Sotsiaalseid lugusid kasutatakse enamasti autistlike laste puhul. Sotsiaalsed lood on lühikesed ja lihtsad kirjeldused, mis on loodud eesmärgiga aidata lapsel aru saada konkreetsest tegevusest või olukorrast ja sellest, kuidas selles olukorras käituda. Sotsiaalsed lood leevendavad ka ärevust, andes täpset teavet selle kohta, mida laps võiks jälgida või kogeda.
1
Otsustage oma loo teema üle. Mõned seltskonnalood on mõeldud kasutamiseks üldiselt, samas kui mõned seltskonnalood on suunatud konkreetsele sündmusele, olukorrale või tegevusele. Seltskonnalugude näited, mida saab üldiselt kasutada, on järgmised: kuidas pesta käsi, kuidas korraldada õhtusöögilauda või kuidas toime tulla. sensoorse ülekoormusega. Näited lugudest, mis on suunatud konkreetsele olukorrale või sündmusele, on järgmised: tervisekontrolli minemine, lennukile minek. Üldise eesmärgiga seltskonnalugusid saab ette lugeda või üle vaadata üks või paar korda päevas, olenevalt lapsest ja tema valmisolekut käitumist üles võtta. Kuid konkreetsel eesmärgil mõeldud seltskonnalugusid tuleks enne sündmuse või tegevuse toimumist mitu korda ette lugeda või üle vaadata. Näiteks seltskonnalugu arsti vastuvõtul tervisekontrollis käimisest tuleks lugeda mitu päeva enne last lahkub kontrolli.
2
Piira oma lugu ühe teemaga. Iga lugu peaks keskenduma ainult ühele konkreetsele käitumisele, emotsioonile, sündmusele või olukorrale. Seda seetõttu, et autistlikel lastel võib olla raske korraga vastu võtta palju teavet.
3
Muutke peategelane lapsega sarnaseks. Proovige panna oma loo kangelane kõlama palju rohkem nagu laps. Saate seda teha füüsilise välimuse, soo, lapse pereliikmete arvu, huvide või oskuste kaudu. Aidake lapsel tegelaskuju meeldida ja temaga samastuda. Kui laps hakkab peategelasega samastuma, on teil jutustajana lihtsam oma sõnumit edasi anda. Loodetavasti hakkab laps loo tegelasega suhtlema ja teeb seda, mida ta teeb. Näiteks võite Ericule lugu rääkides öelda: “Elas kord poiss nimega Eric. Ta oli tark, intelligentne, pikk, väga armas ja talle meeldis korvpalli mängida nagu sina.â€
4
Mõelge oma loo väikeseks raamatuks muutmisele. Lugusid saab lapsele ette lugeda või tuua need välja lihtsa raamatuna, mida laps saab alati kotis kaasas kanda ja lugeda, kui tal selleks vajadust. Kui teie laps oskab lugeda, hoidke seltskonnalugu alles raamatuid, kust ta neile juurde pääseb. Ta võib soovida neid üksi sirvida. Autistlikud lapsed saavad kasu visuaalsetest abivahenditest, nii et pilte, fotosid ja jooniseid saab seltskonnalugudesse lisada. Need juhivad teie lapse tähelepanu ja muudavad raamatu huvitavamaks. Õppimist saab maksimeerida, kui lapse osalemine on vabatahtlik, mitte pealesunnitud. Proovige muuta seltskondlikud lood rutiinseks tegevuseks, mida teie laps saab nautida. Kui ta on vastumeelne, proovige lisada oma lugemissessioonile ka “lõbusaid” mitteharivaid pildiraamatuid.
5
Looge sotsiaalseid lugusid, mis on positiivsed. Sotsiaalseid lugusid tuleks alati esitada nii, et laps oskaks seostada lugusid positiivse käitumisega, positiivsete vahenditega negatiivsete emotsioonidega võitlemiseks ning positiivsete viisidega uutele olukordadele ja tegevustele lähenemiseks ja nende vastuvõtmiseks. Sotsiaalsel lool ei tohiks olla negatiivset alatooni. . Loo esitlusega seotud inimeste õhkkond, suhtumine ja toon peaksid olema alati positiivsed, lohutavad ja kannatlikud.
6
Kaasake inimesed, kes esinevad loo tegelastena. See aitab kaasata seltskondlikku lugu otseselt inimesi, kellel on oma osa: näiteks kui lugu räägib mänguasjade jagamisest teistega, siis aitab kaasa lapse õe-venna või sõbra kaasamine. paremini suhelda ja ka ise näha, milline on jagamine, ning vaadata õe-venna või sõbra suhtumise muutust temasse, kui nad on valmis jagama. See julgustab üha enam positiivset ja rahuldust pakkuvat käitumist.
7
Sotsiaalset lugu rääkides pidage meeles oma lapse meeleolu. Lapsele seltskonnaloo esitamisel tuleks silmas pidada aega, kohta ja meeleolu: laps peaks olema ärevusvabas meeleolus, värske, pingevaba ja piisavalt energiline. Lugu ei tohiks rääkida, kui laps on näljane või väsinud. . Teie laps ei suuda hästi keskenduda, kui tema tuju ja energia kõikuvad. Samuti ei tohiks koht olla ereda valguse, valjude helide ja muude segajateta, mille suhtes laps võib olla tundlik. Sotsiaalse loo rääkimine valedel tingimustel on mõttetu ja lapsele stressi tekitav.
8
Kaaluge sotsiaalse loo rääkimist konkreetse käitumise kohta vahetult enne, kui soovite, et laps seda käitumist näitaks. Sotsiaalsed lood on väga tõhusad, kui neid räägitakse vahetult enne eeldatava käitumise toimumist. Kuna lugu on lapsel värskelt meeles, mäletab ta selles juhtunut ja lähtub oma käitumises tuttavast loost. Näiteks kui lugu räägib oma mänguasjade jagamisest mängimise ajal, õpetaja saab vahetult enne vaheaega pidada jutusessiooni, et vahetunni ajal mõju oleks värske, kus nad saavad harjutada oma mänguasjade jagamist teiste lastega.
9
Looge erinevatele vajadustele erinevaid lugusid. Sotsiaalseid lugusid saab kasutada ka selleks, et aidata autistlikel inimestel toime tulla emotsioonidega, mida nad peavad valdavaks ja kontrollimatuks. Näiteks võivad need lood sisaldada narratiive selle kohta, mida teha, kui ei viitsi teistega mängida, kuidas tulla toime lähedase surmaga. Sotsiaalsed lood võivad õpetada lapsele ka vajalikke sotsiaalseid oskusi, näiteks lapsega hästi suhtlemist. eakaaslased, vajadustest ja soovidest selgelt ja viisakalt edastamine ning sõprus- ja suhete loomine. Selgesõnaline juhendamine aitab autistlikel lastel omandada sotsiaalseid oskusi, mida neurotüüpsed lapsed õpivad iseseisvalt. Sotsiaalsed jutud võivad anda lapsele ka puhtuse ja hügieeni säilitamiseks vajalikke oskusi, näiteks mida teha pärast ärkamist, kuidas tualetti kasutada, kuidas käsi pesta jne.
10
Paluge lapsel teile lugu rääkida. Lood on lapse jaoks parim viis oma tunnetust teistele inimestele edastada. Aeg-ajalt paluge lapsel teile oma lugu rääkida. Proovige selle loo kaudu näha, kas ta sisaldab lugusid, mida olete talle rääkinud, või mõtleb ta ise välja. Tavaliselt loovad lapsed lugusid sellest, mida nad iga päev läbi elavad või mida nad tahaksid iga päev läbi elada. Pange tähele võimalikke probleeme, mida ta võib loos esile tõsta. Näiteks kui laps räägib loo, mis algab “Kord oli tüdruk, kes lõi koolis kõiki ja varastas kogu aeg nende toitu”, võib see viidata Teie laps võib üritada teile rääkida mõnest kiusamisprobleemist, millega ta „selle” tüdrukuga koolis kokku puutub.
11
Asendage üks lugu teise sotsiaalse looga, kui teie laps mõistab edastatavat kontseptsiooni. Sotsiaalseid lugusid saab muuta sõltuvalt lapse omandatavatest oskustest. Saate seltskonnaloost teatud elemendid eemaldada või lisada uusi, et need sobiksid lapse hetkeseisundiga. Näiteks kui laps on nüüd aru saanud, kuidas paluda pausi, kui ta tunneb end ülekoormatuna, saate loo järk-järgult lõpetada ja liikuge uute juurde. See aitab perioodiliselt üle vaadata vanu sotsiaalseid lugusid (nt kord kuus), et aidata käitumist säilitada. Saate paigutada lood ka käeulatusse, et laps saaks neile juurde pääseda, kui ta soovib neid uuesti lugeda.
12
Loo kirjeldav lause. Need laused räägivad konkreetsest olukorrast või sündmusest, annavad üksikasju selle kohta, kes on osalejad või kes on olukorraga seotud, mida osalejad teevad ja nende kaasamise põhjust. Nad käsitlevad “kus”, “kes”, “mis”, “miks”. Näiteks kui sotsiaalne lugu räägib käte pesemisest enne õhtusööki, tuleks kasutada kirjeldavaid lauseid, et rääkida olukorda ja anda teavet selle kohta, kes ja miks peaks käsi pesema (mikroobide leviku tõkestamiseks).Kirjeldavad laused annavad faktilist teavet. Näiteks: “Valamu on puhas valge kauss, millel on kaks hõbedast käepidet, mis juhivad vett.”
13
Kasutage mõtete ja emotsioonide edastamiseks perspektiivset lauset. Need laused räägivad inimese psüühikast konkreetses olukorras, sealhulgas inimese emotsioonidest, mõtetest ja meeleolust. Näiteks: “Emale ja isale meeldib, kui ma käsi pesen. Nad teavad, et käsi on hea pesta. enne õhtusööki. Nad on minu üle uhked.”
14
Mõelge välja käsklaused, et õpetada lapsele sobivaid vastuseid. Kasutage käsklauseid, et rääkida soovitud vastustest või käitumisest. Näiteks: “Ma püüan iga päev enne õhtusööki käsi pesta.”
15
Kasutage jaatavaid lauseid teiste lausete esiletõstmiseks. Jaatavaid lauseid saab kasutada koos kirjeldavate, perspektiiv- või suunavate lausetega.Jaatavad laused suurendavad või tõstavad esile lause olulisust, olgu see siis kirjeldav, perspektiivne või suunav. Näiteks: “Ma püüan enne õhtusööki käsi pesta. See on väga oluline, et mul oleksid puhtad käed.” Teine lause rõhutab käte pesemise tähtsust
16
Looge koostöölauseid, et õpetada teiste inimeste tähtsust. Need laused panevad lapse mõistma/mõistma teiste olulisust olukorras või tegevuses.Näiteks: “Teel on palju liiklust. Minu ema ja isa aitavad mul teed ületada.” See aitab lapsel mõista, et tee ületamiseks peab ta ema ja isaga koostööd tegema.
17
Kirjutage kontrolllaused, mis on lapsele meeldetuletuseks. Kontrolllaused tuleks kirjutada autistliku lapse vaatenurgast, et aidata tal seda meeles pidada ja konkreetses olukorras rakendada. Need on nagu isikupärastatud laused. Näiteks: “Ma pean igal toidukorral sööma köögivilju ja puuvilju, et olla terve, nagu taimed vajavad kasvamiseks vett ja päikesevalgust.” Ideaalne on kasutada 0–2 kontrolllauset iga 2–5 kirjeldava lause kohta. ja perspektiivsed laused. See aitab vältida seda, et lugu oleks liiga käskiv ja ei muutuks “asotsiaalseks looks”.
18
Kaaluge osaliste lausete kasutamist, et muuta lugu interaktiivseks. Need laused aitavad lapsel olukorra kohta pisut arvata. Lapsel lastakse olukorras eelseisvat sammu ära arvata. Näiteks “minu nimi on —— ja mu venna nimi on —— (kirjeldav lause) . Mu vend tunneb — —- kui jagan temaga oma mänguasju (perspektiivne lause).”Osalisi lauseid saab kasutada kirjeldavate, perspektiiv-, koostöö-, jaatavate ja kontrolllausetega ning neid saab kasutada siis, kui laps mõistab teatud olukordi ja käitumist. on sobivad ja oodatud. Proovige teha mäng puuduva sõna väljamõtlemiseks.
19
Mõista, et erinevad lood võivad teenida erinevaid eesmärke. Sotsiaalseid lugusid saab kasutada mitmel erineval eesmärgil, näiteks: lapse kohanemiseks rutiini muutustega, uute keskkondadega, hirmude ja ebakindluse hajutamiseks, hügieeni ja puhtuse õpetamiseks, teatud asjade tutvustamiseks. protseduurid jne.
20
Rääkige lapsele lugu, mis aitab tal oma emotsioone ja mõtteid väljendada. Näiteks võib see lugu olla umbes selline: “Olen vihane ja ärritunud. Ma tunnen, et tahaks karjuda ja jalgu trampida. Aga see ärritaks mind ümbritsevad inimesed ja paneks end halvasti tundma. Mu ema ja isa ütlesid, et ma peaksin rääkima täiskasvanule, kes on minuga, et ma olen pettunud. Hingan sügavalt sisse ja loen endamisi. Kui mul on vaja pausi teha, võin minna oma vaiksesse ruumi. Tunnen end varsti paremini.”
21
Kasutage lugu, et aidata lapsel valmistuda arsti või hambaarsti visiidiks. Tuleks välja töötada konkreetne sotsiaalne lugu, et valmistada last vaimselt ette selleks, mida ta võib arsti juures kohata. See on väga oluline, sest on täheldatud, et autistlikke lapsi häirivad tavaliselt eredad valgused, valjud helid, lähedus, liigutavad, kuna nad reageerivad sensoorsele stimulatsioonile. Arstikabineti/hambaarsti külastus hõlmab enamikku ülaltoodud asjadest. Seltskonnalood aitavad last ette valmistada ja ärevust vähendada. Lood võivad hõlmata selliseid aspekte nagu arstikabinet välja näeb, milliseid mänguasju või raamatuid laps saab kabinetis mängida, milline on valgustus, millised on protseduurid olla nagu, kuidas ta peaks arstile vastama jne.
22
Looge lugu, et tutvustada uusi mõisteid, uusi reegleid ja käitumisviise. Seltskondlike lugude abil saab kehalise kasvatuse tundides lapsele uusi mänge ja spordialasid tutvustada.
23
Rääkige oma lapsele seltskondlik lugu, et aidata tema hirme vaigistada. Sotsiaalseid lugusid saab kasutada siis, kui autistlik laps alustab kooliteed või kolib uude kooli, kolib uude ülikooli või kolib järgmisse klassi. Muutused võivad autistlikes lastes tekitada ärevust ning sotsiaalsed lood aitavad hirmu vähendada, õpetades neile, mida oodata ja andes neile enesekindlust. Kuna laps on seltskonnalugude kaudu juba kohti külastanud, tunneb laps vähem ebakindlust ja muret kohaga tutvumise pärast. . On teada, et ASD-ga lastel on raske muutustega toime tulla. Kui aga kaasatud on planeerimine ja ettevalmistus, saab lapse panna muutusi vastu võtma väiksema vastupanuga.
24
Jagage sotsiaalsed lood osadeks, et õpetada oma lapsele soovitud käitumist. Mõnikord võib sotsiaalseid lugusid mõistmise lihtsustamiseks jagada osadeks. See võib olla kasulik oluliste sündmuste puhul, näiteks lennukiga reisimiseks valmistumisel. Lugu peab olema väga üksikasjalik ja hõlmama selliseid asju nagu vajadus järjekorras oodata, vajadus oodata salongides, mida lapsest arvatakse mida teha ootamise ajal ja millised on üldised käitumisreeglid. Ülaltoodud näites lennukiga reisimise kohta võib loo esimene osa rääkida olukordadest, mis hõlmavad ettevalmistusi, näiteks: “Floridas on väga soe, seega pean pakkige kaasa kergemad riided, ilma raskete jopedeta. Aeg-ajalt võib vihma sadada, nii et pean vihmavarju kaasas kandma. Mul on palju vaba aega, seega kannan kaasas oma lemmikraamatuid, puslesid ja väikseid mänguasju.”
25
Loo teine ja kolmas osa sotsiaalsest loost sobiva käitumise kohta. Teises osas saab rääkida sellest, mida last lennujaamas oodata võib, näiteks:”Lennusadamas on palju teisi inimesi. See on normaalne, sest nad reisivad täpselt nagu mina. Mu ema ja isa peavad pardale minema. passida nii et meid lastakse lennule. Selleks peame ootama oma järjekorda. See võib võtta aega. Võin seista ema ja isaga või istuda vankris ema või isa kõrval. Oskan ka lugeda raamat, kui ma tahan.”Kolmas osa võib rääkida sellest, mida lennul oodata ja kuidas õigesti käituda. Näiteks: “Lennul on istmeridad ja palju teisi inimesi. Võõras inimene võib minu kõrvale istuda, kuid see on okei. Pean kohe pärast lennukisse istumist turvavöö kinnitama ja hoidma turvavöö kinni. Kui ma vajan midagi või pean midagi ütlema, siis ütlen seda pehmelt emale või isale. Ei tohi karjuda, karjuda, peksa, veereda, lüüa – ma pean olema lennukis kogu aeg rahulik ja kuulama oma ema ja isa.”