Kuidas Interneti kiirust suurendada

See Selgitatud õpetab, kuidas suurendada oma Interneti kiirust ja järjepidevust. Kuigi teie Interneti kiirust ei ole võimalik suurendada kiirusest, mille eest maksate oma Interneti-teenuse pakkujale, ei saa enamik inimesi oma Interneti-ühendustest maksimumi. Rakendades erinevaid üldisi parandusi, riistvaralahendusi ja tarkvaravärskendusi, sealhulgas muutes oma arvuti DNS-i sätteid, saate optimeerida Interneti-ühenduse kiirust.

1
Saate aru, mis võib aeglast Interneti-kiirust põhjustada. Põhjuseid, miks teie Internet ei pruugi ootuspäraselt toimida, on peaaegu lugematul arvul, kuid mõned levinumad põhjused on järgmised: vana tarkvara või riistvara Liiga palju muid arvuteid või mobiilseadmeid võrgus; käimasolevad allalaadimised. Seinte või muude seadmete signaalihäired. teie Interneti-teenuse pakkuja

2
Kontrollige oma Interneti-kiirust. Maksate teatud koguse Mbps (megabiti) eest üles- ja allalaadimiskiiruse sekundis; tegeliku üles- ja allalaadimiskiiruse kontrollimine annab teile ligikaudse ettekujutuse sellest, kui lähedal olete reklaamitud kiirusele.Paljud Interneti-teenuse pakkujad reklaamivad kiirust “kuni” teatud arvuni, mis tähendab, et tippkiirus ise ei ole garanteeritud.Enamik sageli on teie arvuti suurim üles- või allalaadimiskiirus veidi väiksem kui reklaamitud kiirus. Kui tegelik kiirus on lähedane reklaamitud kiirusele, pole teie Interneti-teenuse pakkuja probleem.

3
Võrrelge oma kiiruse tulemusi plaaniga. Kontrollige oma teenuseplaani, et näha, millise kiiruse eest maksate, ja seejärel võrrelge seda numbrit leitud tegeliku kiirusega. Kui kiirused pole üksteisele lähedal, peate helistama oma Interneti-teenuse pakkujale. Kui te pole pikka aega oma Internetti uuendanud, võite leida kiirema Interneti madalamate hindadega. Kontrollige kõiki oma piirkonna teenusepakkujaid. Ärge langege megabiti/megabaidi lõksu. Interneti-teenuse pakkujad reklaamivad megabittides, mitte megabaitides. Ühes megabaidis (MB) on 8 megabitti (Mb), nii et kui maksate 25 megabiti sekundis (Mbps), siis on see tegelikust edastuskiirusest veidi üle 3 megabaiti sekundis (MBps).

4
Vähendage arvuti ja ruuteri vahelist kaugust. Kui olete Interneti-ühendusega Wi-Fi-ruuteri kaudu, märkate, et teie Interneti-kiirus langeb, kui liigute ruuterist kaugemale. Maksimaalse Interneti-kiiruse saavutamiseks püsige ruuterile võimalikult lähedal. Ülekuumenemise vältimiseks veenduge, et teie ruuteril ja arvutil oleks kõikjal piisavalt ruumi.

5
Looge oma arvuti ja ruuteri vahele nähtavus. Kui teie ruuteri signaal peab liikuma läbi kasvõi ühe seina või seadme (nt külmkapi), nõrgeneb selle signaal. Hea rusikareegel on, et ruuter oleks alati nähtav arvuti või mobiiltelefoni kasutamise kohast. Kui teie ruuter asub teie omast erineval korrusel, ei pruugi te isegi signaali vastu võtta.

6
Minimeerige võrgus olevate üksuste arv. Sarnaselt kiirteega suudab teie WiFi-võrk enne kiiruse vähenemist hallata ainult teatud liiklust. Võimalusel veenduge, et teie arvuti oleks ainus ühendus ruuteriga; see annab teile parimad Interneti-tulemused. Alati ei ole võimalik piirata Interneti-juurdepääsu ühe arvutiga, kuid saate välja lülitada ja lahti ühendada sellised asjad nagu nutitelerid, lisaarvutid, videomängukonsoolid ja kõik muu (nt lisavarustus). nutitelefon või tahvelarvuti), mis säilitab Interneti-ühenduse ka väljalülitatuna.

7
Kasutage Wi-Fi asemel Etherneti. Enamiku arvutite saab ühendada otse ruuteri tagaküljega, kasutades Etherneti kaablit, mis eemaldab viivitusaja ruuteri signaali väljumise ja teie arvuti signaali vastuvõtmise vahel. Kui kasutate Maci arvutit, vajate tõenäoliselt Etherneti ja USB-ühendust. -C-adapter, kui soovite ühendada arvuti ruuteriga. Mobiilplatvorme (nt nutitelefone ja tahvelarvuteid) ei saa Ethernetiga ühendada.

8
Tehke kindlaks, kui vana teie riistvara on. Ruuterid, modemid, arvutid, nutitelefonid ja tahvelarvutid kannatavad mõne aasta pärast teatud määral amortisatsiooni. Kui üks või mitu neist üksustest on erakordselt neli või enam aastat vanad, puutute kokku alati mõne Interneti-probleemiga. Kahjuks on parim lahendus vanale tehnoloogiale uue tehnoloogia ostmine. Veel üks olukord, kus märkate probleeme, on see, kui installisite hiljuti vanale arvutile või mobiilplatvormile uhiuue operatsioonisüsteemi. Eriti kui teie ruuter ja/või modem on rohkem kui kolm aastat vana, soovite minna üle uuemale mudelile.

9
Ühendage ruuter ja modem mõneks minutiks lahti. Seda nimetatakse tavaliselt “toitetsükliks” ja see võimaldab teie ruuteril tühjendada oma sisemist vahemälu ja alustada nullist. Ruuteri taaskäivitamisel palutakse sellel uuesti valida kõige vähem hõivatud WiFi-kanal, mis võib olenevalt teie asukohast iga päev muutuda. Seadete lehel saate oma ruuteri programmeerida end iga päev taaskäivitama.

10
Uuendage oma ruuteri püsivara. Aegunud ruuteri püsivara võib takistada teie ruuteril püsivat ühendust säilitada. See on ruuteriti erinev protsess, seega peate protsessi kontrollimiseks kontrollima ruuteri kasutusjuhendit. Tavaliselt lähete aga ruuteri seadete lehele, leiate nupu Värskenda või installi püsivara ja klõpsate sellel. See on eriti oluline, kui ostsite äsja uhiuue ruuteri või kui kasutate ruuterit, mis on rohkem kui aasta või kaks vana.

11
Paigutage ruuter ümber. Teie tööpiirkonna ja ruuteri vaheline nähtavus on oluline, kuid see ei oma tähtsust, kui ruuteri läheduses on mitu summutusseadet. Summutavad seadmed võivad olla kõik, alates beebimonitoridest, mikrolaineahjudest kuni külmikuteni, seega veenduge, et teie ruuter oleks nendest esemetest kaugel. Samuti peaks ruuter olema suhteliselt kõrgel. Kui teie ruuter on arvuti, telefoni, tahvelarvuti ja muu kasutamise tasemest madalamal tasemel, tekib tõenäoliselt Interneti-ühenduse probleeme.

12
Taaskäivitage kõik Interneti-ühendusega üksused. Vana “lülitage välja ja siis uuesti sisse” meetod töötab Interneti-ühenduse lähtestamisel tegelikult üsna hästi, eriti kui kasutate elementi, mida pole mitu päeva täielikult välja lülitatud.

13
Kasutage Wi-Fi leviulatuse laiendajat. Wi-Fi leviulatuse laiendajad on väikesed elemendid, mis võtavad teie ruuteri WiFi-signaali vastu ja võimendavad seda, võimaldades teie WiFi-l teieni jõuda kohtades, kuhu see varem ei jõudnud. Wi-Fi leviulatuse pikendajad võivad maksta kuni 50 dollarit, kuid need on sageli odavamad kui uue ruuteri ostmine. Kui teil on varualumiiniumpurk, saate alati teha oma leviulatuse pikendaja. Veenduge, et teie valitud vahemiku pikendaja töötab teie seadmega. ruuteri mudel enne selle ostmist.

14
Osta uus ruuter. Nagu varem mainitud, saate vana tehnoloogiaga teha ainult nii palju. Kui teie ruuter ja/või modem on rohkem kui paar aastat vana, suurendab uue ostmine peaaegu kindlasti teie Interneti kiirust ja vastuvõttu. Enne raha kulutamist lugege kindlasti selle artikli järgmist jaotist.

15
Värskendage oma arvuti või mobiiltelefoni üksust. Peaksite oma arvutit, nutitelefoni ja/või tahvelarvutit alati värskendama uusima operatsioonisüsteemiga. Selle reegli erandiks on see, et kui üksus aeglustub vanuse tõttu, peaksite selle sammu vahele jätma. Selleks klõpsake eelistatud üksuse jaoks ühte järgmistest linkidest: WindowsMaciPhoneAndroid

16
Käivitage arvutis viirusetõrjekontroll. Mõnikord võivad pahavara või viirused häirida arvuti juurdepääsu Internetile. Viirusetõrjetarkvara käivitamine tuvastab ja eemaldab teie arvutis kõik kahjulikud programmid. Viirusetõrjetarkvara on hea käitada umbes kord nädalas, isegi kui kõik näib töötavat hästi.

17
Värskendage oma Interneti-brauserit. Aegunud Interneti-brauser võib põhjustada veebilehtede aeglaseid laadimisaegu, katkendlikku videot ja palju muid probleeme, mida tavaliselt seostatakse Interneti-probleemidega. Juhiste saamiseks klõpsake ühte järgmistest linkidest: Google Chrome’i värskendamine Firefoxi värskendamine Safari värskendamine

18
Tühjendage brauseri vahemällu salvestatud failid. Teine teie brauseri aspekt, mis võib Interneti-probleeme põhjustada, on brauseri vahemälu. Vahemällu salvestatud teave võimaldab veebisaitidel pärast ühekordset juurdepääsu kiiremini laadida, kuid see põhjustab ka vigu ja ühendusprobleeme, kui veebisaidi vahemälu ei ühti brauseri kirjetega. Veebisaitide laadimine on pärast tühjendamist esimest korda külastades veidi aeglasem vahemälu; see on normaalne.

19
Eemaldage brauserist tööriistaribad. Teie brauseri jõudluse viimane komponent; kui teie brauseris on mitu tööriistariba või lisandmoodulit, kiirendab nende eemaldamine teie brauserit.

20
Kasutage Google Chrome’i või Firefoxi. Need kaks brauserit on üldiselt kiiremad kui teised konkurendid ja on saadaval kõikidele platvormidele, sealhulgas Windowsile, Macile, iPhone’ile ja Androidile.

21
Proovige kasutada VPN-i. Virtuaalsed privaatvõrgud (VPN) võimaldavad teil väliseid servereid kasutades vältida Interneti-teenuse pakkuja piiranguid. Kuigi see tavaliselt ei paranda teie Interneti-kiirust, kui teie Interneti-teenuse pakkuja teie ühendust ei piira ega pidurda, takistab VPN-i kasutamine teie Interneti-teenuse pakkujal teie võrku tahtlikult aeglustamast.

22
Avage Start. Klõpsake ekraani vasakus alanurgas Windowsi logol.

23
Avage juhtpaneel. Tippige juhtpaneel ja klõpsake siis Start-akna ülaosas nuppu Juhtpaneel.

24
Lülitage vaaterežiim suurtele ikoonidele. Klõpsake lehe paremas ülanurgas pealkirjast „Vaata:” paremal oleval fraasil, seejärel klõpsake tulemuseks olevas rippmenüüs valikul Suured ikoonid. Kui fraas valiku „Vaata järgi” kõrval on „Suured ikoonid”, jätke see samm vahele.

25
Klõpsake nuppu Võrgu- ja ühiskasutuskeskus. See asub juhtpaneeli akna paremas servas.

26
Klõpsake nuppu Muuda adapteri sätteid. See link asub akna vasakus ülanurgas.

27
Avage oma ühenduse atribuudid. Klõpsake praegusel Wi-Fi-ühendusel ja seejärel klõpsake akna ülaosas nuppu Muuda selle ühenduse sätteid.

28
Klõpsake Interneti-protokolli versioon 4 (TCP/IPv4). See asub paanil, mis asub atribuutide akna keskel.

29
Klõpsake nuppu Atribuudid. Selle nupu leiate paani alt. Seda tehes avaneb uus aken.

30
Märkige ruut “Kasuta järgmist DNS-serverit”. See asub hüpikakna allservas.

31
Sisestage igasse kasti uus DNS-aadress. Sõltuvalt sellest, kas eelistate kasutada OpenDNS-i või Google’i servereid, tehke ühte järgmistest: Google tippige tekstikasti “Eelistatud DNS-server” 8.8.8.8, seejärel tippige tekstikasti “Alternatiivne DNS-server” 8.8.4.4. OpenDNS-i tüüp 208.67.222.222 tekstikasti “Eelistatud DNS-server”, seejärel tippige 208.67.220.220 tekstikasti “Alternatiivne DNS-server”.

32
Klõpsake nuppu OK. See asub hüpikakna allosas.

33
Klõpsake nuppu Sule. Selle leiate akna allservast. See salvestab ja rakendab teie seaded.

34
Avage Apple’i menüü. Klõpsake ekraani vasakus ülanurgas Apple’i logol. Ilmub rippmenüü.

35
Klõpsake nuppu System Preferences (Süsteemieelistused). See on rippmenüüs.

36
Klõpsake nuppu Võrk. Selle valiku leiate süsteemieelistuste aknast. Sellel klõpsates avaneb uus aken.

37
Valige oma ühendus. Klõpsake vasakpoolsel külgribal oma praegust WiFi-ühendust.

38
Klõpsake nuppu Täpsemalt. See on akna allosas. Seda tehes avaneb veel üks aken.

39
Klõpsake DNS-i. See vahekaart asub akna ülaosas.

40
Klõpsake +. See asub akna vasakus alanurgas.

41
Sisestage esmane DNS-aadress. Sõltuvalt sellest, kas eelistate kasutada OpenDNS-i või Google’i servereid, tehke ühte järgmistest: Google Tippige 8.8.8.8 ja vajutage ⎠Return.OpenDNS Type 208.67.222.222 ja vajutage ⎠Return.

42
Klõpsake uuesti +, seejärel sisestage teisene DNS-aadress. Sõltuvalt algselt valitud aadressist tehke jällegi ühte järgmistest: Google Tippige 8.8.4.4 ja vajutage ⎠Return.OpenDNS Type 208.67.220.220 ja vajutage ⎠Return.

43
Klõpsake nuppu OK. See on akna allosas. See salvestab teie DNS-i sätted.

44
Klõpsake nuppu Rakenda. See valik asub akna allosas. See rakendab teie DNS-i sätted teie võrgule.