Kuidas kasutada kirjutamisel ja rääkimisel ainsuse sõna “nemad”.

Keel areneb. Kuigi teile võidi koolis öelda, et te ei tohiks kunagi kasutada sõna “nemad” ühele inimesele viitamiseks, on enamikus suuremates stiilijuhistes (sh Associated Press, MLA, APA ja Chicago) alates 2020. aastast kasutatud “nemad” kui ainsuse asesõna. Üldiselt asendab ainsuses olev “nad” üld- või määramata nimisõnade asemel, kui isiku sugu on teadmata või ebaoluline. Lisaks kasutavad ainsust “nad” paljud isikud, kes on mittebinaarsed või muul viisil soole mittevastavad.

1
Kui sugu pole teada, vahetage ainsuse sõna “nemad” üldnimede vastu. Asesõnu kasutatakse sageli üldsõnalise nimisõna, näiteks ametinimetuse (õde, tuletõrjuja, loomaarst) või rahvuse (ameeriklane, rootslane, jaapanlane) asemel. Ainsuses “nad” on sobiv, kui kirjeldatava inimese sugu on teadmata või ebaoluline. Oletagem näiteks, et kirjutate tuletõrjujast, kes päästis põlevast kodust pere kassi. Kui te ei tea tuletõrjuja sugu, võite öelda “tuletõrjuja” ikka ja jälle, kuid see muutuks üksluiseks. Selle asemel kasutage ainsuses sõna “nad”: “Tuletõrjuja hüppas üle leekide, kui nad kassi majast välja viisid.” Ainsuses “nad” sobib ka siis, kui kõne all oleva inimese sugu ei oma tähtsust. Näiteks kui olete värbamisjuht, kes kirjutab õdedele tööpakkumisi, ei oma teie palgatud õe sugu tähtsust, seega kasutaksite tööülesannete kirjeldamisel ainsuses “nad”: “Õde vastutab kõigi patsientide tabelid. Nad vaatavad läbi arsti märkmed ja ajakohastavad neid vastavalt.”

2
Viidake tagasi määramatutele asesõnadele ainsuses “nemad”. Mõnes kirjutises võite kasutada määramatuid asesõnu, näiteks “keegi” või “keegi”. Selle asemel, et korrata sama määramatut asesõna, kasutage ainsuses “nad”, et lisada rohkem teavet arutlusel oleva ebamäärase isiku kohta. Näiteks võite kirjutada: “Kui kellelgi on eelmisest tunnist tehtud märkmed, sooviksin koopiat.”

3
Asendage sõnaga “tema” sõnaga “nemad”, et need sobiksid paremini kirjeldatud inimestega. Varem soovitasid stiilijuhid kirjutada “tema” selle asemel, et valida ühesooline asesõna, mis viitaks kõigile inimestele. Ainsuse “nad” kasutamine viib selle sammu edasi ja mõistab, et mitte kõik inimesed ei kasuta kahendsõnalisi asesõnu. Näiteks võite kirjutada: “Iga õpilane võtab oma hindeid tõsiselt.” See lause on kaasavam kui kirjutamine “iga õpilane võtab oma hindeid tõsiselt”, sest võib olla õpilasi, kes neid asesõnu ei kasuta.

4
Kasutage mitmuse verbivormi koos ainsusega “nemad”. Isegi kui kasutate ühe isiku tähistamiseks sõna “nemad”, kasutate asesõnaga siiski mitmuse verbivormi. See võib tekitada segadust, kui arvate, et “nemad” on ainsus, kuid kuna olete harjunud, et “nemad” on mitmuses, kõlab see mitmuse verbiga paremini kui ainsuse tegusõnaga. Näiteks võiksite kirjutada: “Igaüks õpilane võtab oma hindeid tõsiselt. Nad saavad hakkama.” Pange tähele, et “nad on” kõlab loomulikult, samas kui “nad on” kõlaks valesti.

5
Sõnastage lause ümber, kui “nad” ainsuses kõlab kohmakalt. Mõnikord lisab ainsus “nad” segadust või muudab teie lugejate jaoks raskeks aru saada, millise nimisõnaga asesõna seostub. Astuge mõneks ajaks oma kirjutamisest eemale, seejärel minge tagasi ja lugege see uuesti läbi. Kui teie ainsuse “nad” kasutamine tundub segane, mõelge välja, kuidas lauset muuta nii, et teie tähendus oleks selge. Oletagem näiteks, et kirjutate: “Kui lugesin artiklit üksinduse kohta välismaal paiknevate vägede seas, saatsin neile hoolduspaketi .” Kuigi olete kasutanud ainsust “nemad”, jääb lause kontekstist mulje, nagu oleksite saatnud hoolduspaketid mitmele inimesele. Selle asemel võiksite kirjutada: “Pärast artikli lugemist üksinduse kohta välismaal paiknevate vägede seas saatsin ma sõdurile hoolduspaki.”

6
Küsige konkreetselt inimeselt, millised on tema asesõnad. Kui kirjutate konkreetsest inimesest ja te ei tea tema asesõnu, küsige talt enne kirjutama asumist, ärge lihtsalt eeldage. Kui olete nende asesõnad teada saanud, kasutage neid vajaduse korral. Kui inimene ütleb, et kasutab “tema” või “ta”, siis ärge vahetage neid ainsuse “nemad” vastu. Pidage kinni asesõnast, mida nad kasutavad. Kui teil pole isikule juurdepääsu, otsige teisi tema kohta kirjutatud artikleid ja vaadake, milliseid asesõnu kasutati.

7
Kui te pole kindel, jätke asesõna täielikult välja. Kui kirjutate kellestki ja ei tea tema asesõnu, on kõige lugupidavam lihtsalt sõnastada oma laused selle inimese kohta nii, et te ei kasuta asesõnu. Nii ei pea te muretsema, et kogemata kasutate vale asesõna. Mõelge muudele sooneutraalsetele viisidele isikule viitamiseks. Võite viidata nende elukohale, ametinimetusele või muudele isikuomadustele. Näiteks võite kirjutada: “J. R. Smith õpetab City University’s, kus teksaslane toetab ka inimõigusi.” Veenduge, et teised kasutatavad sõnad on teie kirjutatu ja kirjutatava konteksti jaoks asjakohased. Näiteks kui kirjutate oma kooli ajalehele, võib teie kooli maskotti kasutavale inimesele viitamine olla asjakohane (“UCLA esmakursuslane, Bruin loodab ühel päeval saada dokumentalistiks.”). Samas kontekstis oleks aga ebamugav viidata inimesele tema juuksevärvi järgi (“UCLA esmakursuslane, brünett loodab ühel päeval saada dokumentalistiks.”)

8
Asesõna kasutamisel lülituge verbi mitmuse vormile. Kuigi “nad” viitab ühele konkreetsele isikule, nõuab see asesõna ka mitmuse verbe, mitte ainsuse verbe. Kui see tundub ebamugav või segane, muutke oma kirjutis vajaduse korral üle, kuid kasutage alati mitmuse verbi koos asesõnaga ja ainsuse verbi isiku nimega. Näiteks võite kirjutada: “Dakota on selle õigusteaduskonna esimene mittebinaarne professor. õpetada lepinguid ja äriõigust.”