Kuidas kaitsta oma vaimset tervist kolledžis

Kolledžis olemine võib olla lõbus ja põnev aeg, kus õpid uusi asju ja kohtud uute inimestega. Koos lõbususega kaasnevad tähtajad ja tähtpäevad. Kolledžis võib olla raske kaitsta oma vaimset tervist, eriti kui teil on suur stress ja ärevus. Tagamaks, et teie vaimne tervis ei ole ohus, proovige kolledži ajal säilitada tervislikku eluviisi. Võite kasutada ka erinevaid taktikaid, et leevendada stressi ja ärevust, et mitte üle koormata. Kui tunnete, et teie vaimne tervis kannatab, pöörduge abi saamiseks kindlasti teiste ülikoolilinnakute ja tugivõrgustiku poole.

1
Söö tervislikult. Tasakaalustatud vaimse tervise üks osa on kolledžis õppimise ajal tervislik toitumine. Kui sööte ülikoolilinnakus, otsige tervislikke toite (nt salatibaar). Vältige rämpstoidu või tühjade kaloririkaste toitude söömist, kuna see võib takistada teie tootlikkust ja tekitada parema enesetunde. Ärge kunagi jätke toidukordi vahele, isegi kui olete hõivatud! Pakkige tundide vahel kaasa tervislikke suupisteid. hakkate tundma nälga, et saaksite oma energiat üleval hoida. Koostage nädalaks söögiplaan ja minge poodi, et koostisosad oleksid käepärast. Valmistage endale kodus tervislikke toite, et te ei kulutaks raha kogu aeg väljas söömisele. See tagab ka teile tervisliku toitumise ka koolis käimise ajal.

2
Varuge treeninguteks aega. Teine oluline osa kolledžis tervisliku eluviisi säilitamisel on treeninguteks ja treenimiseks aja eraldamine. Ehkki võite olla hõivatud ja ülekoormatud, proovige treenimiseks planeerida paar tundi nädalas. See võib olla ülikoolilinnakus sörkjooks või treening ülikoolilinnaku jõusaalis. Osalege ülikoolilinnaku jõusaalis treeningtunnis, et hoida end vormis ja tervena. Registreeruge koos sõbraga, et üksteist vastutaks ja koos läheksite. Esitage üksteisele väljakutse kogu semestri jooksul igal nädalal klassis käia. Treening võib olla suurepärane viis stressi ja ärevuse vähendamiseks.

3
Osalege üliõpilaselus. Vältige kolledžis sissepoole pöördumist ja teistest isoleerimist. See võib põhjustada vaimse tervise probleeme. Selle asemel proovige kolledži üliõpilaselus kaasa lüüa. Tehke kindlaks teema, mille vastu olete kirglik, ja leidke ülikoolilinnakus klubi, organisatsioon või rühm, mis aitab teil seda kirge uurida. Spordiklubid, õpilaskomiteed, huvirühmad ja sotsiaalsed rühmad võivad olla head viisid kaasa lüüa ja tunda end osana. kogukond ülikoolilinnakus. Kui te ei näe klubi või gruppi, mis teie kirgi kõnetaks, asutage oma klubi või rühm.

4
Vältige alkoholi ja narkootikume. Kolledžis võib olla lihtne pidutseda, sest väljas käimine ja joomine võib mõnikord olla hea viis stressi leevendamiseks ja teistega sideme loomiseks. Püüdke kolledžis mitte liialdada narkootikumide ja alkoholiga, kuna see võib põhjustada vaimse tervise probleeme ja sõltuvusprobleeme. Lisaks on üsna raske koolis motivatsiooni säilitada, kui olete kogu aeg rippunud. Võite piirduda ülikoolilinnaku sõpradega baaris mõne joogiga nädalas ja vältida uimasteid. Või võite piirata narkootikumide ja alkoholi tarvitamist ühe õhtuga nädalavahetusel, et mitte üle pingutada ja saaksite koolis endiselt hästi hakkama.

5
Olge organiseeritud ja tunniks valmis. Kõrge stressi ja ärevuse vältimiseks proovige kolledžis olles organiseeritud ja valmis olla. Koostage oma tundide tähtpäevade ja tähtaegade kalender. Liituge õpperühmaga, mis aitab teil tunniks valmistuda. Tehke tunnis ettelugemised ja ülesanded enne tähtaega, et te ei peaks nende tegemisega palju vaeva nägema. See võib aidata kinni pidada ajakavast, kus õpite kindlal ajal ja seejärel lubage endale õppimise vahel vaba aega. Saate ülesandeid ka vähehaaval töötada, et te ei jääks ummikusse ega takerduks nende kõigi korraga tegemisel.

6
Püüdke säilitada aktiivset seltsielu. Hea vaimse tervise osaks on sotsiaalne olemine ja teiste läheduses olemine. Isegi kui olete introvert, võib teievanuste inimestega suhtlemine olla lõõgastav ja aidata teil stressiga toime tulla. Proovige oma ühiselamus ja klassides kaaslastega aktiivset seltsielu säilitada. Ühendage teistega ülikoolilinnaku seltskonnaklubis ja sõbrunege oma kogukonna inimestega. Näiteks võite minna ülikoolilinnakus toimuvatele seltskondlikele üritustele, et aidata teil inimestega kohtuda, näiteks mikser ühiselamus või kooliüritusel. Võite proovida ka oma klassi inimestega välja minna, näiteks pärast tundi või pärast üritust, kuhu te kõik lähete.

7
Kord nädalas tehke lõõgastavat tegevust. Kolledžis kogetava stressi või pinge leevendamiseks proovige nädalas ühe lõõgastava tegevusega tegeleda. Enesehooldus on hea vaimse tervise säilitamise suur osa. Lubage end vannis või tund aega iseendale, kui teete uinaku, värvite või teete mõnda muud lõõgastavat tegevust. Keskenduge hobile, mis teile meeldib, nagu lugemine, kirjutamine või videomängude mängimine. Planeerige oma nädalasse aeg lõõgastumiseks, sest see ei lase teil end üle koormata. Samuti võite leida, et sõpradega koos veedetud aeg või üksi jalutamine võib olla lõõgastav ja rahustav. Isegi lihtsad tegevused aitavad teil stressist lahti saada ja mõtted koolist kõrvale juhtida, kasvõi lühikeseks ajaks.

8
Rääkige ülikoolilinnakus nõustajaga. Kui teate, et teil on vaimse tervise probleeme, siis hoidke need kindlasti kontrolli all. Jälgige ohumärke, mis näitavad, et teie vaimne tervis võib libiseda ja otsige abi, kui midagi märkate. Kui teile hakkab tunduma, et teie vaimne tervis halveneb või kui soovite oma vaimse tervise halvenemist ära hoida, rääkige ülikoolilinnakus asuva nõustajaga. Teie kolledži ülikoolilinnakus peaksid olema üliõpilastele nõustamisteenused ja vaimse tervise tugi. Sageli on need teenused tasuta või kaetud teie õpilase tervisetasudega. Vaimse tervise teenuste kohta lisateabe saamiseks vaadake oma kolledži veebisaiti. Rääkige oma ühiselamu nõustajaga, et saada rohkem teavet ülikoolilinnaku vaimse tervise teenuste kohta. Kui teil on probleeme oma vaimse tervisega ja te ei tea, kuhu pöörduda, võib ülikoolilinnakus nõustaja poole pöörduda. Oma vaimse tervise teemal koolitatud spetsialistiga rääkimine võib olla esimene samm paremaks enesetundeks. Teie ülikoolilinnaku nõustajad võivad suunata teid ka muude vaimse tervise teenuste, näiteks puuetega inimeste teenuste ja teiste tervishoiutöötajate poole, kellega saate rääkida. Proovige teha nimekiri käivitajatest ja hoiatusmärkidest, mis võivad viidata teie vaimse tervise langusele. Hoidke loendit alati endaga kaasas ja kontrollige seda sageli, et teha kindlaks, kas peaksite abi otsima.

9
Rääkige sõprade ja lähedastega. Kolledžis on tavaline koduigatsus, eriti esimesel õppeaastal. Toetuge oma lähedastele sõpradele ja lähedastele, eriti kui tunnete, et teie vaimne tervis on ohus. Hoidke regulaarselt kontakti oma sõprade ja lähedastega ning rääkige oma enesetundest lähimate inimestega. Ärge häbenege ega kartke tunnistada, et teil on probleeme oma vaimse tervisega. Võite usaldada ka kolledži mentoriid, nagu professorid või õpetajad. Siiski pidage meeles, et kui nad tunnevad, et teie vaimne tervis on ohus, peavad professorid ja õpetajad oma öeldut kolledžile teatama.

10
Võtke ühendust hädaabitelefoniga. Kui teil on kolledžis vaimse tervise kriis, pöörduge hädaabitelefoni poole. Helistage, saatke sõnumi või saatke e-kiri hädaabitelefonile, et saaksite kellegagi oma enesetundest rääkida ja vajalikku abi saada. Paljud vaimse tervise vihjeliinid on saadaval ööpäevaringselt ja neil on koolitatud operaatorid, kes saavad teid aidata. Helistage numbril 911, kui vajate vaimse tervise tõttu viivitamatut arstiabi. Saate helistada või kellegagi reaalajas vestelda riikliku enesetappude ennetamise vihjeliini kaudu 1-800. -273-TALK (8255). Lisateavet kohaliku piirkonna vaimse tervise teenuste kohta saate ka SAMHSA ravisaatetelefoniga 1-877-SAMHSA7 (726-4727).