Histogramm on graafik, mis näitab sagedust või kordade arvu, kui teatud ajavahemikus midagi juhtub. Histogramm on sarnane tulpdiagrammiga; aga histogrammiga kujutatud ala kasutatakse arvurühma ilmumiskordade arvu graafikul. Pidevate andmete (nt aeg, mõõtmised ja temperatuur) kuvamiseks võite kasutada histogrammi. Histogrammide probleem on aga see, et kahte andmekogumit on raske võrrelda ja täpseid andmeid ei saa lugeda. Histogrammi joonistamise teadmine võib olla väga kasulik nii õpilastele projekti statistiliste tulemuste esitamiseks kui ka ärispetsialistidele.
1
Joonistage joonlaua abil põhiteljed. Need on vertikaalsed ja horisontaalsed jooned, mis moodustavad histogrammi põhikontuuri. Kui teil on raskusi telgede kokkupuutekohas õige nurga loomisega, laske käia ja petke: kasutage paberilehe nurka!
2
Mõõtke rühmad välja. Histogrammis visualiseeritakse andmed rühmadena. Need rühmad on jaotatud ühtlaselt, nii et peate oma alumist telge pidi märkima. Näiteks: 0–4 õuna, 5–9 õuna, 10–14 õuna jne 1, 2 ja 3 tolli kaugusel telg.
3
Mõõtke vertikaaltelg. Histogrammi vertikaaltelg on alati sageduse jaoks. Kuid see, milline ajamõõtmine on vajalik, sõltub muidugi teie andmetest (kuid numbrid peavad siiski olema võrdsete vahedega). Lihtsalt jätke ülaossa lisaruumi, et diagrammi oleks hõlpsam lugeda.Kui teie histogrammi ülempiir on näiteks 54, peaksite telje suurimaks numbriks määrama 60. Kui sagedus ei alga enne üsna suur arv, saate selle alt välja lõigata paljud numbrid. Näiteks kui esimene sagedus on 32, saate diagrammi alustada 25-st või 30-st.
4
Joonistage ribad. Joonistage iga intervalli või rühma horisontaalne ülemine joon kergelt andmete mõõtmise tasemel. Seejärel tõmmake sisse ribad, mis on nende esindatava andmepunkti kohal. Veenduge, et latid oleksid ühtlased ja üksteisega sama laiad. Üldiselt peaksid histogrammi ribad puudutama, kuid kui teil pole konkreetse rühma kohta tulemusi, siis ärge muretsege.
5
Lisage veidi värvi. Intervallide eristamiseks lisage histogrammi ristkülikutele erinevaid värve värviliste pliiatsite, markerite või värvipliiatsitega.
6
Täitke oma andmed. Avatud Exceli dokumendis täitke teine veerg soovitud prügikastide või andmerühmadega (20/30/40, 0/5/10/15 jne) ühe rühmaga lahtri kohta. Täitke esimene veerg selle rühma tulemuste sagedusega (nimetatakse hindeks) või tasemetega, millel soovite selle rühma tulbad asuda.
7
Tehke andmete analüüs. Klõpsake valikul Tööriistad → Andmete analüüs. See ei ole alati Exceli standardfunktsioon, nii et peate võib-olla selle installima, kasutades lisandmooduleid.
8
Valige histogramm. Valige menüüst Andmeanalüüs histogrammi suvand ja seejärel klõpsake nuppu OK.
9
Reguleerige oma sisendi ja salve vahemikke. Peate kasutama menüüd, et valida, milline veerg on milline.
10
Valige diagrammi väljund. Valige diagrammi väljundnupp ja seejärel vajutage nuppu OK.
11
Valmis! Nautige oma diagrammi. Ärge unustage seda salvestada.
12
Minge veebisaidile, mis loob histogramme. Soovitame seda kasutada.
13
Valige eelseadistatud vorming. Diagrammi ülaosas on rippmenüü, mis annab teile mõned põhilised näidisdiagrammid, mida saate täita oma andmetega. Teise võimalusena saate selle luua täiesti nullist.
14
Nimetage diagramm. Näete lehe keskosas kasti “Pealkiri”. Peaksite oma diagrammi seal pealkirjastama.
15
Sisestage oma andmed allosas olevasse kasti. Tiitliriba all, lehe allservas, näete suurt kasti. Sisestage iga andmepunkt, mis teil on, ühe andmepunktiga rea kohta (nii…5, 5, 5, 10, 10, 15, 15, 20, 20, 25 jne).
16
Klõpsake nuppu Värskenda andmeid. Klõpsake andmekasti kohal nuppu Värskenda andmeid.
17
Reguleerige sagedust. Diagramm peaks automaatselt kohanema teie andmetega, kuid saate ka käsitsi määrata intervalli suuruse ning telgede maksimumid ja miinimumid.
18
Printige või salvestage diagramm. Kasutage valminud graafikust pildistamiseks klaviatuuri prindiekraani funktsiooni. Kleepige ja kärpige pilt MS Paintis või mõnes muus arvutiga kaasas olnud põhitarkvaras. Salvestage pilt ja printige see soovi korral välja.