Apostroofit kasutatakse kahel põhjusel: näitamaks, et kokkutõmbumisel puuduvad teatud tähed, ja näitamaks omandiõigust. Apostroofide reeglid sõltuvad sõna tüübist. Apostroofid aitavad muuta teie kirja selgeks ja lühikeseks.
1
Kasutage apostrofi, et näidata omandiõigust pärisnimisõna järgi. Apostroof “s”-ga pärisnime järel näitab, et isikule, kohale või asjale kuulub mis tahes nimisõna, mis järgneb tema nimele. Näiteks “Maarja sidrunid”. Me teame, et sidrunid kuuluvad Maarjale tänu omale. Teiste näidete hulka kuuluvad “Hiina välispoliitika” ja “orkestri dirigent”. Teatud pärisnimede omamine võib olla keeruline. “Pühapäevane jalgpallimäng” ei ole tehniliselt korrektne (sest pühapäev on omamisvõimetu), kuid see on täiesti aktsepteeritav öelda ja kirjutada. “Raske tööpäev” on samuti täiesti õige, kuigi päev ei ole omane.
2
Olge järjekindel, kui kasutate sõnade järel, mis lõpevad tähega “s”. Kui kellegi nimi lõpeb tähega “s”, on omandiõiguse näitamiseks vastuvõetav kasutada ilma “s”ta apostroof, kuid Chicago Manual of Style’i keeleteadlased eelistavad koos teistega lisada apostroofile “s”. Pange tähele kasutuse erinevust: Aktsepteeritav: Jonesi maja; Franciscuse aken; Endersi perekond. Eelistatud: Jonesi maja; Franciscuse aken; Endersi perekond. Olenemata sellest, millist stiili eelistate kasutada, olge sellega kooskõlas. Pole vahet, millise poliitika vastu võtate, kui te seda järjepidevalt vastu võtate.
3
Ärge kasutage sõna “see” kasutamisel omandiõiguse tähistamiseks apostroofi. “Hiina välispoliitika” on õige, kuid öelge, et teie lugeja juba teab, et räägite Hiinast, ja hakkate seda riiki nimetama “selleks”. Kui viidaksite sel viisil millelegi, mis Hiinale kuulus, ütleksite “tema välispoliitika”. Selle põhjuseks on see, et vältida segi ajamist “selle” vahel, mida kasutatakse omamiseks, ja “see on” vahel, mida kasutatakse sõna “see on” kokkutõmbumisel. ” Kui te pole kindel, kas kasutada apostroofi või mitte, proovige öelda lause “see on” või “on”. Kui sellel pole mõtet (viis, et “see on välispoliitika” ei saa asendada “Hiina välispoliitikat”), siis loobuge apostroofist.
4
Kasutage mitmuse nimisõna omandiõiguse tähistamiseks apostroofe. Üks levinud apostroofide kasutamine mitmuse rühmas juhtub siis, kui inimesed tahavad arutada, mis perekonnale kuulub. Oletame näiteks, et perekond Smart elab teist üle tee ja omab paati. Paat on “Nutikate paat”, mitte “Nutika paat”. Kuna räägite kõigist nutikate pereliikmetest, alustaksite sõnadega “Smarts”. Kuna paat kuulub (arvatavasti) kõigile nutikatele, lisate s-tähe järele apostroof. Kui perekonna perekonnanimi lõpeb tähega s, muutke see enne apostroobi lisamist mitmuses. Näiteks kui soovite arutada Williamsi perekonda, muutuksid nad “Williamsideks” mitmuses. Kui soovite viidata nende koerale, ütleksite “Williamsi koer”. Kui perekonnanime nii öelda on ebamugav, hoidke probleemist kõrvale, öeldes “Williamsi perekond” ja “Williamsi perekonna koer”. Kui loetlete, kellele objekt kuulub, siis teadke, kuhu panna apostroof. Näiteks kui nii Johnil kui ka Maryl on kass, siis kirjutaksite “Johni ja Maarja kass”, mitte “Johni ja Maarja kass”. “John ja Mary” on sidus nimisõnafraas ja vajab seetõttu ainult ühte apostroofi.
5
Üldiselt ärge kasutage mitmuse tähistamiseks apostrofe. Apostroobi valet kasutamist mitmuse moodustamiseks nimetatakse köögiviljapoe apostroofiks, kuna toidupoed on sageli kõige hullemad (või vähemalt kõige nähtavamad) rikkujad. Kui teil on rohkem kui üks õun, siis kirjutage õunad, mitte apple’s. Aeg-ajalt võib selle kasutamise erand olla ühe tähe mitmuse moodustamine. Seetõttu, miks on sõnas “jagamatus” nii palju i-sid? on õige, olenevalt sellest, kellelt küsite. Seda lihtsalt selguse huvides, nii et lugeja ei võta seda ekslikult sõnaga “on”. Tänapäevases kasutuses eelistatakse aga vältida apostroofide lisamist ja selle asemel panna üks täht enne mitmuse lisamist jutumärkidesse: Miks on sõnas “jagamatus” nii palju i-d? Vältige probleemi väikeste numbritega. kirjutades välja sõna: “ühte” asemel “ühed”, “4” asemel “neljad” või “9” asemel “üheksa”. Kirjutage välja ainult kümne või väiksema numbriga sõnad.
6
Tea, kuidas kasutada akronüümide ja aastaarvude puhul apostroofe. Oletame, et kasutate nimisõna jaoks akronüümi, näiteks CD. CD mitmuse muutmiseks kasutage “CD-sid”, mitte CD-sid. Sama loogika kehtib aastaid selle asemel, et kirjutada “Spandex oli 1980ndatel populaarne”, kasutage sõna “1980ndad.” Ainus kord, kui aasta jooksul tuleks kasutada apostroof see tähistab väljajäetud numbreid. Näiteks kui soovite lühendada aastat 2005, võite kirjutada ’05. Sel juhul toimib apostroof sisuliselt nagu kokkutõmbumisel ja toimib stenogrammina.
7
Kasutage kokkutõmbumisel apostroofe. Mõnikord, eriti mitteametlikus kirjutamises, kasutatakse ühe või mitme puuduva tähe tähistamiseks apostroofe. Näiteks sõna “ei” on lühend sõnast “ei”; muud näited hõlmavad “ei ole”, “ei tahaks” ja “ei saa”. Kokkutõmbeid saab teha ka tegusõnadega “on”, “on” ja “on”. Näiteks võime kirjutada “Ta läheb kooli” asemel “Ta läheb kooli”; või “Ta on mängu kaotanud” asemel “Ta on mängu kaotanud”.
8
Olge teadlik selle/selle lõksust. Kasutage apostroofi koos sõnaga “see” ainult siis, kui soovite näidata sõna “see on” või “see on” kokkutõmbumist. See on asesõna ja asesõnadel on oma omastav vorm, mis ei kasuta apostroofi. Näiteks ” See müra? See on lihtsalt koer, kes sööb oma luu.” See võib tunduda segane, kuid see järgib sama mustrit nagu teised omastavad asesõnad: tema, tema, tema, teie, meie, nende.
9
Vältige olematute kontraktsioonide kasutamist. Paljud inimesed kasutavad mitteametlikke kokkutõmbeid, nagu “ei oleks pidanud” või “peaks”. Need kokkutõmbed ei ole tõelised kokkutõmbed, seega vältige nende kasutamist ametlikus kirjalikus vormis. Â Teine viga, mida vältida, on inimeste nimede kasutamine kokkutõmmetes. Näiteks kui kasutate sõna “Bob on” lühendamiseks “Bob on”, siis pole see õige. “Bob’s” peaks olema omastav, mitte kokkutõmbumine. Asesõnade kasutamine kokkutõmbumistes, näiteks “ta on” või “ta on”, on okei.
10
Kursiivkirjas kirjutades ühendage apostroofile järgnevad tähed alati ülejäänud sõnaga. Näide: proovite kirjutada, et ta on. Esmalt kirjutage ta ja lisage seejärel apostroof.