Kuidas kasutada sõnu “Kes” ja “See” õigesti

Võib-olla olete mõelnud, milline on peamine erinevus “kes” ja “selle” vahel. Peamine erinevus seisneb selles, et “kes” viitab inimestele ja “see” viitab asjadele. Siiski muutub see pisut keerulisemaks, kui otsustada, kas kasutada inimeste puhul sõna “kes”, “kelle” või “kelle” või asjade puhul “see” või “milline”. See taandub sellele, kuidas sõnu lauses kasutatakse.

1
Valige inimeste jaoks “kes” või “kes”. Kasutate sõna “kes”, kui asesõna viitab inimestele. Asesõna on lihtsalt sõna, mis viitab nimisõnale, näiteks nendes kahes lauses: “Robert sõi õuna. Ta viskas südamiku minema.” “Ta” viitab tagasi “Robertile”. Seetõttu, kui asesõna viitab inimesele, kasutate sõna “kes”. Näiteks võite öelda: “Robert, kes püüdis kaalust alla võtta, sõi õunu.” “Kes” viitab “Robertile”, mistõttu kasutate “kes” selle asemel.

2
Kasutage asjade jaoks “seda” või “millist”. Kui asesõna viitab millelegi, mis ei ole isik, näiteks asjale, siis lülitute valikule “see” või “mis”. Teisisõnu, kasutage sõna “kes” asemel objektide, kohtade ja muu sellise puhul sõna “see”. Seetõttu võiksite kirjutada: “Murdunud õun maitses halvasti.” “See” viitab “õunale”, mistõttu kasutate “kes” asemel “seda”.

3
Tea erandit. Mõnel juhul võite kasutada “seda” inimeste jaoks, tavaliselt mitteametlikus kõnes ja kirjutamises. Siiski taunitakse seda sageli, eriti ametlikus kirjutamises. Seetõttu proovige kirjutades inimeste puhul kasutada sõna “kes”, eriti kui kirjutate midagi, mis nõuab ametlikku kirjutamist, näiteks esseed. Näiteks võite öelda: “Kohvi tellinud daam tahab suhkrut.” Üldiselt sa aga nii ei kirjuta. Selle asemel võiksite kirjutada: “Kohvi tellinud daam tahab suhkrut.”

4
Valige piiravates klauslites olevate asjade jaoks “see”. Piirav klausel on lause jaoks vajalik. See piirab (piirab) subjekti. Teisisõnu, see kitsendab millegi identiteeti, seega on see lause tähenduse jaoks vajalik. Piiravate klauslite kasutamisel pole klausli tasaarvestamiseks vaja komasid. Näiteks võite kirjutada: “Õhtusöögil sõime puuviljad halvasti.” “Et me õhtusöögil sõime” kitsendab, millistest puuviljadest te räägite, seega on see lauset piirav ja vajalik. Mõelge sellele järgmiselt: kas kõik puuviljad maitsevad halvasti? Ei, ainult puuviljad, mida õhtusöögil sõid, nii et klausel on lause jaoks vajalik. Teisisõnu muudavad piiravad klauslid lause tähendust.

5
Valige mittepiiravate klauslite jaoks “milline”. Mittepiirav klausel lisab lausele teavet, kuid ei kitsenda tähendust. Lisaks pole seda tüüpi klauslid lause jaoks vajalikud, et see oleks mõttekas. Need annavad lisateavet, nii et need tasaarveldatakse koma või komadega. Näiteks võite kirjutada: “Õhtusöögil sõime puuvili maitses halvasti, mis häiris mind.” “Mis mind häiris” lisab lausele teavet. Kuid see ei piira teemat ega ole vajalik. Siin on veel üks näide: “Televiisor, mis oli selle ostmise ajal kallis, näitas vananemise märke.” “Mis oli kallis, kui me selle ostsime” ei piira seda, millist televiisorit. See lihtsalt lisab teavet. Pange tähele, et sõna “kes” saab kasutada nii piiravates kui ka mittepiiravates klauslites. Ainus erinevus on kirjavahemärkides.

6
Kasutage lauses objekti kirjeldamiseks “seda”. “See” võib täita teist funktsiooni. Seda saab kasutada ka omadussõnana. Omadussõna kirjeldab nimisõna. Sel juhul kasutatakse omadussõna näitamaks, millisele objektile inimene viitab, näiteks “See kass on see, kes sõi mu võileiva.”

7
Valige lauses objekti kirjeldamiseks “milline”. “Milline” võib olla ka omadussõna. Tavaliselt kasutatakse seda aga pigem küsimuses kui väites, et objekti kohta midagi välja mõelda. Näiteks võite küsida: “Milline kass sõi võileiva?”

8
Kasutage “kes” või “kes iganes”, kui teemaks on asesõna. Subjekt on isik, kes toimingut teeb. Teil võib olla iseseisev klausel või sõltuv klausel. Mõlemal juhul kasutaksite sõna “kes”, kui asesõna on klausli subjekt, mis tähendab, et see teeb toimingu. Sõltumatul klauslil on subjekt ja tegusõna ning see võib seista iseseisvalt. Näiteks “Rob sõi friikartuleid” on iseseisev klausel. “Rööb” on subjekt ja “te” on tegusõna. Sõltuv lausel on subjekt ja tegusõna, kuid see ei saa iseseisvalt seista. Mõistuse huvides tuleb see lisada sõltuvale klauslile. Näiteks “sest need talle meeldivad” on sõltuv klausel. Sellel on subjekt (“ta”) ja tegusõna (“meeldib”), kuid mõistuse huvides vajab see sõltumatut lauset: “Rob sõi friikartuleid, sest need maitsevad talle.” Seetõttu kasutage sõltuvas või sõltumatus lauses “” kes” või “kes iganes”, kui asesõna on subjekt. Küsimuse vormis on näide “Kes sõi küpsiseid?” “Kes” teeb toimingu, kuigi te ei tea, “kes” on. Tegelikult on see mõttekam: “Kes sõi küpsiseid.” Teine näide koos sõltuva klausliga on: “Ta armastas laulda kõigile, kes olid läheduses.” “Kes iganes” toimib teemana “kes oli läheduses”.

9
Valige “kes” või “kes iganes”, kui asesõna on objekt. Objekt on see, kellele (või millele) tegevust tehakse. Eelmises näites “Rob sõi friikartuleid” on lause objektiks “friikartulid”, kuna Rob sööb neid. Sõltumatud laused, sõltuvad laused ja isegi fraasid (nt eessõnafraasid) võivad sisaldada objekte, kuigi mitte kõigil. Valige “kes” või “kes iganes”, kui küsimus küsib, milline isik on toimingu vastuvõtvas otsas, näiteks , “Kes ta ütles, et sõi küpsiseid?” Kui muudate selle väiteks, näete, kuidas “kes” on objekt: “Ta ütles, kes küpsiseid sõi.” Valige “kes iganes”, kui see on sõltuva või sõltumatu klausli objekt, näiteks “Meile meeldib kes iganes” valite.””Kes iganes” võib olla ka eessõna objekt: “Talle meeldib kellega iganes joosta.” “Kellega iganes” on “koos” objekt.

10
Valige “kelle”, kui proovite oma valdust näidata. “Kelle” on asesõna, mis näitab valdust, umbes nagu “tema” või “tema”. Seetõttu kasutate “kelle”, kui proovite välja selgitada, kellele miski kuulub, näiteks raamat või jook. Näiteks võite öelda: “Kelle võileib see on?” “Kelle” näitab võileiba omamist.

11
Proovige selle väljaselgitamiseks asendada asesõna teisega. Kui kahtlete, proovige asendada teiste asesõnadega, nagu “tema”, “tema” ja “tema”, et aru saada, kas kasutada “kes”, “kelle” või “kelle”. See võib seda lihtsamaks muuta, kuna need asesõnad on tavalisemad. Näiteks lauses “Kes sõi küpsiseid?” asendaksite selle sõnaga “ta” sõi küpsiseid, subjektiivne asesõna, nii et kasutate “kes”. Jaotises “Talle meeldib kellega iganes koos joosta” asendaksite selle sõnaga “tema”, nagu näiteks “Talle meeldib”. temaga koos joosta.” Seetõttu kasutate objektiivset käänet “kelle”.Jaotises “Kelle võileib see on?” peate selle ümber pöörama väiteks: “See on kelle võileib.” Te ütleksite: “See on tema võileib”, mistõttu kasutate “kelle”.