sekundit. Kiiruse leidmiseks võtame vahemaa 1000 meetrit ja jagame ajaga 2,89 sekundit, et saada helikiiruseks 346 m/sek. Heli kiirus merepinnal on 340,29 m/s (1116 jalga sekundis ehk 761,2). mph). Teie arvutused peaksid lähenema sellele arvule, kuid ei pruugi sellega täpselt kattuda, eriti kui te ei asu merepinna tasemel. Kõrgematel kõrgustel õhk hõreneb ja heli kiirus on aeglasem. Heli liigub läbi vedelike ja tahkete ainete kiiremini kui läbi õhu, kuna helid liiguvad kiiremini läbi suurema tihedusega materjalide.
12
Hankige anemomeeter. Anemomeeter on seade, mis mõõdab tuule kiirust. See koosneb 3 või 4 tassist, mis on kinnitatud juhtmetele, mis on kinnitatud keskse pöörleva võlli külge. Tuul püüab tassid kinni ja paneb need pöörlema. Mida kiiremini tuul puhub, seda kiiremini tassid ümber oma telje pöörlevad.Võite osta tuulemõõtja või ise teha.Ise tegemiseks hankige viis kolmeuntsilist pabertopsi, kaks kõrt, teritatud kustutuskummiga pliiats, klammerdaja, väike terav tihvt ja joonlaud. Värvige ühe tassi küljed, et see teistest eristuks. Tehke nelja tassi küljele auk, mis asub servast umbes 1 tolli kaugusel. Viiendas tassis torgake neli auku, mis on võrdse vahega tassi ümber umbes 1 tolli servast. Samuti torgake selle tassi põhja üks auk. Lükake üks kõrs läbi ühe tassi külje, jättes tassi sisse umbes 1 tolli kõrt. Klammerdage õled tassi küljele. Sisestage ülejäänud kõrs läbi viienda tassi, mille ühel küljel on 4 auku ja teiselt poolt välja. Asetage selle kõrre otsa teine tass ja klammerdage see oma kohale. Veenduge, et kõik tassid oleksid samas suunas. Korrake ülaltoodud sammu kahe teise tassiga, söötke õled läbi keskmise tassi ülejäänud kahe augu. Jällegi veenduge, et kõik tassid oleksid samas suunas. Asetage tihvt ettevaatlikult läbi keskmise tassi õlgede ristumispunkti. Sööge pliiats läbi viienda tassi alumise augu ja lükake tihvt läbi kustutuskummi. Veenduge, et anemomeeter saaks vabalt pöörlema. Kui jah, siis on see nüüd kasutamiseks valmis. Kui ei, reguleerige pliiatsit nii, et kustutuskumm ei oleks otse õlgede vastu.
13
Arvutage anemomeetri ümbermõõt. Kui üks tassidest teeb täispöörde, on selle läbitav vahemaa ringi ümbermõõt. Ümbermõõdu arvutamiseks peate mõõtma ringi läbimõõtu. Mõõtke kaugus anemomeetri keskpunktist ühe tassi keskpunktini. See on anemomeetri raadius. Selle kauguse kahekordistamine on läbimõõt.Ringi ümbermõõt võrdub diameetri ja konstantse pi või 2-kordse raadiuse korrutisega pi. Näiteks kui tassi keskpunkti ja anemomeetri keskpunkti vaheline kaugus on 30 cm (1 jalg), on tassi ühe pöördega läbitav vahemaa 2 x 30 x 3,14 (pi ümardamine kahe kümnendkohani) või 188,4 cm (74,2 tolli).
14
Asetage anemomeeter kohta, kus tuul oma tassid kinni püüab. Tahad piisavalt tuult, et anemomeetrit keerutada, aga mitte üle puhuda. Võimalik, et peate selle püsti hoidmiseks kinnitama maapinna või posti külge.
15
Loendage, mitu korda anemomeeter kindla aja jooksul pöörleb. Seisake kindlas punktis ja loendage, mitu korda värviline tass ringi ümber pöörleb. Võimalikud intervallid on 5, 10, 15, 20, 30 sekundit või isegi terve minut. Loenduse täpsuse tagamiseks seadistage taimer oma kindla ajaintervalli järgi käivituma.Kui teil taimerit pole, paluge sõbral kella vaadata, samal ajal kui pöördeid loete.Kui ostsite anemomeetri, märkige üks tassid mingil moel, et saaksite õigesti lugeda.
16
Korrutage pöörete arv vahemaaga, mille anemomeeter läbib ühe pöördega. See annab teile kogu vahemaa, mille anemomeeter läbis selle vaatamise ajal. Näiteks teie anemomeetri raadius on 30 cm (0,98 jalga), seega läbib see ühe pöördega 188,4 cm (6,18 jalga). Kui see pöörles teie loenduse ajal 50 korda, on kogukaugus 50 x 188,4 = 9420 cm.
17
Jagage kogu vahemaa kulunud aja peale. Kiiruse võrrand on kogu vahemaa jagatud ajaga, mis kulub selle vahemaa läbimiseks. Võttes anemomeetri pöörletud kogukauguse ja jagades selle loendatud ajaga, saate praeguse tuulekiiruse. Näiteks kui loendate pöörete arvu 10 sekundi jooksul, jagate läbitud vahemaa 10 sekundiga. Kiirus = (9420 cm/10 sek) = 942 cm/s (30,9 jalga/sek). 942 cm/sek korrutamine 3600-ga annab 3 391 200 cm/h, jagatud 100 000-ga (sentimeetrite arv kilomeetris) ehk 33.9 km. hr.30,9 jala sekundis korrutamine 3600-ga annab 111 240 jalga tunnis, jagades 5280-ga, saadakse 21,1 miili tunnis.