Joonistustarkvara kasutamine jooniste redigeerimiseks võib olla tülikas. Käsitsi on lihtsam joonistada, kuid tehnoloogia üha kasvava kasutamise tõttu on digitaalne kunst kohustuslik. See Selgitatud pakub lahendusi käsitsi joonistuste muutmiseks digitaalseks kunstiks, minimeerides samal ajal keeruka tarkvara kasutamist.
1
Looge joonis. Parimate tulemuste saavutamiseks jälgige pliiatsiga joonistamist ja kustutage kõik pliiatsijooned põhjalikult, et piirata tarkvaraga seotud tööd. Mida vähem pead joonise parandamiseks tarkvara kasutama, seda parem.
2
Veenduge, et jooned oleksid tumedad. See võimaldab joonist selgelt jäädvustada. Kui mõni joon on hele, minge need uuesti üle.
3
Leidke kasutatav skanner. Tavaliselt leitakse skannerid printerite läheduses või nendega kombineerituna. Kui teil seda kodus pole, vaadake, kas teie kohalikus raamatukogus või koolis/kolledžilinnakus on see, mida saate kasutada.
4
Asetage joonis skannerisse. Veenduge, et joonis oleks paigutatud õiges suunas. Saate rotatsiooni hiljem alati ettevõttesisese tarkvara abil parandada.
5
Kontrollige, kas pärast skannimist failile juurde pääseb ühenduspunkt. See võib toimuda USB, WiFi või Interneti kaudu üleslaadimise kaudu (nt Google Drive).
6
Skannige joonis. Oota, kuidas sa seda teed? Õnneks on tavaliselt mõni tasuta eelinstallitud tarkvara. Kasutatava tarkvara näited on Image Capture for Mac ja Scan for Windows 10. Märkus. Erinevate seadmetega skannimisel on palju väikseid nüansse, nii et kui te ei tea, kuidas seda sammu teha, siis otsige Google’i “Kuidas skannida [nimi, mida teie skannimine].” Loodetavasti on selgitatud sellel.
7
Konfigureerige skannimise sätted. Sõltuvalt teie eelistustest saate teatud seadeid muuta. Värv: saate valida värvilise või mustvalge.DPI: parema eraldusvõime saavutamiseks on soovitatav suurendada DPI väärtust kõrgeimale tasemele (ligikaudu 600 DPI sobib hästi), kuna see võimaldab hiljem manipuleerida. Väiksem väärtus sobib ka, kuid selle redigeerimine võib muuta joonise väljanägemise halvemaks. Failivorming: valida on mitu failivormingut, kuid tavaliselt sobivad JPEG ja PNG. PNG on eelistatavam, kuna seda saab skaleerida, säilitades samal ajal oma eraldusvõime suurema failimahu arvelt.
8
Redigeerige digitaalset joonist. Tõenäoliselt on joonisel probleeme. Nii Windowsil kui ka Macil on selleks oma ettevõttesisene tarkvara. Saadaval on ka tasuta fototöötlustarkvara, näiteks Gimp. Klõpsates Windowsis/Macis nupul “Muuda/märgistus”, avaneb muudatuste tegemiseks aken. Kärbi: tühjendab paberi servadelt tühimikud, kui te pole joonistamiseks kasutanud tervet lehte. Märkus: saate teisendada /jälgige joonise redigeerimise hõlbustamiseks vektorvormingusse. Seda teavet mainitakse artiklis hiljem.
9
Tagada optimaalne valgustus. Hästi valgustatud ruum ja päikesevalguse kasutamine on head viisid, kuidas tagada, et foto oleks kaameras selgelt nähtav.
10
Tehke oma joonistusest foto. Laske joonisel hõivata suurem osa kaamera ruumist, et kõik fotol olevad detailid säiliksid. Tavaliselt saab fotot kärpida kohe pärast selle redigeerimismenüü kaudu tegemist, kui kasutate telefoni. Veenduge, et eemaldaksite joonise ümbert võimalikult palju taustadetaile. Teine kiht sarnast värvilist paberit selle all võib kaotada igasuguse läbipaistvuse.
11
Teisaldage foto arvutisse. Fotode edastamiseks võite kasutada mis tahes eelistatud meetodit (e-post, tekst, kaabelühendus, Airdrop jne). Failivorming peaks olema kas JPEG või PNG.
12
Teisendage joonistus jälgimistarkvara abil vektoriks. Internetis on lihtsa Google’i otsingu kaudu saadaval palju tasuta jälgimistarkvara. Vektormaagia on üks tarkvaravõimalus. Vektorvorming on jooniste redigeerimisel väga kasulik, kuna see võimaldab võimalikult paljudes suurustes teravat pilti. Lisaks on väga lihtne lisada läbipaistvat tausta, kui teile sellised asjad meeldivad.
13
Importige tasuta fototöötlustarkvarasse. See on lihtsalt midagi, mida teha, kui soovite oma joonist edasi viia. Saate tarkvara abil värviämbri abil hõlpsalt joonisele värvi lisada. Lõbutsege sellega!