Asesõnad on sõnad, mis asendavad lauses nimisõnu, et nimisõnu liiga sageli ei korrataks. Asesõnu on palju erinevat tüüpi, sealhulgas isiklikud asesõnad, omastavad asesõnad, küsivad asesõnad, suhtelised asesõnad ja refleksiivsed asesõnad. Kõigil neil asesõnadel on erinevad reeglid. Üldiselt peavad kõik asesõnad nõustuma oma eelkäijaga ja võtma õige verbivormi. See on üldine ülevaade asesõnade kasutamisest.
1
Tuvastage eelkäija. Eelkäija on nimisõna, mida asesõna asendab. Igal asesõnal peab olema selge eelkäija. Eelkäija esineb tavaliselt lauses või eelmises lauses asesõna ees.”Gabby tahtis alati loomaaeda minna ja nüüd oli tal võimalus.”Selles näites on Gabby tema eelkäija.”Kajakad nad lobisesid lennates. Kajakad on nende eellugu.
2
Jäta isiklikud asesõnad meelde. Isikulised asesõnad on asesõnad, mis viitavad inimestele või asjadele. Need on asesõnade kõige põhilisemad vormid. Isiklikud asesõnad peaksid alati olema sama numbriga (ainsuses või mitmuses) ja sama sooga (meessoost, naiselik või neutraalne) kui nende eelkäija. Isikulisi asesõnu on kolme tüüpi: subjekt, objekt ja omastav.Ainsuse esimene isik: mina, mina, minuMitmuse esimene isik: me, meie, meieTeine isik, ainsuses ja mitmuses: sina, sinuKolmas isik meessoost ainsuses: tema, tema, temaKolmas isik naissoost ainsuses: ta, tema, temaKolmas isik neutraalne ainsus: see, selle mitmuse kolmas isik (kõik sood): nemad, nemad, nende
3
Valige subjekti asesõnad, kui asesõna täidab toimingut. Subjekti asesõnad on mina, meie, sina, ta, ta, see ja nemad. Subjekti asesõnu kasutatakse tavaliselt lausete või osalausete alguses. Tavaliselt tulevad need verbi ette. Kui teie asesõna teeb toimingut, peaksite kasutama subjekti asesõna.”Ta sõidab iga päev tööle.”Ta teeb autojuhtimise toimingut. Seetõttu on ta subjekt.”Nad harjutavad hommikuti korvpalli.â €Nad harjutavad. Seetõttu kasutate subjekti asesõna. Inglise keeles, erinevalt teistest keeltest, kus subjekt on tuntud ilma seda otseselt nimetamata, tuleb alati kasutada subjekti asesõnu, et teada saada, kes toimingu sooritab.
4
Valige objekti asesõnad, kui asesõna võtab toimingu vastu. Objekti asesõnad on mina, meie, sina, tema, tema, see ja nemad. Kui asesõna võtab toimingu vastu, nimetatakse seda otseseks objektiks. Objekti asesõnu kasutatakse alati, kui eelkäija on otsene objekt. “Bob viskas selle üle toa.” Ta võtab vastu viskamise. Seetõttu kasutate objektiverbi.”Isa patsutas talle selga.”Ta võtab vastu patsutamise. Seetõttu kasutate objektiverbi.
5
Pane objekti asesõnad eessõnade järele. Objekti asesõnad tulevad ka eessõnade järel. Sel juhul asendavad asesõnad kaudset objekti. Eessõnad on sellised sõnad nagu “enne”, “kuni”, “pärast”, “läbi,” ja “üleval”. Need näitavad asukohta. Eessõnade järel kasutage alati objekti asesõnu.”Märkige andis talle palli edasi.—Alice astus nende vahele.—Õpetaja kõndis tema ees.—
6
Näita omandiõigust omastavate asesõnadega. Omastavad asesõnad on asesõnad, mis näitavad, et miski kuulub kellelegi või millelegi muule. Omastavad asesõnad on minu, meie, sinu, selle, tema, tema ja nende oma.”Auto on tema.”Sinine maja on nende oma.”See raamat on minu lemmik. €
7
Esitage küsimusi küsivate asesõnadega. Mõnikord sa ei tea, kes või mis midagi teeb. Sellistel juhtudel kasutate küsivaid asesõnu. Nende hulka kuuluvad kes, kes, mis, kelle ja mis. Küsitlustel puudub eellugu. “Kes läheb kinno? Kelle auto on meie maja ees pargitud?” Ma ei saa aru, mis toimub. ½
8
Viidake demonstratiivsete asesõnadega nimisõnadele. Demonstratiivsete asesõnade hulka kuuluvad see, see, need, need ja niisugused. Need sõnad viitavad konkreetsele nimisõnale, millele vestluses viidatakse. Kõneleja või lugeja peaks täpselt aru saama, mis on eelkäija. Ta vaatas punast autot. “See on kena auto,” ütles ta. Selles näites on see demonstratiivne asesõna, mis viitab selgelt punasele autole.
9
Määratlege nimisõnad suhteliste asesõnadega. Suhtelisi asesõnu kasutatakse nimisõnade järel, et saada selle nimisõna kohta rohkem teavet. Nad võivad meile öelda, millisest inimesest või asjast me räägime, või annavad selle inimese või asja kohta rohkem teavet. Suhtelised asesõnad on kes, kes, mis, kelle ja see.Kes on subjekti asesõna. Kasutate seda toimingu sooritamisel. Seda kasutatakse ainult inimestele viitamiseks. Näiteks: “Käisime mu vanaema juures, kes elab tänaval. “Kes” on objekti asesõna. See tähendab jällegi, et kasutame seda ainult siis, kui see võtab vastu toimingu või pärast eessõna. Näiteks , “Kellega ma räägin?—Millist†kasutatakse, kui annate ebaolulist teavet. Näiteks â€Ma panen pastale ketšupit, mis mulle meeldibki.— Seda kasutatakse objekti kohta olulise teabe esitamisel. Näiteks “Mulle meeldib ketšupiga kaetud pasta.”
10
Rõhutage intensiivsete asesõnadega. Intensiivsed hääldussõnad lõpevad kas –minaga (kui see on ainsuses) või –minaga (kui see on mitmuses). Nad olen mina, meie ise, tema ise, tema ise, ta ise, ise, sina ise ja teie ise. Saate kasutada neid asesõnu, et lisada lausele rõhku.â€Ta viib ise tõrviku poodiumile.â€â€Nad saavad seda ise teha.â€
11
Näidake, et subjekt võtab toimingu vastu ka refleksiivsete asesõnadega. Refleksiivsed asesõnad on samad asesõnad, mis intensiivne. Need lõpevad sõnadega –self (ainsuse jaoks) või –selves (mitmuse jaoks). Need näitavad, et subjekt ja objekt on sama isik või asi.”Ma aitasin end puhvetisse.”Selles lauses viitavad subjekt (mina) ja objekt (mina) samale isikule.
12
Märkige ebamääraste asesõnadega üldine või mittespetsiifiline objekt. Neid asesõnu kasutatakse sageli üldise eelkäija kirjeldamiseks, täpsustamata täpselt, kellest või millest .arutletakse. Määratlemata asesõnad on peaaegu alati ainsuses. Selle reegli erandid on mõlemad, kõik, vähesed, paljud või kõik. Need on mitmuses. Määramatute asesõnade hulka kuuluvad:EachAnybodySomebodyNobodyEverybodyOneAnyoneEveryoneSomeoneEitherEitherNothingAnythingEverythingSomething
13
Ütle lause valjusti. Sinu kõrv oskab väga hästi vigu tabada. Räägi lause. Kui midagi kõlab halvasti, kontrollige asesõnu. Võib-olla pole te neid õigesti kirjutanud.
14
Kontrollige, kas asesõnad on tegusõnadega kooskõlas. Ainsuse asesõnad peaksid võtma ainsuse verbivorme. Mitmuse asesõnad võtavad mitmuse verbivorme. Kontrollige veelkord, et asesõnal oleks sama arvväärtus kui selle eelkäijal ja et kasutatakse õiget verbi. Iga, kumbki ja üks on alati ainsuses. See tähendab, et nad võtavad ainsuse verbid. Kes võtab selle eelkäija väärtuse. Kui selle eelkäija on mitmus, siis kes on mitmus. Kui eelkäija on ainsus, siis kes on ainsus.
15
Asenda asesõna eelkäijaga. Lausel peaks olema täpselt sama tähendus, kui vahetate asesõna eelkäijaga. Kui soovite veenduda, et teie kasutus on õige, proovige asendada asesõna selle eelkäijaga.
16
Märgistage iga asesõna ümber ja tõmmake selle eelkäijale joon. Eelkäija peaks olema asesõnale väga lähedal, ideaaljuhul samas lauses või vahetult sellele eelnevas lauses. Kui te ei leia eelsõna või on eelkäija asesõnast kaugel, asendage asesõna selle eelkäijaga.
17
Asendage kõik nimisõnad asesõnadega. Eemaldage kõik nimisõnad ja asendage need lauses lihtsalt asesõnadega. See võib aidata teil eemaldada segavaid sõnu ja tuvastada vigu kiiremini. Näiteks lauses “Isa tegi Mike’ist ja temast foto” asendage isa, foto ja Mike sõnadega tema ja see. Teile jääb üle: “Ta võttis selle naise ära.” Võite märgata viga, et kasutatakse subjekti asesõna (tema), kus tuleks kasutada objekti asesõna (tema). Lause peaks kõlama “Isa tegi Mike’ist ja temast foto.”
18
Lõpeta lause. Mõnikord jätavad laused välja tegusõnad, mida lause tähenduses mõistetakse. See juhtub sageli võrdlustega “kui”. Lisage need tegusõnad tagasi, et näha, kas asesõna on õige. Näiteks lauses “Ta teenib rohkem raha kui tema” saate lause lõpetada, et leida õige asesõna. “Ta teenib rohkem raha kui ta [teeb]” on õigem kui “Ta teenib rohkem raha kui tema [teeb]”.