Ükskõik, kas räägite nalja, räägite muinasjuttu või üritate kedagi veenda väikese empiirilise tõendiga, on loo hästi jutustamine oluline oskus. Kuigi mõne jaoks on see iseenesestmõistetav, on see oskus teiste jaoks õpitud. Ära kunagi karda, Selgitatud teejuhiga õpid rääkima paremat ja kaasahaaravamat lugu! Alustage lihtsalt allolevast sammust 1.
1
Kaasake oma publik. Alustage jutuvestmist publikuga suhtlemisest või tehke midagi nende tähelepanu köitmiseks. Esitage neile küsimus, isegi kui see on lihtsalt retooriline, mis on seotud jutustatava loo järelduse, keerdkäigu või kontekstiga. Teise võimalusena võite teha haarava avalduse, mis köidab nende tähelepanu (konksu seadmine, mis on samaväärne kliki-sööda pealkirjaga). See sunnib nende tähelepanu keskenduma teie loo ideele ja tekitab soovi rohkem kuulda. Muinasjutu näide: “Kas olete kunagi mõelnud, miks ööliblikas leeki taga ajab?” Naljakas loo näide: “Mul on ülikoolitoakaaslase lugu, et lõpetada kõik kolledži toakaaslaste lood. Ütleme nii, et see hõlmab tualetti.”
2
Ehitage stseen. Kogu oma jutuvestmise ajal soovite luua kaasahaarava kogemuse. Soovite oma publikule seda lugu rääkida viisil, mis tekitaks tunde, et nad on kohal. Alustage loo alustamisel neile konteksti andmisest. Jätkake stseeni loomist, kasutades detaile, mis aitavad neil tegevust ette kujutada ja tunda asju, mida tundsite. Samuti peaksite oma keelt hoolikalt kohandama: kasutage sõnu, mis tekitavad väga tugevaid, väga spetsiifilisi emotsioone. Muinasjutu näide: “Kunagi, kui maailm oli vana ja maagia elas veel ja metsalised rääkisid ikka veel…”Naljakas loo näide: “Ma olen selline vaikne, omab mitut kassi, eks? Aga mu toakaaslane oli väga palju-maksa-partiter.”
3
Suurendage pingeid ja vabastage pinged. Muidugi peaks kogu loo kaar olema pinge tekitamine ja pinge vabastamine, kuni loo haripunktini ja järelduse langeva tegevuseni. Kuid peate meeles pidama, et pingete vabastamine peaks toimuma pingepunktide vahel. Ilma selle pingevabastuseta võib lugu tunduda kiirustatuna või liiga nimekirjana. Päris elu sisaldab hetki meiega juhtuvate asjade vahel. Lood peaksid ka. See väljaanne võib olla stseeni kirjeldus ja pooleldi asjakohaste detailide kiire täitmine või nali, kui lugu on mõeldud veidi naljakaks. Muinasjutu näide: “Koi lähenes kõrgele valgele sambale ja seal oli Leek, põleb oma hiilguses. Moth tundis end kuskil kõhu ümber haakunud ja armastuse tõmme tuli peale. Muidugi ei päästa kangelased oma printsesse samal päeval ja Moth veetis palju suurepäraseid kuuvalgeid öid, et armus Leeki sügavamalt.”Naljakas loo näide: “See oli uus aasta ja nii me kolisime sellesse uude naabruskonda, mis oli kena ja… tormakas. Nii et… ma olen peaaegu kogu aeg DEFCON 1 peal. Kasulik vererõhule. tea.”
4
Keskendu sellele, mis on oluline. Loo jutustamisel on oluline kaasata detaile, tekitada see süvenemistunne. Kuid te ei taha, et lugu omandaks “rabamise” tunde. Seetõttu on väga oluline keskenduda sellele, mis on oluline. Lõika välja detailid, mis pole loo jaoks olulised, jätke need, mis loo loovad. Kui aeg lubab, hoidke õige tempo loomiseks või stseeni seadmiseks alles kõige kaugemale ulatuvad detailid, kuid kohandage vastavalt vajadusele, et vastata teie reaktsioonidele. publik. Kui neil hakkab igav tunduma, kiirendage seda ja jätke vajalikuks.
5
Hoidke voog loogiline. Siin muutub oluliseks oma loo teadmine ja harjutamine. Teate seda inimest, kes jutustab loo ja ta läheb pooleks ja siis ütleb: “Oh, ma unustasin mainida…”? Jah, ära ole see mees. Ärge lõpetage varundamiseks. See katkestab kuulaja kogemuse loost. Rääkige lugu loogiliselt ja sujuvalt. Kui unustate mõne detaili, põimige see uuesti sisse, ilma et loo kogemust rikutaks. Näiteks: “Nüüd ei otsinud Pied Piper lihtsalt linna raha ilma põhjuseta. Näete, nad olid temaga sõlmitud tehingust tagasi läinud.”
6
Muutke see lõplikuks. See on ebamugav, kui publik pole kindel, kas olete lõpetanud või mitte, nii et teie loo järeldus tundub lõplik. Seda saab teha mitmel viisil, mõned näited nendest: Esitage küsimus ja vastake. “Kui hull see on? Ma tean, et ma ei kavatse seda kindlasti uuesti proovida.” Räägi moraal. “See, daamid ja härrad, on suurepärane näide sellest, miks te ei tohiks kunagi oma kassi tööle kaasa võtta.” Kasutage tooni ja häält ettevaatlikult. Proovige üldiselt suurendada helitugevust ja kiirust kuni loo haripunktini, misjärel peaksite aeglustama ja langetama häält, et näidata, et olete lõpetanud.
7
Loo tegelane. Pange loo erinevad inimesed end erinevalt tundma. Kui “käitlete” neid teisiti, võite loo tüütud “tühi öeldud” osad vahele jätta. Samuti saate muuta loo kaasahaaravamaks. Mängige loo erinevate inimeste jaoks aktsentide, kõnemustrite ja häältega. Saate lisada suurepärast koomilist väärtust, kui olete rumal või kasutate häältega stereotüüpe. Iseloomustage näiteks oma isa häält liiga sügava ja karmi kõlaga ning lisage dialoogile aeg-ajalt lisasid, näiteks “[Loo asjakohane osa.] Lähen garaaži tekki ehitama. Või teki osa. Võib-olla vaatan lihtsalt telesarja, kus nad teki ehitavad.”
8
Muutke oma jutuvestmine “suureks” või “väikeseks”. Viige oma hääle kõla kokku sellega, kuidas soovite, et lugu sel hetkel tunduks. Muutke oma helikõrgust, tooni ja helitugevust, et lood tunduksid rahulikud või põnevad, olenevalt sellest, kus te loos viibite. Lõpetamise poole liikudes suurendage kiirust ja suurendage veidi helitugevust. Aeglustage, kui ütlete järeldust. Samuti peaksite katsetama dramaatiliste pausidega. Hetk vaikust ja pilk võib kellegi loo kogemusele palju juurde anda.
9
Kontrolli oma nägu. Kui soovite tõesti saada suurepäraseks jutuvestjaks, peate valdama oma võimet luua ja muuta näoilmeid, et need vastaksid teie jutule. Teie nägu peaks suutma põhimõtteliselt kogu loo läbi mängida. Kui soovite tõesti meistrilt õppida, vaadake palju Youtube’i videoid John Stewartist või Martin Freemanist. Pidage meeles, et näoilmeid on rohkem kui kolme maitsega. Väga spetsiifilisi näoilmeid kasutades saate edastada tõeliselt keerulisi emotsioone.
10
Rääkige oma kätega. Kätega rääkimine võib muuta teid tõeliselt kange ja igava jutuvestja asemel kellekski, kes jutuga ruumi kamandab. Käed annavad emotsioone edasi. Käed hoiavad meie publikut keskendunud. Käed loovad tegutsemistunde. Kui te oma keha muul viisil ei kasuta, alustage loo jutustamisel vähemalt kätega rääkimist. Muidugi ei taha te üle võlli minna. Ärge lööge kedagi näkku ega lööge oma jooki ümber. Või koputage oma jooki näkku.
11
Lavastage lugu. Kui saate, liigutage loo mängimiseks kogu keha. Te ei pea iga liigutust uuesti mängima, vaid kasutage oma keha loo võtmepunktides, et juhtida kuulaja tähelepanu sellele punktile. Muidugi saate seda kasutada ka suurepärase koomilise efekti saavutamiseks. Mõned lihtsad žestid, nagu Groucho Marxi kulmude tõstmine või Rodney Dangerfieldi krae tõmbamine, võivad loole lisada täiendavat rumalust (Conan O’Brien ja Robin Williams kasutasid sageli tavalisi žeste ).
12
Harjuta. Harjutage paar korda loo jutustamist, enne kui seda teistele inimestele räägite. Seejärel harjuta lugu mõne inimesega, kellel pole suurt tähtsust, enne kui räägid sellest kellelegi olulisele. Soovite lugu jutustades mugavalt tunda ja tunda, millal lisada dramaatilisi pause ja millal seda suurt, tekitavat põnevustooni.
13
Jäta oma lugu meelde. Veenduge, et tunneksite lugu edasi-tagasi ja seejärel keskenduge seda jutustades. See aitab vältida oluliste detailide kaotamist. Samuti aitab see hoida lugu jutustuste vahel järjepidevana, mis on oluline, kui keegi kuuleb lugu tõenäoliselt rohkem kui korra.
14
Ole autentne. Ärge muutke oma lugusid “kalalugudeks”. Teate neid: iga kord, kui seda räägite, muutub see dramaatilisemaks ja eepilisemaks ning detailid muutuvad müütilisemaks ja tegelased muutuvad üha vähem tõeliseks. Kuulajad häälestuvad, kui kuulevad sind sellist lugu rääkimas. Kerige see kala tagasi ja hoidke oma lugu autentsena, kui soovite, et inimesed seda naudiksid.
15
Kontrolli keskkonda. Sa tahad rääkida oma lugu ja võimalusel head kohta ja aega. Isegi parima loo võib rikkuda, kui pead segajate tõttu pidevalt peatuma. Veenduge, et keskkond poleks liiga segav ega mürarikas. Kui keegi üritab tähelepanu fookust varastada, suunake see otse teile tagasi.
16
Luba suhtlemist. Kuulaja kogemus loost muutub veelgi paremaks, kui ta suudab suhelda ja kogemusega ühineda. Kui soovite tõesti oma jutuvestmist tõhustada, võite esitada oma publikule küsimusi või leida muid viise, kuidas nad looga suhtlevad.
17
Vastake oma publikule. Kõige olulisem oskus, mille kallal töötada, on oma publikule vastamine. Kui neil hakkab igav, mähkige või suurendage seda. Kui neile konkreetne osa tõesti meeldib, siis tuginege sellele. Kui nad naeravad, andke neile ruumi naermiseks. See on keeruline, kuid oma loo rääkimine publiku kogemuse põhjal teeb sinust jutuvestja, keda keegi varsti ei unusta.