American Heritage Dictionary määratleb konsensust kui “arvamust või seisukohta, milleni rühm on tervikuna jõudnud”. Konsensuslik otsustusprotsess on protsess, mida kasutatakse grupis laialdase kokkuleppe saavutamiseks. Need juhised juhendavad teid selles protsessis.
1
Mõista konsensusliku otsuse tegemise põhimõtteid. Konsensuslikul otsustamisel on viis nõuet: kaasamine. Protsessi tuleks kaasata võimalikult palju kogukonna liikmeid. Kedagi ei tohi välistada ega kõrvale jätta (välja arvatud juhul, kui ta palub end välja jätta). Osalemine. Kaasatud ei ole mitte ainult kõik inimesed, vaid iga inimene on samuti oodatud osalema oma arvamuste ja ettepanekutega. Kuigi teistel võib olla erinevaid rolle, on igal inimesel võrdne osa (ja osalus) lõpliku otsuse tegemisel. Koostöö. Kõik kaasatud inimesed teevad koostööd ja tuginevad üksteise muredele ja ettepanekutele, et jõuda otsuse või lahenduseni, mis rahuldaks kõiki rühmaliikmeid, mitte ainult enamust (samal ajal kui vähemust eiratakse).Egalitarism. Kellegi panust ei kaaluta rohkem ega vähem kui kellegi teise oma. Igaühel on võrdne võimalus ideid muuta, veto panna või blokeerida. Lahendusmeelsus. Tõhus otsustusorgan töötab vaatamata erinevustele ühise lahenduse poole. See saavutatakse ettepaneku koostamisel, kuni see vastab võimalikult paljudele osalejatele.
2
Mõistke konsensusprotsessi kasutamise eeliseid. Konsensuslik otsuste tegemine hõlmab pigem koostööl põhinevat arutelu kui võistlevat arutelu. Seega saavutab konsensusprotsess tõenäolisemalt selle, et kõik osapooled jõuavad ühisele seisukohale. Eelised hõlmavad järgmist: paremad otsused – kuna võetakse arvesse kõiki grupi vaatenurki. Sellest tulenevad ettepanekud suudavad seega võimalikult palju lahendada kõiki otsust mõjutavaid probleeme. Paremad grupisuhted – koostöö asemel konkureerimise kaudu saavad rühmaliikmed protsessi kaudu luua tihedamaid suhteid. Pahameel ja rivaalitsemine võitjate ja kaotajate vahel on viidud miinimumini. Otsuste parem elluviimine – Kui saavutatakse laialdane kokkulepe ja kõik on protsessis osalenud, järgneb tavaliselt tugev koostöö. Tõenäoliselt ei leidu rahulolematuid kaotajaid, kes võiksid õõnestada või passiivselt saboteerida rühma otsuse tõhusat elluviimist.
3
Otsustage, kuidas teie rühm otsuse teeb. Konsensusprotsess võimaldab rühmal saavutada võimalikult palju kokkulepet. Mõned rühmad nõuavad ettepaneku vastuvõtmiseks kõigilt nõusolekut. Teised rühmad lubavad aga otsuseid ilma ühehäälse nõusolekuta teha. Sageli peetakse ülihäälteenamust piisavaks. Mõned rühmad kasutavad lihthäälteenamust või juhi otsust. Nad võivad siiski kasutada oma ettepanekute esitamiseks konsensuse protsessi, olenemata sellest, kuidas nad otsuse lõplikult teevad.
4
Saage aru, mida tähendab nõusoleku andmine. Ettepanekuga nõustumine ei tähenda tingimata, et see on teie esimene valik. Osalejaid julgustatakse mõtlema kogu rühma hüvangule. See võib tähendada populaarse ettepaneku vastuvõtmist, isegi kui see pole teie isiklik eelistus. Konsensusliku otsuse tegemisel väljendavad osalejad oma muret arutelu ajal, et nende ideid saaks kaasata. Lõpuks otsustavad nad siiski sageli leppida grupi parima pingutusega, selle asemel, et luua fraktsioone või “meie nende vastu” mentaliteeti.
5
Kirjeldage selgelt, mida tuleb otsustada. Võimalik, et peate midagi lisama või midagi ära võtma. Võimalik, et peate alustama midagi uut või muutma midagi praegust. Mis iganes see ka poleks, veenduge, et kogu probleem oleks kõigile arusaadavalt sõnastatud. Alati on hea mõte käsitleda, miks probleem üldse tõstatatakse (st mis on probleem, mis tuleb lahendada?). Vaadake lühidalt üle saadaolevad valikud.
6
Loetlege kõik probleemid, mida osalejad soovivad oma ettepanekuga lahendada. See loob aluse sellise ettepaneku koostamiseks, mida enamik inimesi toetab.
7
Katsetage vett. Enne pikema arutelu alustamist tehke õleküsitlused, et näha, kui palju toetust ühel ettepanekul on. Kui kõik nõustuvad seisukohaga, liikuge edasi otsuse lõpliku vormistamise ja elluviimise juurde. Kui teil on lahkarvamusi, arutage muresid, mida ettepanek veel ei lahenda. Seejärel kohandage ettepanekut võimaluse korral, et see oleks laiemalt vastuvõetav. Mõnikord jõutakse lahenduseni, leides kesktee kõigi osapoolte vahel. Veelgi parem on aga see, kui ettepanek on kujundatud nii, et see vastaks võimalikult paljudele vajadustele (võidavad kõik), mitte ei tee kompromisse. Pidage meeles, et täieliku kokkuleppe saavutamiseks tuleb kuulata iga teisitimõtleja.
8
Rakendage oma lõpliku otsuse reegel. Pärast seda, kui on tehtud jõulisi katseid saavutada täielikku kokkulepet, küsitlege rühma, et selgitada välja, kas toetus rühmas on ettepaneku läbimiseks piisav. Vajaliku toetuse künnis sõltub grupi otsustusreegli valikust. Teie fraktsiooni kasutatav otsustusreeglid tuleks otsustada aegsasti enne vaidlusi tekitavate ettepanekute esitamist konsensuse saavutamiseks. Valikuid on mitu: Nõutav ühehäälsusÜks teisitimõtleja (nimetatakse ka U-1 või Unanimity miinus üks) tähendab, et kõik osalejad, välja arvatud üks, toetavad otsust. Üksik teisitimõtleja ei saa tavaliselt otsust blokeerida, kuid võib-olla suudab arutelu pikendada (nagu kurikuulus filibuster). Tänu oma skeptitsismile otsuse suhtes on üksik teisitimõtleja väga hea otsuse tulemuse hindaja, sest ta suudab seda kriitilise pilguga vaadata ja märgata negatiivseid tagajärgi enne, kui teised seda teeksid.Kaks teisitimõtlejat (U-2 või üksmeel miinus kaks) Samuti ei saa nad otsust blokeerida, kuid nad on tõhusamad arutelu pikendamisel ja kolmanda teisitimõtleja hankimisel (sel juhul saab otsuse tavaliselt blokeerida), kui nad nõustuvad, mis ettepanekus valesti on. Kolm teisitimõtlejat (U-3 või Üksmeel miinus kolm) on enamiku rühmade arvates piisav konsensuse puudumiseks, kuid see võib otsuseid tegevate organite lõikes erineda (eriti kui tegemist on väikese rühmaga). Ligikaudne konsensus ei määratle konkreetselt “kui palju on piisav”. . Töörühma juht või isegi rühm ise peab otsustama, millal konsensus on saavutatud (kuigi see võib tekitada täiendavaid lahkarvamusi, kui konsensusele jõudmise osas konsensust ei saavutata). See paneb juhile suurema vastutuse ja võib tekitada edasist arutelu, kui juhi otsus kahtluse alla seatakse. Ülihäälteenamus (võib ulatuda 55% kuni 90%) LihthäälteenamusViidetakse komisjonile või juhile lõpliku otsuse tegemiseks.
9
Rakenda otsus.