Saate tellida kümnendkohti samamoodi nagu muid numbreid. Kümnendkohtade puhul on eriti oluline mõista kohaväärtust. Saate kasutada kohaväärtuste diagrammi, et võrrelda iga numbri võrreldavate numbrite väärtust, või kasutada numbririda ja hinnata iga numbri suhtelist asukohta.
1
Vaata täisarvu. Kiireim viis väikseima või suurima arvu määramiseks on võrrelda nende täisarve. Kui ühel arvul on teistest suurem täisarv, on see automaatselt suurim arv. Kui ühel arvul on väiksem täisarv kui teistel, on see automaatselt väikseim arv. Näiteks kui võrdlete arve 12,45, 12,457 ja 11,47, võrrelge täisarve: 12, 12 ja 11. Kuna 11 on vähem kui 12, teate, et 11,47 on väikseim või väikseim arv.
2
Ülejäänud numbrite jaoks koostage tabel. Tabelis peaks olema üks rida iga numbri jaoks ja veerg iga numbri kohta. Samuti peaksite lisama veeru kümnendkoha lisamiseks. Märgistage kohaväärtused tabeli kohal. Näiteks kuna võrdlete väärtusi 12,45 ja 12,457, teete tabeli kahe rea ja kuue veeruga – üks veerg iga pikima arvu kohaväärtuse jaoks, millele lisandub veerg kümnendkoha jaoks. .Vasakult paremale oleksid veerud märgistatud kümnenditeks, ühedeks, kümnendkohtadeks, kümnendikuteks, sajandikuteks, tuhandeteks.
3
Täitke tabelis olevad numbrid. Veenduge, et komakohad oleksid ühel joonel. Kui numbrid on erineva pikkusega, sisestage kõigi avatud veergude jaoks nullid. Näiteks kuna 12,45 on neljakohaline ja 12,457 viiekohaline, peate 12,45 korral lisama tuhandekohale 0.
4
Võrrelge kümnendike veergu. Kui kummalgi arvul on kümnendike veerus suurem number, on see suurem arv. Kui arvude kümnendikeveerus on sama number, peate jätkama sajandikute veeru võrdlemisega. Näiteks 12,45 ja 12,457 on mõlema kümnendiku kohal 4, nii et te ei saa veel öelda, kumb on suurem.
5
Võrrelge sajandikute veergu. Jällegi võrrelge selle kohaväärtuse numbreid. Kui kummalgi arvul on siin suurem number, on see suurem arv. Kui ei, siis peate liikuma tuhandikute veergu. Näiteks 12.45 ja 12.457 on mõlemal sajandikkohal 5, nii et te ei saa veel öelda, kumb on suurem.
6
Võrrelge väiksemaid murdosa kohaväärtusi. Jätkake tabeli veergude numbrite võrdlemist, kuni leiate suurema numbriga numbri. See on suurim arv. Näiteks 12.45 on tuhandiku kohal 0 ja 12.457 tuhandiku kohal on 7. Seega on 12,457 suurem kui 12,45.
7
Järjesta numbrid väiksemast suurimani. Väikseim number peaks olema teie loendis esikohal ja suurim number peaks olema viimane. Ülejäänud numbrid tuleks loetleda vahepeal kasvavas järjekorras. Näiteks kõige väiksemast suurimani on loetletud numbrid 11,47, 12,45, 12,457. Saate need kirjutada ka sümboliga vähem kui: 11,47 < 12,45 < 12,457. 8
Võrrelge täisarve. Kiireim viis kümnendkohtade järjestamiseks on vaadata nende täisarve. Kui üks täisarv on teistest suurem või väiksem, siis teate, et koma on teistest suurem või väiksem. Näiteks kui võrdlete 14,36 ja 13,458 ja 14,369, siis võrrelge 14, 13 ja 14 Kuna 13 on väiksem kui 14, siis teate, et 13,458 on väikseim arv. 9
Määrake esimene kohaväärtus, kus numbrid erinevad. Vasakult paremale liikudes võrrelge iga kohaväärtuse numbreid. Numbrite erinevuse märkimine aitab teil oma numbririda seadistada. Näiteks numbritel 14,36 ja 14,369 on samad numbrid kuni tuhandikuni. 10
Määrake kaks murdarvu, mille vahele jäävad kümnendkohad. Need on esimesed ja viimased numbrid, mille märgite oma numbrireale. Nende numbrite leidmiseks vaadake viimast kohaväärtust, kus numbrid jagasid sama numbrit. See on teie numbrireal esimene number. Viimase arvu leidmiseks lisage jagatud numbrite viimasele kohaväärtusele 1. Näiteks kuna viimane kohaväärtus, kus 14,36 ja 14,369 jagavad ühte numbrit, on sajandikkoht, on arvurea esimene number 14,36. Määrake viimane arv, lisades sajandikukohale 1. Seega on numbrireal viimane number 14,37. 11
Jagage arvurida kümnendikku. Kuna iga uus kohaväärtus suureneb või väheneb koefitsiendiga 10, peaksite joone jagama kümnendikuteks, et esindada 10 väiksemat arvu, mis jäävad arvureal esimese ja viimase numbri vahele. Te ei pea igale numbrile märgistama, kuid see võib hõlbustada võrreldavate arvude joonistamist. Näiteks vahemikus 14,36–14,37 peaksite märgistama 14,361, 14,362, 14,363, 14,364, 14,365, 14,366, 6,8,8. ja 14.369. 12
Joonistage võrreldavad numbrid numbrireale. Kui märgistasite oma numbrireal kõik numbrid, leidke lihtsalt vastav arv ja joonistage punkt. Kui te ei märgistanud, peate räsimärgid kokku lugema. Kui võrreldav arv ei lange otse arvjoone märgistatud punktile, kandke arv kahe teise numbri või räsimärgi vahele. Näiteks kui võrdlete 14,36 ja 14,369, tõmmake punkt numbri esimesele numbrile. numbririda näitama 14.36. Joonistage punkt enne viimast numbrit, et näidata 14,369. 13
Võrrelge iga numbri asukohta numbrireal. Arvureal kasvavad numbrid vasakult paremale. Seega on suurim arv numbrireal kõige kaugemal parempoolne arv ja kõige väiksem number on arvureal kõige kaugemal vasakul. Näiteks kuna 14,369 on arvust 14,36 paremal, siis 14,369 on suurem arv. 14
Kirjutage numbrid järjestikku väiksemast suurimani. Väikseim number tuleks loetleda esimesena ja suurim number viimasena. Ülejäänud numbrid peaksid olema loetletud nende kahe vahel kasvavas järjekorras. Näiteks 13,458, 14,36, 14,369. Nende suhte näitamiseks võite kasutada ka vähem kui märki: 13.458 < 14.36 < 14.369. 15
Leidke kümnendkoha sümbol. Kümnendmärk näeb välja nagu punkt või punkt. (Euroopas näeb kümnendkoha sümbol välja nagu koma.) See jagab arvu täis- ja murdosadeks. Kümnendsümbolist vasakul olevad numbrid tähistavad täisarve. Kümnendsümbolist paremal olevad numbrid tähistavad murdarvu. Näiteks kui teil on koma 12,38, siis numbrid 1 ja 2 tähistavad täisarve (arv 12) ning numbrid 3 ja 8 tähistavad murdarve (0,38 on vähem kui 1 või murdosa 1). 16
Õppige täisarvude kohaväärtusi. Kohaväärtus näitab numbri väärtust. Sõltuvalt sellest, kus see numbris asub, võib numbril olla erinev väärtus. Paremalt vasakule on kohaväärtused ühed, kümned, sajad, tuhanded, kümned tuhanded, sajad tuhanded ja miljonid. Näiteks numbris 51 on number 5 kümnete kohal. Selle väärtus on 5 kümnendit ehk 50. Kuid numbris 50 001 on number 5 kümne tuhande kohal. Selle väärtus on 5 kümme tuhat ehk 50 000. Täisarvude väikseim kohaväärtus on üks koht. Kui teil on 10, vahetate need 1 kümne vastu. Seega on teil kümnete kohal 1 ja ühelistes 0. Kui teil on 10 kümnet, vahetate need 1 saja vastu. Seega on teil sadade koha peal 1 ning kümnete ja ühtede kohal 0. Teisisõnu, iga lisatav uus kohaväärtus suureneb 10 korda. See muster jätkub ka kõrgemate kohaväärtuste puhul. Pange tähele, et kohaväärtus suureneb paremalt vasakule. Täisarvus on numbril seda suurem väärtus, mida kaugemal see koma on. 17
Õppige murdarvude kohaväärtust. Nii nagu kohaväärtus näitab numbri väärtust täisarvus, näitab see ka numbri väärtust murdarvus. Kümnendmärgist vasakult paremale on kohaväärtused kümnendikud, sajandikud, tuhandikud, kümnetuhanded, sajatuhanded ja miljondikud. Näiteks arvus 1,5 on number 5 kümnendikul. Selle väärtus on 5 kümnendikku ehk 510{displaystyle {frac {5}{10}}}. Kuid arvus 1.0005 on numbri 5 väärtus 5 kümnetuhandik ehk 510 000{displaystyle {frac {5}{10000}}}. Murdarvude suurim kohaväärtus on kümnendiku koht. 1 kümnendiku tegemiseks vajate 10 sajandikku. 1 sajandiku tegemiseks vajate 10 tuhandikku. Teisisõnu, iga lisatav uus kohaväärtus väheneb 10 korda. See muster jätkub ka väiksemate kohaväärtuste puhul. Pange tähele, et sarnaselt täisarvude kohaväärtusega muutub kohaväärtus murdarvudes suuremaks liikudes paremalt - vasakule. Kuid murdarvus on numbril vähem väärtust, mida kaugemal see koma on. Levinud on eksiarvamus, et 1 kümnendik on väiksem kui 1 sajandik, kuna 1 kümme on vähem kui sada. 1 kümnendik on aga suurem kui 1 sajandik. Murdarvulise kohaväärtuse võrdlemisel võib olla abi, kui mõeldakse numbritele, mis on väljendatud murdudena: 110>1100{displaystyle {frac {1}{10}}>{frac {1}{100}}}.