Kasvuhoones kasvatamine on suurepärane viis oma aiakliima kontrolli all hoidmiseks ja taimede kasvatamiseks, mida te muidu poleks suutnud. Kui olete valinud õiged taimed, on parim viis nende tervise hoidmiseks kohandada vastavalt vajadusele temperatuuri, niiskust, varju ja õhuringlust. Ja kui kasvatate õitsvaid või vilja kandvaid taimi, peate võib-olla parema saagi saamiseks ka need isetolmlema. Regulaarse hoolduse ja õige reguleerimisega ei jää teie taimed teie kasvuhoones mitte ainult ellu, vaid ka õitsevad!
1
Valige väikeste kasvuhoonete jaoks väikesed kohanemisvõimelised taimed. Tavalised väikesed kasvuhooned ei suuda toetada temperamentseid ega suuremaid taimi. Valige väiksemate kasvuhoonete jaoks põhitaimed, mis sobivad hästi erinevate keskkondadega, eriti kui te pole varem kasvuhoonetes taimi kasvatanud. Maitsetaimed, maasikad, tomatid, kurgid ja lehtköögiviljad kasvavad hästi väikestes kasvuhoonetes.
2
Suurematesse kasvuhoonetesse istutage suured temperamentsemad taimed. Tundlikuma kliimaseadmega suured kasvuhooned on paremini varustatud suuremate või rutiinsemat hooldust vajavate taimede jaoks. Kui olete varem kasvuhoonesse istutanud või teil on keerukas kasvuhoone, kus on palju ruumi, proovige oma kasvuhoones kasvatada keerukamaid taimi. Näiteks tsitruselised ja orhideed kasvavad suurtes kasvuhoonetes paremini, kuna need on suuremad ja eelistavad sooja, niisket. kliima.
3
Valige taimed vastavalt oma kasvuhoone isolatsioonile. Mõned kasvuhooned on varustatud temperatuuri regulaatoriga ja mõned kasutavad põhilist isolatsioonisüsteemi. Jälgige oma kasvuhoone temperatuurivahemikku ja valige sarnase temperatuurivahemikuga taimed, kui teil on temperatuuriregulaatorite asemel põhiisolatsioon. Kui teil on põhilised temperatuuriregulaatorid ja teie kasvuhoone vahemik on vahemikus 60–80 °F (16–27 °C). ), võite istutada näiteks jasmiinililli (mis kasvavad selles temperatuurivahemikus hästi).
4
Istuta seda, mida sa muidu oma väliskliimas kasvatada ei saaks. Ruumi säästmiseks kasvatage väljas taimi, mis kohanduvad hästi teie väliskliimaga. Säästke oma kasvuhoones ruumi taimede jaoks, mis arenevad paremini või ei saaks teie piirkonnas muidu õues kasvada. Näiteks kui elate külmas kliimas, võite kasvatada taimi, mis eelistavad sooja ilma, nagu okra või maguskartul. Kasvuhoone võib kasutada ka seemnete alustamiseks enne kevadist või suvist istutushooaega. See on suurepärane alternatiiv seemnete alustamiseks siseruumides aknalaual või täiendaval valgusallikal. Ideaalse ilmaga võite neid istutada õue, kui nad on piisavalt suured.
5
Jälgige kasvuhoone temperatuuri ilmatermomeetriga. Ühtlase temperatuuri säilitamine on oluline, eriti kui kasvatate taimi, mis kasvavad ainult teatud kliimas. Riputage oma kasvuhoonesse ilmatermomeeter, et saaksite temperatuuri kogu aeg jälgida ja vajadusel reguleerida.
6
Reguleerige temperatuuri küttekeha või ventilaatori abil. Kasvuhoonesse küttekeha (või ventilaatori) lisamine on üks lihtsamaid viise temperatuuri reguleerimiseks. Olenevalt toote keerukusest võite selle kas ise paigaldada või palgata elektriku, kes paigaldab teie eest. Kasvuhoonesoojendeid või ventilaatoreid saate osta veebist või mõnest puukoolist.
7
Kastke oma taimi regulaarselt, lähtudes kasvuhoone temperatuurist. Teie taimede kastmisvajadus võib sõltuvalt temperatuurist erineda. Uurige, kui tihti teie taim vajab kasvuhoonekliima põhjal kastmist, ja koostage kastmisgraafik, et taimed oleksid terved. Näiteks roose tuleb kuuma ilmaga kasta iga 2–3 päeva tagant ja jahedama ilmaga kord 5–6 päeva tagant ilm.
8
Pakkuge oma taimedele soojemas kliimas loomulikku varju. Taimede liigse soojuse või otsese päikesevalguse eest varjutamiseks pange kasvuhoone akende kohale varjukangas. Püsivama kinnituse saamiseks võite paigaldada ka vinüülplastist varjundi või toonida aknad tumedamaks. Toonkangast või vinüülplastist varjundit leiate mõnest puukoolist.
9
Parema õhuringluse tagamiseks kasutage ventilaatorit. Lisage oma kasvuhoonesse väike ventilaator, et hoida õhku taimede vahel ringlemas ja alandada üldist temperatuuri. Loomuliku õhuventilatsiooni jaoks saate kasvuhoone aknad või uksed avada.
10
Kahjurite eemal hoidmiseks kasutage traatvõrku. Katke avatud aknad või uksed traatvõrguga, kinnitades need liimi või naeltega. Traatvõrk võib hoida kahjureid eemal ja takistada neil kahjustamast taimi või levitamast haigusi. Samuti võite kasutada mittetoksilist kahjuritõrjevahendit või insektitsiide, et putukaid ja loomi kasvuhoonest eemale peletada.
11
Pihustage oma taimi või paigaldage veerisalus niiskust vajavate taimede lähedusse. Niiske kliima jäljendamiseks täitke pihustuspudel veega ja niisutage niiskes kliimas õitsevate taimede lehti. Võite täita ka kivialuse veega ja asetada selle taime lähedusse, et vältida vajadust seda iga päev udustada. Kui kasvatate ainult niiske kliima jaoks mõeldud taimi, kasutage kasvuhoones üldise niiskuse suurendamiseks niisutajat. saab osta kivialuseid veebist või enamikust puukoolidest.
12
Uurige, kas teie taim on isetolmleja või avatud tolmeldaja. Mõned taimed (“isetolmlejad”) tolmeldavad ise, samas kui teised (“avatud tolmeldajad”) võivad vajada abi tolmeldamisel kasvuhoonekeskkonnas. Otsige oma taime veebist, et kontrollida, kas see on avatud või isetolmleja, ja kohandage oma harjumusi õitsemise ajal. Kirjutage oma poti või sildi külge, kas teie taim on avatud või isetolmleja.
13
Kasutage pintslit õietolmu ülekandmiseks isaslillelt emasõiele. Kui teie taim on avatud tolmeldaja, on sellel isas- ja emasõied. Kastke pintsel isaslille keskele, et katta see õietolmuga, seejärel pintseldage emaslille keskosa (pistlit), kuni kannate võimalikult suure osa õietolmust üle. Uurige, millised näevad välja taime isas- ja emasõied. kõigepealt, et vältida vigu.
14
Kiirema meetodi saamiseks lõigake isasõis ja raputage emaslille sisse. Lõika isaslille varre juurest ära pügamiskäärid. Hoidke seda otse emasõie sisse ja raputage seda seni, kuni isase õietolm kukub emasõie avasse (pistil).