Kas usute, et teie isa on teie suhtes füüsiliselt, emotsionaalselt, hooletusse jätnud või seksuaalselt vägivaldne? Väärkohtlemisel võivad olla pikaajalised tagajärjed, nagu ärevus, depressioon, alkoholi kuritarvitamine, häbi, süütunne, madal enesehinnang, posttraumaatiline stressihäire (PTSD) ja antisotsiaalne käitumine (agressiivsus, teiste kahjustamine). Siiski on lootust. Te saate vägivaldse isaga hakkama saada koheselt abi, kui olete ohus, kaitstes end väärkohtlemise eest ja paranedes varasemast väärkohtlemisest.
1
Teadke võimaliku kuritarvitamise hoiatusmärke. Isad, kes tarvitavad alkoholi või muid narkootikume ja kellel on madal impulsikontroll, kasutavad suurema tõenäosusega oma lapsi seksuaalselt ära. Viha või stress, suhteprobleemid ja koduvägivald on kõik lastevastase väärkohtlemise ennustajad. Kui märkate, et teie kodus läheb olukord hullemaks, siis veenduge, et teil on käepärast ohutusplaan ja olete vajaduse korral valmis olukorrast põgenema. Te võite olla otseses ohus, kui teie isa ähvardab teid praegu vigastada või kuritarvitada, kannab relva (sh raskeid esemeid), jälitab teid kavatsusega teid kuritarvitada või kui teile tehakse praegu füüsilist haiget või seksuaalset väärkohtlemist.
2
Mine kuhugi turvalisse kohta. Kui teid ähvardab praegu (füüsilise või seksuaalse) väärkohtlemise oht, peate viivitamatult abi otsima. Kui teil pole juurdepääsu telefonile, et abi kutsuda, eemalduge vägivaldsest olukorrast ja leidke turvaline koht, kuhu minna. Kui olete kodus, mõelge välja parim viis telefonist väljumiseks ja kasutamiseks. See võib toimuda läbi akna, ukse või tagahoovis. Head kohad, kuhu minna, on: usaldusväärne naabri maja, sõbra maja või avalik koht, kus telefonid on saadaval.Ärge peitke magamistuppa, sest võite sinna kinni jääda. ja ei saa kergesti põgeneda, kui midagi läheb valesti.
3
Kutsuge abi. Kui olete otseses ohus või teid koheldakse füüsilise või seksuaalse väärkohtlemisega, kutsuge kohe abi. Võite helistada kohalikul hädaabinumbril (nt 911) või politseisse/õiguskaitsejaoskonda. Kaaluge lasteteenistuse vihjeliini helistamist. Nad on koolitatud väärkohtlemisega toime tulema. Olge valmis vastama küsimustele selle kohta, millal ja kuidas teie isa on teid väärkohelnud. Võite võtta ühendust ka volitatud reporteriga (õpetaja, terapeudiga).
4
Järgige autoriteete. Kui helistasite politseisse või lasteteenistusse, võivad nad kohale tulla ja teid küsitleda. Politsei, sotsiaaltöötajad, terapeudid või teised võivad soovida teiega olukorrast rääkida. Tõenäoliselt räägivad nad ka teie seadusliku eestkostja või eestkostjatega (vanema või muu isikuga, kellel on seaduslikult lubatud teie eest hoolitseda). Olge aus, kui teilt küsitakse väärkohtlemise kohta küsimusi. Tea, et need inimesed püüavad olukorda paremini mõista, et nad saaksid teie turvalisuse nimel töötada. Lastekaitseteenistus esitab teile küsimusi ja sekkub. Teie juhtumiga tegelev valitsusasutus või sotsiaalteenuste organisatsioon võib nõuda teilt ja teie isal psühholoogilist sekkumist, näiteks teraapiat või kasvatustunde. Väga rasketel juhtudel võidakse lapsed kodust välja viia või vanemast eraldada, kuni vägivaldne olukord on lahendatud. Politsei võib läbi viia uurimise ja rääkida teie ja teie vanemate või seaduslike eestkostjatega. Rasketel juhtudel ja kui otsustate süüdistuse esitada, võidakse teie isa kohtu alla anda.
5
Hankige teraapiat või nõustamist. Kui olete vägivaldse olukorra üle elanud, ei lahene trauma iseenesest. Oluline on otsida abi terapeudilt või nõustajalt. Mida varem raviga alustate, seda suurem on võimalus taastuda. Terapeut võib aidata, kui muretsete regulaarse väärkohtlemise pärast, väldite teatud juhtumeid, mis teile väärkohtlemist meelde tuletavad, või kui teil on liigne süü-, häbi-, depressioonitunne, või väärkohtlemisega seotud hirm. Kui teie mõtted väärkohtlemisest takistavad teil igapäevaste ülesannete täitmist või kahjustavad teie inimestevahelisi suhteid, võib teraapia aidata. Saate töötada koos terapeudiga, et hoida end turvaliselt ja tervena toime tulla üle elatud traumaga. Kui olete alla 18-aastane, võite teraapiast rääkida oma kooli juhendajaga. Kui teie eestkostja ei ole konkreetselt keelanud teil nõustajaga kohtuda või nõustajal teid näha, ei ole nõustamiseks vajalik vanemlik nõusolek. Nõustaja peab teatama teadaolevast või kahtlustatavast lapse väärkohtlemisest. Pereteraapia on samuti kasulik võimalus uurida. Teie terapeut või eraldiseisev terapeut saab töötada koos teie perega, et luua turvalisus ja vähendada väärkohtlemist. Küsige oma terapeudilt, kas see on võimalik või kas ta saab teile saatekirja anda.
6
Tehke kindlaks, mida teha, kui kuritarvitamine kordub. Kui koostate ohutusplaani, võite olla kuritarvitamise korral rohkem valmis. Tea, millised on parimad viisid kodust väljumiseks, parimad turvalised kohad, kuhu minna, ja kellele helistada, kui sinna jõuate. Hoidke hädaabikontaktid käepärast. Hoidke oma kontaktide loendit kogu aeg. Saate koostada ohutusplaani. See hõlmab seda, kuhu minna, kellega rääkida, kuidas end turvaliselt hoida ja milliseid täiendavaid toimetulekuressursse saate kasutada. Kui arvate, et väärkohtlemine on toimumas, kasutage seda ohutusplaani.
7
Tehke kindlaks, kuidas tulevikus põgeneda. Kodus liikumise tundmine aitab teil vajaduse korral põgeneda. Plaan aitab teil end turvaliselt tunda. Tehke kindlaks viisid, kuidas oma kodust lahkuda, näiteks läbi teatud akende, uste, tuletõrjeväljakute, liftide, treppide jne. Kui elate korterikompleksis, peaks seal olema tuletõrjepostitus ja ruumide kaart; uurige seda, et leida olukorrast kiireim ja ohutum väljapääs.Kui kodus on lukustatud aknad ja uksed, hankige võtmed või teadke, kuidas need enne tähtaega avada. Liigutage objektid teelt välja, kui need blokeerivad kasulikud aknad või uksed.
8
Tea, kuhu minna. Määrake kindlaks turvalised kohad, kuhu võite tulevikus minna, nt teatud sõbra või pereliikme maja, kool, haigla jne. Leidke kiireim tee kindlaksmääratud turvalisse kohta. Mõelge välja, kuidas sinna kõige kiiremini jõuda. Näiteks võite joosta, rula või sõita (kui teil on luba). Veenduge, et teil oleks palju kohti, kuhu minna, ja mitu varuplaani, kui inimesi pole kodus. Vajadusel võite telefonile juurdepääsu saamiseks minna avalikku kohta, näiteks kaubanduskeskusesse või poodi. Öelge inimestele, kuhu kavatsete minna, et nad on osa teie ohutusplaanist. Teadke tüüpilisi aegu, mil nad on kodus.
9
Rääkige täiskasvanuga. Kui kuritarvitamine kordub, peaksite teadma, kellega saate sellest rääkida. Võimalik, et see võib areneda millekski enamaks, ja kui see juhtub, siis soovite, et keegi teine teaks. Küsige abi. Abistavad inimesed, kellega rääkida, on järgmised: teie ema, vanavanemad, õpetaja, koolinõustaja, terapeut, sõbra vanem või mõni muu täiskasvanu, keda usaldate. Otsige mentor või koolinõustaja, kellega saate rääkida, kui tunnete end ülekoormatuna haiget saanud.Veenduge, et inimene, kellega soovite rääkida, on keegi, keda usaldate, ja tunnete end läheduses turvaliselt.
10
Vältige ohtlikke või riskantseid olukordi. Mõnikord satuvad väärkohtlemist kannatavad inimesed riskantsesse, ebaturvalisse või ebamugavasse olukorda. Töötage tulevase väärkohtlemise ärahoidmiseks. See ei ole teie süü, et kuritarvitamine aset leidis, kuid saate töötada selle nimel, et vähendada tulevase või korduva kuritarvitamise tõenäosust. Proovige veenduda, et keegi on teiega, kui olete oma isa läheduses. Võimaluse korral vältige isaga kahekesi toas viibimist. See võib suurendada teie kuritarvitamise ohtu. Proovige sõpru külla kutsuda, veeta aega oma õdede-vendadega või paluda mõni teine pereliige külla. Kui te ei saa temaga üksi jäämist vältida, veenduge, et teil oleks vajaduse korral väljapääs või viis end kaitsta. Narkootikumide või alkoholi kasutamisel kuritarvitamisega toimetulekuks võivad olla tõsised ja laastavad tagajärjed (illegaalne tegevus, langenud otsustusvõime, üleannustamine) . Vältige toimetulekuks ainete kasutamist. Proovige selle asemel treenimist, kirjutamist/ajakirjade kirjutamist või teraapiat.
11
Tundke enesele kaastunnet. Inimesed, kes on kogenud väärkohtlemist, süüdistavad sageli ennast või kogevad enesepõlgust. Pidage meeles, et see pole kunagi teie süü ja keegi ei vääri kuritarvitamist. Asendage hävitav enesevestlus kaastundliku enesekõnega. Kui ütlete endale õelaid asju, näiteks: “Kõik on minu süü. Ma poleks tohtinud teda vihaseks ajada,” on see vale mõte, sest te pole süüdi. Asendage seda tüüpi mõtted realistlikumate hinnangutega selline olukord nagu “Väärkohtlemine pole minu süü. Ma ei soovinud ega tahtnud, et see juhtuks. Ma olen armastust ja austust väärt ning mind ei tohi kuritarvitada. Hoolitse enda eest. Enesehooldus on pärast väärkohtlemist toimetuleku oluline komponent. See tähendab endasse suhtumist kaastunde ja austusega. Sööge tervislikult, magage piisavalt, osalege teraapiaseanssidel ja tehke tervislikke tegevusi (treening, haridus, lõõgastumine, vaba aeg).
12
Võtke omaks oma terved suhted. Väärkohtlemisest paranemist saab saavutada teiste toel. Tähtis on vastastikku rahuldust pakkuvad ja koostööaldised suhted. On tõenäoline, et teie elus on juba inimesi, kes saavad teid toetada, näiteks teised pereliikmed (ema, vanavanemad, õed-vennad, nõod), sõbrad ja õpetajad. Kui olete hirmu või kurbusega suhtlemist vältinud, proovige uuesti suhelda teised, kes on ohutud. Kutsuge oma sõpru külla või veetke aega turvaliste pereliikmetega, nagu õed-vennad või nõod. Te ei pea tingimata nendega väärkohtlemisest rääkima, kui te seda ei soovi või pole selleks valmis. Lihtsalt hankige tuge, veetes koos kvaliteetaega ja tehes lõbusaid tegevusi (nt mänge). Üks võimalus sotsiaalse toetuse saamiseks on liituda tugirühmaga. Küsige oma koolinõustajalt või terapeudilt saatekirja. Kui teil pole kumbagi neist, proovige veebis otsida kohalikke organisatsioone, millel on tugirühmad inimestele, kes on üle elanud trauma ja väärkohtlemise. Ärge sallige sõpru ega teisi, kes teid halvasti kohtlevad või teid hüüavad. Sa väärid, et sind koheldaks austusega. Kuid ärge kasutage oma mõtte mõistmiseks ka mingit füüsilist vägivalda, vaid distantseeruge ja veetke vähem aega inimestega, kes teid halvasti kohtlevad.
13
Töötle oma tundeid. Trauma ja kaotuse leinamine on oluline osa väärkohtlemisest paranemisel. Võite kirjutada oma isale kirja, mida te ei pea saatma. Rääkige talle, kuidas te väärkohtlemisse suhtute ja kuidas see teid mõjutas. Laske oma viha välja. Oma tunnetest teistega rääkimine on samuti hea viis töötlemiseks. Saate seda teha koos sõbra, pereliikme, nõustaja või tugirühmaga.
14
Väljendage end loominguliselt. Loominguline väljendus on üks viis, kuidas varasemast väärkohtlemisest positiivselt toime tulla. Loomingulisus võib aidata teil emotsioone tervetel viisidel vabastada, selle asemel et ennast kahjustada või teisi sõimata. Proovige eneseabiteraapiana improvisatsioonilist muusikat. On näidatud, et see aitab ravida seksuaalset kuritarvitamist ja võib olla kasulik ka teist tüüpi väärkohtlemise korral. Proovige mängida suupilli (lihtne õppida pill) või laadige alla mäng või rakendus, mis võimaldab teil muusikat luua. Kirjutage sellest. Teie väärkohtlemise loo rekonstrueerimine võib olla kasulik viis tervenemiseks. See võib aidata teil traumast lahti saada. Hankige tuge või pange see kõrvale, kui see teid praegu liiga häirib. Proovige kunsti – saate värvida, maalida, joonistada või skulptuurida. Proovige oma kunstis väljendada, kuidas te väärkohtlemisse suhtute ja kuidas see teid on mõjutanud.
15
Vältige negatiivset toimetulekut. Inimestel, kes on kuritarvitamise üle elanud, võib olla suurem risk alkoholi ja muude uimastite tarvitamiseks. Lisaks võivad vägivaldses olukorras kannatanud inimesed süüdistada iseennast, minimeerida väärkohtlemise tõsidust (arvates, et see ei olnud nii hull, kui oli) ja ratsionaliseerida (arvates, et väärkohtlemine oli vajalik või normaalne). Keskenduge realistlikule käitumisele. nägemus väärkohtlemisest, näiteks mõtlemine või iseendale ütlemine: “Mind väärkohelti ja see ei olnud okei. Ma ei ole väärkohtlemises süüdi. Ma ei talu väärkohtlemist ja saan abi, kui seda vajan.”
16
Võimsust ennast. Paljud inimesed, kes kogevad väärkohtlemist, võivad tunda end puudulikuna ja mitte kontrolli all. Võtke oma võim tagasi! Võtke oma väärkohtlemise ajaloos pigem ellujääja kui ohver. Saate seda teha, integreerides oma identiteedi ellujäämise mentaliteedi. Mõelge: “See oli väärkohtlemine ja ma elasin selle üle. Olen ellujääja, mitte ohver. Olen piisavalt tugev, et ületada see suur takistus. Ma jätkan võitlust väärkohtlemise lõpetamise nimel, ma ei lase millelgi enda teel seista.” Leidke ellujäämise missioon või eesmärk. Võib-olla tähendab see oma kogemustest kõnelemist või teiste ellujäänute abistamist.