Kui olete loonud midagi originaalset, näiteks raamatu, soovite tagada, et teie avaldatud või avaldamata töö oleks kaitstud. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole oma teose koopia saatmine endale kinnitatud posti teel autoriõiguste saamiseks piisav viis. Teie teose autoriõiguse kaitsmine tavaõiguse kaudu on viis tõestada, et teos on teie enda oma, kuid ametlik registreerimine on vajalik enne, kui teil on õigus võtta meetmeid kellegi vastu, kes varastab teie tööd või saab sellest kasu.
1
Teadke oma asukoha seadusi. Kui teie riik on alla kirjutanud Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioonile, mis hõlmab enamikku maailma riike, siis on teie teos kaitstud hetkest, kui loote selle vormingus, mis on “tajutav kas otse või autori abiga. masin või seade.”See tähendab, et teile kuuluvad automaatselt autoriõigused mis tahes loodud originaalteosele seni, kuni kinnitate selle loetavas vormis. Praeguse Berni konventsioonile allakirjutanud riikide loendi vaatamiseks külastage Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ) aadressil http://www.wipo.int/members/en/WIPO ei paku autoriõiguste registreerimisteenust, kuid tunnistab, et paljudes riikides on kehtestatud riiklikud registreerimissüsteemid ja et mõne riigi puhul toimib see esmapilgul tõendid kohtus autoriõiguse omandiõiguse kohta.
2
Parandage oma autoriõiguse kehtivuse kuupäev. See kaitseb teid, kui tulevikus peaks tekkima seaduslik omandivaidlus. Nõude kinnitamiseks ilma ametlikku registreerimist taotlemata on mitu mitteametlikku viisi, kuigi autoriõiguse seaduses pole nende meetodite kohta ühtegi sätet: avaldage oma teos, et saada tavaõiguslik autoriõiguse kaitse. Olenemata sellest, kas avaldate ajaveebis, ajalehes, ajakirjas või raamatu kujul, on see veel üks viis teid algse autorina kindlaks teha.Veenduge, et avaldamisel sisaldab teos teie täisnime ja avaldamiskuupäeva. Pange tähele, et kui olete USA kodanik, peate enne USA kohtus nõude esitamist ametlikult registreeruma USA autoriõiguse ametis (isegi kui teil on juba õigus oma tööle). Registreerimine võib anda teile ka õiguse saada USA õigussüsteemis seadusjärgset kahjutasu.
3
Kasutage autoriõiguse sümbolit. Enamikus riikides kehtivate seaduste kohaselt kuuluvad teile teose autoriõigused kohe, kui see on loetavas vormingus fikseeritud. Asetades oma teosele autoriõiguse sümboli (©), annate teistele teada, et teate oma õigusi, ja annate originaali avaldamise juriidiliselt olulise kuupäeva. Samuti võite kaaluda viidete lisamist õigusaktidele, mis toetavad teie autoriõiguse nõuet, nagu: “© 2013, [teie nimi]. Välja arvatud autoriõiguse seaduses [kuupäev jne] sätestatud juhtudel, ei tohi ühtegi selle väljaande osa reprodutseerida, salvestada otsingusüsteemi ega edastada mis tahes kujul või vahenditega ilma kirjastaja eelneval kirjalikul loal.” Sobiv sõnastus ei ole kivisse raiutud ja selle määrab sageli teie väljaandja eelistus või jurisdiktsiooni traditsioon, seega küsige nõu oma väljaandjalt või advokaadilt. Kui kaalute avaldamist erinevates riikides, on hea mõte küsida oma väljaandja juriidilist nõu meeskond või oma advokaat kõigis riikides, kus teie teoseid avaldatakse, registreerimine.
4
Teadke oma riigi autoriõiguse seadusi. Autoriõiguste registreerimine oma riigis on üldiselt lihtne protsess ja seda saab tavaliselt teha veebis. Mõnes riigis (nt Ameerika Ühendriikides) on teie autoriõigustega kaitstud materjali rikkunud isiku vastu kohtuasja algatamiseks nõutav ametlikult registreeritud autoriõigus.
5
Registreeruge Ameerika Ühendriikides USA autoriõiguse büroos. Autoriõiguse seaduse haldusaspektide eest vastutab Ameerika Ühendriikide autorikaitseamet, mille veebisaidi leiate siit. Saate oma töö registreerida ka veebis (soodustuse eest), luues konto ja logides sisse elektroonilisse autoriõiguse ametisse (eCO).
6
Registreeruge Kanadas intellektuaalomandi büroos. Kanada autoriõiguse seaduse leiate Kanada autoriõiguse seadusest ja asjakohastest kohtuotsustest. Saate registreerida oma autoriõigused Kanada intellektuaalomandi büroos, mille leiate siit.
7
Konsulteerige Ühendkuningriigi intellektuaalomandi ametiga. Briti autoriõiguse seaduse leiate artiklitest The Copyright Act 1956, The Copyright, Designs and Patents Act 1988, Copyright and Related Rights Regulations 2003 ja asjakohastest kohtupraktika tõlgendustest. Lisateavet Ühendkuningriigi autoriõiguste kohta leiate intellektuaalomandi büroost. Autoriõigustega kaitstud teoste ametlik registreerimissüsteem puudub. Seda peetakse “automaatseks õiguseks”. Saate saata iga avaldatud teose koopia Briti raamatukogule ühe kuu jooksul pärast avaldamist, et nad saaksid lisada selle kõigi avaldatud teoste registrisse. Lisateavet Briti raamatukogu ja autoriõiguste kohta leiate siit.
8
Konsulteerige Austraalia autoriõiguste nõukoguga. Austraalia autoriõiguse seaduse leiate 1968. aasta autoriõiguse seadusest koos erinevate kohtuotsustega, mis on aastate jooksul autoriõigust tõlgendanud. Austraalia autoriõiguse nõukogu on hea allikas. Sarnaselt Ühendkuningriigis on autoriõigus Austraalias automaatne. “Ametliku” registreerimise jaoks puudub süsteem. Siiski võite saata oma raamatu koopia Austraalia Rahvusraamatukogusse. Tutvuge ka osariigi õigusaktidega, kuna teil võib tekkida vajadus teha kohustuslik deposiit vastavasse osariigi raamatukogusse.
9
Küsige Uus-Meremaa autoriõiguste kohta autoriõiguse nõukogult. Uus-Meremaa autoriõiguse seaduse leiate 1994. aasta autoriõiguse seadusest ja head autoriõiguse teavet leiate Uus-Meremaa autoriõiguse nõukogust. Autoriõiguse nõukogu andmetel ei ole autoriõiguste kaitse tagamiseks registreerimine vajalik ega isegi võimalik, samuti pole vaja mingeid muid formaalsusi. Iga uue avaldatud teose koopia saate saata Uus-Meremaa Rahvusraamatukogusse. Kui teil on vaja ametlikku tõendit oma autoriõiguse kuupäeva kohta, et see toimiks “kohustusliku deposiidina”.