Kuigi Interneti-ühenduse loomine võib tunduda lihtne ülesanne, võib see olla keeruline neile, kes ei tunne võrku või Interneti-tüüpi, millega nad ühendust soovivad luua. Arvestades aga Interneti levimust tänapäeva maailmas, on oluline teada, kuidas ühendust luua. Olenemata sellest, kas kasutate Wi-Fi-d, Etherneti või aeglaselt hääbuvat sissehelistusühendust, on Interneti-ühenduse loomine lihtne ülesanne, mida on oluline õppida.
1
Veenduge, et teie seadme WiFi-ühendus oleks sisse lülitatud. Olenemata seadmest on võimalik Wi-Fi välja lülitada. Mõnel seadmel on füüsiline lüliti, mis lülitab Wi-Fi sisse või välja, samas kui teistel on lihtsalt võimalus Wi-Fi tarkvara seadetes sisse lülitada. Enne jätkamist veenduge, et arvutis ei oleks Wi-Fi-funktsioon välja lülitatud.
2
Juurdepääs oma seadme seadetele. Liikuge oma seadme seadetesse ja avage need ning seejärel navigeerige võrguseadete juurde. Samuti võite klõpsata arvuti tööriistaribal Wi-Fi ikoonil, et avada rippmenüü, mis loetleb piirkonnas olevate ühenduste nimed.
3
Otsige üles oma WiFi-võrgu nimi. Teie lairibavõrgu ruuterile peaks olema kirjutatud vaikenimi. Leviala võrgu nimi kuvatakse tavaliselt vaikimisi teie mobiilsideseadme nimena (nt „[Teie nimi] iPhone”). Otsige üles see nimi ja valige see. Wi-Fi või leviala nimesid saab muuta, kuid kui olete oma võrgu või leviala nime muutnud, teate tõenäoliselt, mis see on. Kui te ei muutnud seda või te ei tea selle nime, küsige võrgu eest vastutavalt isikult.
4
Sisestage võrgu või leviala parool. Mõned võrgud on avalikud, kuid enamik mitte. Kui võrgul, millega proovite ühendust luua, on parool, küsitakse teilt enne võrguga ühenduse loomist seda parooli. Vaikimisi parool kuvatakse tavaliselt ruuteris, kuid kui te parooli ei tea, küsige võrgu eest vastutavalt isikult. Mõnel kaitstud avalikul võrgul võib inimese kohta olla erinev parool. Näiteks võib kool lubada õpilastel võrku sisse logida oma õpilase ID numbriga, mitte ühe määratud parooliga.
5
Oodake, kuni arvuti ühendub. Sageli kulub arvutil juhtmevaba allikaga ühenduse loomiseks mõni sekund, kuid kui arvuti ei saa ruuteriga ühendust luua, katkestab see Wi-Fi-ühenduse ajalise. Sel juhul liikuge allikale lähemale või katkestage ühendus ja seejärel ühendage arvuti uuesti Wi-Fi-võrguga.
6
Testige oma Interneti-ühendust. Kui olete Interneti-ühenduse loonud, avage oma veebibrauseris leht ja oodake, kuni see laaditakse. Kuna mõned lehed võivad kokku kukkuda, võiksite laadida üles mõne maineka veebisaidi, näiteks google.com või isup.me, et tagada, et veebisait ei töötaks.
7
Kui teie arvuti ei saa Interneti-ühendust, tehke tõrkeotsing. Mõne inimese jaoks loob Wi-Fi tõrgeteta ühenduse. Teiste jaoks see nii ei ole. Põhjuseid, miks arvuti ei pruugi traadita ühendusega ühendust luua, võib olla palju; enamikul arvutitel on sisseehitatud tarkvara, mis suudab tuvastada, milles probleem seisneb. Allpool on loetletud mõned levinumad probleemid. Mõned vanemad arvutid ei saa juhtmevabalt Interneti-ühendust luua. Võrguühenduse loomiseks võite vajada Etherneti kaablit. Kui Internet on aeglane või ei saa ühendust, võite olla ruuteri või leviala levialast väljas. Proovige liikuda allikale lähemale. Kui võrku ei kuvata, võite olla levialast väljas või võrk ei tööta. Proovige liikuda lähemale või taaskäivitada ruuter.
8
Hankige Etherneti kaabel ja kõik vajalikud adapterid. Paljud hiljutised seadmed saavad Etherneti kaabli kaudu ruuteriga otse ühenduse luua. Mõned pole aga selleks loodud. Näiteks sülearvutitel pole sageli Etherneti kasutamiseks mõeldud komponente. Sel põhjusel veenduge, et hankite Etherneti kaabli jaoks vajalikud adapterid, et saaksite seda kasutada. Etherneti kaablid on kõik erinevad; näiteks Cat-5 või Cat-5e kaabel töötab väiksema kiirusega kui Cat-6. Kuid see sõltub suuresti ka ruuteri ühendusest ja sellest, kui palju inimesi korraga võrguga ühenduse loob. Kui te ei tee just väga-väga intensiivset üleslaadimistööd, ei vaja te tõenäoliselt Cat-6 kaablit, kui olete võrgus ainus. Mobiilseadet (nt nutitelefoni) ei saa Ethernetiga ühendada adapter.
9
Ühendage Etherneti kaabli üks ots lairibaallikaga. Lairibaühenduse allikaks on tõenäoliselt ruuter, kuid mõnel juhul võib see olla modem. Mõlemal juhul peate arvuti ühendamise tagamiseks ühendama Etherneti kaabli ühe otsa lairibaallikaga.
10
Ühendage kaabli teine ots arvutiga. Otsige üles oma arvutist Etherneti pesa ja ühendage see. See pesa asub tavaliselt arvuti tagaküljel, kuhu ühendavad teised komponendid. Kui teie arvuti Etherneti ei toeta, peate veenduma, et arvuti on adapteriga ühendatud ja seejärel ühendage juhe adapteri kaudu.
11
Juurdepääs arvuti seadetele. Peate tagama, et arvuti oleks seadistatud tuvastama Etherneti, mitte traadita sidet. Tõenäoliselt peate traadita ühenduse välja lülitama, et arvuti tuvastaks selle asemel Etherneti ühenduse.
12
Testige oma Interneti-ühendust. Avage veebibrauseris leht ja vaadake, kas see laaditakse. Mõnede veebilehtede laadimine võib võtta kauem aega kui teistel ja teised jooksevad mõnikord kokku, seega võiksite proovida laadida usaldusväärset veebisaiti (nt google.com või isup.me), et tagada ühenduse toimimine.
13
Kui te ei saa ühendust, tehke tõrkeotsing. Ethernet on töökindlam kui Wi-Fi, kuid see ei tähenda, et asjad ikka valesti minna ei saaks. Kui teil on Ethernetiga probleeme, võib see tuleneda paljudest probleemidest, kuid veenduge, et põhitõed (nt ruuter on ühendatud) on paika pandud ja et teie arvuti poleks tülikas. Veenduge, et seadmega poleks probleeme. Etherneti kaabel (mis võib ulatuda “juhe ei olnud lõpuni ühendatud” kuni “kaabel on vigane/katki ja vajab väljavahetamist”). Kontrollige, kas ruuteril on probleeme, ja kui jah, taaskäivitage see. Kui ruuteri lähtestamine ei tööta, võtke ühendust oma Interneti-teenuse pakkujaga, kuid juhe ja arvuti Etherneti ühendus toimivad hästi. Harva võib teie arvuti Etherneti kaart olla defektne. Sellisel juhul võtke ühendust oma arvuti müüja või arvuti tootjaga.
14
Mõistke, et sissehelistamisvõrku ei toetata enam laialdaselt ja seda tüüpi ühendusega on Internetis teatud toiminguid väga raske teha. Sissehelistamisega Interneti-ühenduse puhul võite piirduda ainult selliste veebisaitide sirvimisega, mis sisaldavad enamasti teksti ja/või pilte, millel pole palju lisandmooduleid ja funktsioone. Kuna sissehelistamisinterneti kasutamine on lairiba-interneti kasuks langenud, ei ole enam levinud juhiseid sissehelistamisvõrguga ühenduse loomiseks. Kui soovite teha väga tõsist Interneti-sirvimist, on kõige parem leida Wi-Fi leviala avalikus kohas. Siiski on sissehelistamine mõnes maapiirkonnas endiselt tavaline, mis tähendab, et teil võib tekkida vajadus sellega ühenduse loomiseks.
15
Veenduge, et saate sissehelistamisega ühenduse luua. Sissehelistamisega internet nõuab telefoniliini kasutamist ja korraga saab ühendada ainult ühe inimese telefoni kohta. Kui keegi teine on juba ühendatud ja/või telefoniliini kasutatakse helistamiseks, ei saa te ühendust luua enne, kui teine inimene ühenduse katkestab või toru katkestab. Lisaks pole enamikul uutel arvutitel komponente sissehelistamisega ühenduse loomiseks; peate võib-olla ostma välise USB-modemi, et arvuti saaks ühenduse luua.
16
Ühendage modem telefoni pistikupessa. Tihti on sissehelistamisega Internetiga kohtades kaks telefoniliini – üks telefoni ja teine modemi jaoks. Kui aga modemit sageli ei kasutata, võib see olla vooluvõrgust lahti ühendatud või võib olla ainult üks telefoniliin. Veenduge, et telefonikaabel oleks ühendatud nii seina telefonipistikupessa kui ka modemi pistikupessa.
17
Ühendage modem arvutiga. Sisestage teise telefoniliini abil teise telefonikaabli üks ots modemi ja teine ots arvuti modemi pessa (või muundurisse). Veenduge, et te ei ühenda telefonikaablit kogemata Etherneti pistikupessa. Arvuti telefonipesa peaks märkima selle kõrval oleva väikese telefoniga.
18
Juurdepääs arvuti võrguseadetele. Peate arvutis sissehelistamisühenduse käsitsi seadistama. Sealt konfigureerige modemi sätted. Kui loote sissehelistamisallikaga ühenduse esimest korda, peate tõenäoliselt konfigureerima modemi võrgusätted. Kuigi protsess on iga operatsioonisüsteemi puhul veidi erinev, peate sisestama sama teabe: sissehelistamisnumbri, kasutajanime ja parooli. Seadeteed, mida peate võrgu konfigureerimiseks järgima, on järgmised: Windows XP-s: Võrgu- ja Interneti-ühendused -> Interneti-ühenduse seadistamine või muutmine -> Seadistamine Windows Vistas: Võrgu- ja ühiskasutuskeskus €“> Ühenduse või võrgu seadistamine –> Sissehelistamisühenduse seadistamine Operatsioonisüsteemides Windows 7 ja 8: Võrk ja Internet –> Võrgu- ja ühiskasutuskeskus –> Uue ühenduse või võrgu seadistamine – > Interneti-ühenduse loomine -> Sissehelistusühendus Windows 10-s: võrk -> Sissehelistusühendus Mac OS X-is: võrk -> Sisemine/väline modem -> Konfiguratsioon Ubuntu või Fedora puhul: Võrguhaldur “> Ühendused -> Modemi ühendused -> Atribuudid
19
Ühendage arvuti ühendus modemiga. Kui sissehelistamisseaded on juba konfigureeritud, võib juhtmevaba ühenduste otsimise asemel lihtsalt võrgusätete avamine ja modemiga ühenduse loomine olla sama lihtne. Peate siiski sisestama numbri, kasutajanime ja parooli.
20
Testige oma Interneti-ühendust. Interneti-ühenduse toimimise tagamiseks avage veebileht ja oodake, kuni see laaditakse. Sissehelistamisega internet on palju aeglasem kui tavalised lairibaühendused, seega ärge imestage, kui see võtab veidi aega. Laadimiskiiruse suurendamiseks ja Interneti toimimise kontrollimiseks võite proovida laadida ainult tekstipõhist veebilehte.
21
Kui te ei saa ühendust, tehke tõrkeotsing. Kuigi sissehelistamist enam laialdaselt ei toetata, võib sellega siiski probleeme tekkida. Veenduge, et telefoniliin oleks korralikult ühendatud ja teie süsteem saaks ühenduse luua sissehelistamisvõrguga. Windows 10-l on teadaolevalt mõnikord probleeme sissehelistamisühendustega. Võimalik, et peate kasutama vanema operatsioonisüsteemiga arvutit, kui see on saadaval. Veenduge, et te pole telefonikaablit kogemata Etherneti pistikupessa ühendanud. Telefonikaabli pesa on väiksem ja seda tähistatakse sageli telefoni sümboliga.