Võimalus kellegagi rääkida on suurepärane oskus. See võib viia teid uute sõprade või romantilise partneri avastamiseni. See võib isegi tuua kaasa uusi karjääri- või ärivõimalusi. Inimene on oma olemuselt sotsiaalne olevus, kuid vestlus ei ole kõigile loomulik. Samas pole kunagi liiga hilja õppida teistega rääkima!
1
Lõdvestuge olukorda sisenedes. Kui olete teistega rääkimise pärast närvis, võib vestluse alustamine olla stressirohke. Sotsiaalsesse olukorda sattudes püüdke lõõgastuda. Nii saate alustada vestlust sujuvalt, ilma oma sõnade üle koperdamata. Proovige enne sotsiaalseid suhtlusi midagi füüsilist teha, et aidata teil lõõgastuda. mediteerige või harjutage midagi nagu progresseeruv lihaste lõdvestamine. Leidke enne seltskondlikku üritust vaikne koht lõõgastusrituaaliga tegelemiseks. See aitab teil sündmusele rahulikult minna. Hingake vähemalt paar aeglaselt sügavat hinge.
2
Jälgige kehakeelt. Enne temaga vestluse alustamist soovite veenduda, et keegi soovib rääkida. Te ei saa kellegagi rääkida, kui lähenete inimestele enne, kui nad soovivad, et neile lähenetaks. Jälgige enne vestluse alustamist märke, millega keegi on valmis suhtlema, kui ta näib olevat suletud, oodake, kuni ta on lõdvestunud. Otsige avatud kehakeelt. Keegi ei tohiks oma torsot blokeerida, tehes näiteks käsi ristades. Inimesed, kes soovivad rääkida, seisavad püsti, käed külgedel. Samuti võib keegi teile korraks pilku püüda, mis näitab, et ta on vestlusele avatud. See on hea märk, et kellelegi läheneda on ohutu.
3
Avage küsimusega. Küsimus on suurepärane viis vestluse avamiseks. See paneb asjad käima ja tunneb huvi teise inimese vastu. Varsti pärast enda tutvustamist proovige esitada küsimus. Samuti on kõige parem esitada avatud küsimus, mis nõuab rohkemat kui “jah” või “ei” vastust. Näiteks kui olete peol, avage see, öeldes: “Kuidas sa tead võõrustaja?” Kui olete võrgustikuüritusel, küsige kelleltki tema töö kohta. Öelge midagi sellist: “Mida teie töö täpselt hõlmab?”
4
Kasutage vestluse alustamiseks oma ümbrust. Vestluse alustamiseks võite proovida töötada ka sellega, mida vajate. Kui mõtlete mõnele küsimusele või teemale komistades, kommenteerige oma ümbrust. Vaadake ruumis ringi ja tõmmake sealt vestluse alustaja. Öelge näiteks midagi sellist: “Mulle meeldivad siinsed puitpõrandad. See tundub nii vanamoodne.” Samuti võite kutsuda teist inimest oma panust jagama, mis võib ärgitada vestlus. Näiteks: “Mida te sellest tapeedist arvate? Ma pole kunagi midagi sellist näinud.”
5
Kuulake teist inimest. Inimesed räägivad loomulikult nendega, kes kuulavad. Igaüks tahab tunda end tähtsana ja ära kuulatud, nii et kui soovite, et inimesed teiega räägiksid, pöörake neile kogu oma tähelepanu. Veenduge, et kuulaksite alati, kui keegi räägib. Proovige pärast vestluse alustamist järgida reeglit “Kõigepealt kuulake, rääkige alles”. Kui olete asjad avanud, laske inimesel enne sekkumist oma panust täielikult jagada. Näidake, et kuulate, hoides silmsidet ja aeg-ajalt noogutades. Huvi väljendamiseks võite öelda ka näiteks “Mmhm.”.
6
Esitada küsimusi. Küsimused on suurepärane viis vestluse jätkamiseks. Kui tundub, et vestluses on tuulevaikus, lükake seda mõne küsimusega edasi. Proovige küsida millegi kohta, mida keegi just ütles. Näiteks: “See on huvitav. Mis tunne oli suurlinna koolis käia?” Võite ka küsimuse kaudu tõstatada uue teema. Mõelge millelegi, mida oleks antud olukorras asjakohane tutvustada. Näiteks kui räägite kellegagi koolis, öelge midagi sellist: “Mida sa sellest keemiaeksamist arvasite?”
7
Jaga enda kohta infot. Inimesed ei taha teiega rääkida, kui te neid lihtsalt küsimustega pommitate. Inimestel on ebamugav rääkida inimestega, kes küsivad teiste kohta palju, kuid jagavad endast vähe. Avaldage kindlasti teavet enda kohta, et inimesed tahaksid teiega rääkida. Proovige küsimuste esitamise ja teabe jagamise vahel luua muster. Näiteks küsite kelleltki, kuidas ta loeb raamatust rõõmu. Pärast seda, kui nad on jaganud, kommenteerige midagi, mida olete hiljuti lugenud. Samuti peaksite olema valmis vastama kõigile küsimustele, mida keegi teile esitab. Kui teile tundub, et varjate teavet, võivad inimesed muutuda närviliseks ega taha teiega rääkida.
8
Vajadusel muutke teemasid. Vaadake, et keegi ei tunneks end mõne teema pärast ebamugavalt. Keegi võib tunduda närviline, kui tõstate teatud teema ja jääte vait. Võib-olla olete ka antud teema lihtsalt ammendanud. Kui teil on mõlemal raske välja mõelda, mida vestluses öelda, leidke uus teema. Parim on proovida leida seotud teema. Kui räägite näiteks raamatutest, viige vestlus filmide juurde. Kui te aga ei suuda midagi sellega seonduvat välja mõelda, on okei tutvustada midagi uut. Pöörduge tagasi üldisele küsimusele, näiteks “Millega te elatist teete?” või “Kus sa üles kasvasid?”
9
Tooge päevakajalisi sündmusi. Praegused sündmused võivad olla suurepärane viis vestluse jätkamiseks. Kui oled maailmas toimuvaga kursis, on lihtne kellegagi rääkida. Suudate vestelda asjadest, millele inimesed praegusel hetkel mõtlevad. Te ei pea välja tooma tõsiseid päevakajalisi sündmusi, eriti olukorras, kus kellelgi võib tekkida ebamugavustunne. Kui soovite, et asjad ei oleks vastuolulised, tooge raadios välja uus hittfilm, kuulsuste skandaal või mõni hittlugu.
10
Vältige katseid teisi üles tõsta. Mõnikord tõstate vestluse ajal inimesi kogemata, ilma et oleksite seda arugi saanud. See on sageli tingitud närvilisusest. Võite proovida tuua välja lugu, mis on seotud, kuid mõni lugu võib tunduda suurem või olulisem kui teise inimese lugu. Näiteks räägib keegi nädalavahetuse puhkusest linnast mõne miili kaugusel asuvasse linna. Ärge rääkige pärast kooli lõpetamist oma kuu pikkust reisi Euroopasse. See võib tunduda praalimisena. Püüdke jagada lugusid võrdseks. Näiteks kui keegi toob välja tagasihoidliku puhkuse, rääkige sarnasest puhkusest, mille olete võtnud. Rääkige näiteks nädalavahetuse reisidest, mille te lapsepõlves vanaema juurde tegite.
11
Ärge tehke teise inimese kohta oletusi. Minge vestlusse, mis põhineb eeldusel, et kõik on tühi leht. Ärge eeldage, et keegi nõustub teiega või jagab teie väärtusi. Inimesed on kallutatud eeldama, et neil, kellega nad suhtlevad, on sarnased väärtused ja tõekspidamised, kuid see pole sageli tõsi. Vestluses pidage meeles, et te ei tea, kuidas see inimene antud teemasse suhtub. Arutelud võivad olla nauditavad ja kui keegi tundub ideele avatud, võite oma tõekspidamisi jagada. Siiski veenduge, et te ei tutvustaks teemat viisil, mis teeb oletusi. Näiteks, kui kommenteerite hiljutisi valimisi, ärge öelge: “See oli nii suur pettumus, eks?” Selle asemel tõstke teema üles viisil, mis kutsub teisi inimesi oma tõekspidamisi jagama. Näiteks: “Mida te hiljutistest valimistest arvate?”
12
Hoiduge kohtuotsusest. Inimesed ei taha vestelda inimestega, kes on hukkamõistvad. Iga vestluse ajal tuletage endale meelde, et proovite õppida teise inimese kohta. Te ei ole seal selleks, et teha hinnanguid ega oletusi. Hoiduge öeldu analüüsimisest ja keskenduge selle asemel kuulamisele. See annab teile vähem aega hinnangute andmiseks, muutes inimestel teiega jagamise mugavaks.
13
Püsige kindlasti olevikku. Vestluse ajal on lihtne oma mõtetel rändama lasta. Ärge tehke seda kindlasti. Kui tundub, et oled hajameelne, ei taha inimesed sinuga rääkida. Hoidke oma meelt siin ja praegu ning vältige mõtlemist sellele, mida kavatsete järgmisena öelda, ega unistamast millestki muust. Kui teil on raskusi olevikus püsimisega, tehke midagi füüsilist, et tuua oma meeled tagasi praegusesse hetke. . Näiteks kõigutage oma varbaid.