Java (mitte segi ajada Javascriptiga) on üks populaarsemaid programmeerimiskeeli. Java on kõrgetasemeline programmeerimiskeel, mida saab kasutada rakenduste arendamiseks mitme operatsioonisüsteemi jaoks, sealhulgas Windows, macOS, Linux ja Android. Java töötab nii, et laadite alla Java arenduskomplekti (JDK), mida kasutatakse Java koodi arendamiseks. Seejärel kompileeritakse kood baitkoodiks, millest arvuti Java Runtime Environment (JRE) abil aru saab. Java abil saate minimaalse tööga arendada rakendusi mitme operatsioonisüsteemi jaoks. See Selgitatud õpetab teile Javaga programmeerimise alustamise põhitõdesid.
1
Laadige alla ja installige Java Runtime Environment. Java Runtime Environment on tarkvarakiht, mida kasutatakse Java rakenduste käitamiseks. See sisaldab teeke, Java virtuaalmasinat (JVM) ja muid Java rakenduste käitamiseks vajalikke komponente. Võib-olla olete selle juba installinud. Kui ei, siis kasutage Java Runtime Environment uusima versiooni allalaadimiseks ja arvutisse installimiseks järgmisi samme: minge veebibrauseris aadressile https://www.java.com/en/download/. Klõpsake Java allalaadimist. Klõpsake nuppu Nõustu ja alustage tasuta allalaadimist.Avage installifail oma veebibrauseris või kaustas Allalaadimised. Järgige installimise lõpuleviimiseks juhiseid.
2
Laadige alla ja installige Java arenduskomplekt. Kuigi Java Runtime Environment sisaldab teie arvutis Java-rakenduste käitamiseks vajalikku tarkvara, ei sisalda see tööriistu, mida on vaja Java-koodi kirjutamiseks ja kompileerimiseks Java-klassi rakendustesse. Selleks vajate Java arenduskomplekti. Kasutage Java arenduskomplekti allalaadimiseks ja installimiseks järgmisi samme: minge veebibrauseris aadressile https://www.oracle.com/java/technologies/javase-downloads.html. Klõpsake Java arenduskomplekti uusima versiooni all käsul Laadi alla JDK. Kerige alla ja klõpsake oma operatsioonisüsteemile sobival failinimel (nt Windows Installer, macOS-i installiprogramm).Avage allalaaditud installifail oma veebibrauseris või kaustas Allalaadimised. Installimise lõpuleviimiseks järgige juhiseid.
3
Laadige alla ja installige Java IDE. IDE tähistab integreeritud arenduskeskkonda. Need on programmid, mida saate kasutada koodi koostamiseks, silumiseks ja kompileerimiseks. Kaks levinumat IDE-d on Eclipse ja Netbeans. Android Studio abil saate Androidi seadmetele rakendusi arendada ka Javas. Java jaoks mõeldud IDE installimise allalaadimiseks kasutage ühte järgmistest ridadest. EclipseNetbeansAndroid Studio
4
Avage oma Java IDE. Avage allalaadimiseks valitud IDE. Rakendusi saate avada Windowsi menüüs Start või Maci kaustas Rakendused.
5
Looge uus Java projekt. IDE esmakordsel avamisel võidakse teile anda võimalus luua uus projekt. Kui ei, klõpsake ülaosas menüüribal nuppu Fail ja seejärel suvandit uue Java projekti või uue Java-rakenduse loomiseks.
6
Andke oma projektile nimi. Kui loote uue Java rakenduse või projekti, palutakse teil seejärel anda oma projektile nimi. Kasutage oma projekti nime sisestamiseks ülaosas olevat välja. Võite sellele nimetada näiteks “Tere” või “Tere_maailm” või mille iganes soovite.
7
Looge uus Java klass. Kui loote oma IDE-s uue projekti, otsige üles Package Exploreri paneel, mis on tavaliselt vasakul. Siit leiate kõik oma projektiga seotud failid. Oma projekti jaoks uue klassi loomiseks paremklõpsake oma projekti nimel ja klõpsake nuppu Uus klass või klõpsake nuppu Uus ja seejärel Klass. Tippige väljale “Nimi” klassi nimi ja klõpsake nuppu Lõpeta. Java klass on nagu Java objektide konstruktor või plaan. Java klass võib sisaldada ühte või mitut oma ainulaadsete omadustega objekti, mida nimetatakse “liikmeteks”. Uue klassi loomise kood näeb välja umbes nagu public class Tere { . Märksõna “avalik” on juurdepääsu muutja. See määrab, mis pääseb programmis olevale klassile või objektile juurde. Märksõna “klass” näitab, et tegemist on uue klassiga. Nende märksõna “Tere” on klassi nimi. Lõpuks avab klassi lõpus olev lokkis sulg “{“. Tõenäoliselt märkate paar rida allpool sulgevat lokkis sulgu “}”. Kogu kood, mis on selle klassi osa, jääb nende kahe lokkis sulgu vahele.
8
Järgmisele reale taane ja tippige järgmisele reale public static void main(String[] args) {. Seda rida kasutatakse uue liikme loomiseks. Liige on klassi tunnus. Liige, mis sisaldab konkreetsete juhistega koodi, nimetatakse “meetodiks”. Meetodeid saab välja kutsuda ja käivitada koodi hilisematel eksemplaridel. Kõigil Java programmidel peab olema meetod nimega “peamine”. See näitab, kus programm algab. Märksõna “avalik” on juurdepääsu teisendaja. Märksõna “avalik” on jällegi juurdepääsu muutja. Kuna see on seatud “avalikkusele”, tähendab see, et seda meetodit saab välja kutsuda kõikjal programmis. Kui see oleks seatud “privaatseks”, tähendaks see, et sellele meetodile pääseb juurde ainult klassi sees. Märksõna “staatiline” näitab, et sellele liikmele pääseb juurde enne klassi muid objekte ja ilma teistele objektidele või eksemplaridele viitamata. Märksõna “void” on meetodi tagastusväärtus. See näitab, et see ei tagasta ühtegi väärtust. Kui see peaks tagastama arvu, muudetaks see väärtuseks “int” või “float” või “double”, olenevalt tagastatava väärtuse tüübist. Märksõna “peamine” on lihtsalt liikme nimi. Kõigil Java programmidel peab olema meetod nimega “main”, mis näitab, kus programm käivitub. Kui sulgude vahel on tekst (st String[] args{}), nimetatakse seda argumendiks. Argumendiks võib olla palju asju, näiteks täisarv, topeltarv, hõljuk või string. See koodirida näitab, et meetod on ootusargument massiivi tüüpi (objektide loend), mis sisaldab stringe. Koodide sisestamine ei ole tingimata vajalik, kuid see aitab hoida koodi korrastatuna ja näitab, millised koodiread on osa sellest klassist, liikmest või meetodist. Treenige iga koodirida iga kord, kui loote uue klassi, liikme või meetodi. Või pärast iga uue lokkis sulgu esinemist
9
Järgmisele reale taane ja tippige System.out.println(“Tere maailm”);. Seda rida kasutatakse sõnade “Tere maailm” trükkimiseks stringina. Märksõna “Süsteem” näitab, et see osa süsteemiklassist. Märksõna “out” näitab, et see on väljund. Märksõna “printlin” käsib programmil midagi printida väljundpaneelil, terminalis või käsureal. Kuna “Tere maailm” on sulgudes, on see näide argumendist. Sel juhul on argumendiks string, mis ütleb “Tere maailm”.
10
Testige oma programmi. Testimine programmeerimise lahutamatu osana. Nii saate veenduda, et teie programm töötab korralikult. Eclipse’is või Netbeansis testimiseks klõpsake lihtsalt ekraani ülaosas rohelist “Esita” kolmnurka. Peaksite nägema ekraani allosas asuval väljundpaneelil teksti “Tere maailm”. Kui seda ei juhtu, peate probleemi lahendamiseks tegema veaotsingu. Kogu teie kood peaks välja nägema umbes selline: public class MyProgram { public static void main(String[] args) { System.out.println(“Tere maailm”); }}Kontrollige kogu koodi süntaksit ja veenduge, et see on õigesti sisestatud. Veenduge, et märksõnad oleksid õiges järjekorras ja õigesti kirjutatud, sealhulgas suurtähtede kasutamine. Veenduge, et iga klassi ja meetodi iga avatud lokkis sulg juures oleks meetodi või klassi järel vastav sulgev sulg. Googeldage kõik saadud veateated ja vaadake, kas see on parandatud. Mõnikord võib probleem olla süsteemis. Võimalik, et peate faili kustutama või isegi Java uuesti installima.