See Selgitatud õpetab, kuidas asendada arvuti praegune operatsioonisüsteem Arch Linuxiga, mis on Linuxi täiustatud versioon. Arch Linuxi saate installida nii Windowsi kui ka Maci arvutitesse.
1
Varundage arvuti välisele kõvakettale. Kustutate oma praeguse operatsioonisüsteemi, nii et enne jätkamist veenduge, et teil oleks varukoopia kõigest, mida soovite alles jätta.
2
Laadige alla Arch installi pilt. Arch Linuxi saab alla laadida ISO-vormingus, millest alates saate selle tühjale DVD-le kirjutada, et pilt arvutis käivitada. Selle pildi allalaadimiseks: Veenduge, et olete installinud kas BitTorrent või uTorrent. Minge oma brauseris aadressile https://www.archlinux.org/download/. Klõpsake pealkirja “BitTorrent” all olevat Torrenti linki. Avage allalaaditud torrent rakenduses BitTorrent või uTorrent. Oodake, kuni Arch Linuxi torrentfaili allalaadimine on lõpetatud.
3
Põletage pilt tühjale DVD-le. Kui teie Arch Linuxi ISO-fail on torrent-kliendi kaudu alla laaditud, kirjutate selle arvuti DVD-draivi kasutades tühjale DVD-le. Kui kirjutamine on lõpetatud, jätke DVD oma arvutisse. Kui teie arvutil pole DVD-draivi, peate ostma välise DVD-draivi ja ühendama selle USB-kaabli abil arvutiga.
4
Taaskäivitage arvuti. Klõpsake nuppu Start , nuppu Toide ja menüüs nuppu Taaskäivita. Macis klõpsate selle asemel Apple’i menüül , käsku System Preferences…, käsku Startup, External Drive ja seejärel taaskäivitage, klõpsates Taaskäivita… Apple’i menüüsse ja klõpsake küsimisel nuppu Taaskäivita.
5
Vajutage klahvi, mis võimaldab teil alglaadimisjärjekorda muuta. Enamikus uuemates arvutites on see F12, kuigi täpne võti peaks alglaadimise ajal ekraanil kuvama. Kui algkäivitusjärjestuse muutmiseks klahvi pole, vajutage BIOS-i seadistusklahvi (tavaliselt F1, F2, F10 või Del).Maci puhul jätke see samm vahele.
6
Valige esmaseks alglaadimisdraiviks installiketas. Seadistage draiv (nt “DVD-draiv” või “Disk Drive”), mis sisaldab teie Arch Linuxi DVD-d, esmaseks draiviks, valides selle ja vajutades klahvi +, kuni see on menüü ülaosas.Maci puhul jätke see samm vahele. Mõnes arvutis peate esmalt avama vahekaardi “Täpsemalt” või valima jaotise “Boot Options”.
7
Salvestage ja väljuge kuvast “Boot Options”. Peaksite nägema ekraani allosas või paremas alanurgas klahvi, mida saate salvestamiseks ja väljumiseks vajutada. Pärast seda jätkab teie arvuti taaskäivitamist.Maci puhul jätke see samm vahele.
8
Valige Boot Arch Linux ja vajutage ↵ Enter. See käivitab Arch Linuxi installeri, mille järel saate jätkata kõvaketta partitsioonidega.
9
Kontrollige oma olemasolevaid draive. Teil on saadaval vähemalt kaks draivi: teie arvuti kõvaketas ja Arch Linuxi installikandja. Praeguste ketaste kontrollimiseks: Tippige fdisk -l ja vajutage sisestusklahvi ↵. Otsige tulemuste ekraanilt suurima kõvaketta nimi. Nimi on midagi sellist nagu “/dev/sda” ja selle leiate pealkirjast “Disk” paremal.
10
Ava partitsioonileht. Sisestage cfdisk [draivi nimi], asendades kindlasti [draivi nimi] oma kõvaketta nimega, ja vajutage sisestusklahvi, seejärel valige DOS ja vajutage uuesti sisestusklahvi. Näiteks kui draivi nimi on “/ dev/sda”, tippige terminali cfdisk /dev/sda.
11
Kustutage kõvaketta sisu. Valige ekraani keskel partitsioon, valige ekraani allosas Kustuta, vajutage sisestusklahvi ja korrake ekraani keskel olevate muude partitsioonide puhul. Lõpuks peaks teile jääma rida pealkirjaga Pri/Log Free Space.
12
Looge “vahetus” partitsioon. See partitsioon toimib teie süsteemi varumäluna, kui ja kui kasutate kogu oma RAM-i. Selleks: valige Uus ja vajutage sisestusklahvi. Valige Esmane ja vajutage sisestusklahvi. Tippige mitu megabaiti (nt 1024 ühe gigabaidi kohta) ja vajutage sisestusklahvi. Rusikareeglina peaksite muutma vahetuspartitsiooni 2- või 3-kordseks RAM-i (nt kui teil on 4 gigabaiti RAM-i, peaksite muutma vahetuspartitsiooniks 8192 või 12288 megabaiti). Valige Lõpeta ja vajutage sisestusklahvi.
13
Looge oma peamine kõvaketta partitsioon. See on partitsioon, kuhu teie Arch Linuxi operatsioonisüsteem, failid ja muu teave salvestatakse. Selleks: veenduge, et partitsioon Pri/Log Free Space on valitud. Valige Uus ja vajutage sisestusklahvi. Valige Primary ja vajutage sisestusklahvi. Veenduge, et jaotise “Suurus (MB)” kõrval oleks number. pealkiri on õige. Vajutage ↵ Enter. Valige uuesti esmane partitsioon. Valige Bootable ja vajutage sisestusklahvi.
14
Märgistage partitsioon “vahetus”. See seab selle teie süsteemi RAM-iks: valige “vahetus” partitsioon. Valige Tüüp ja vajutage sisestusklahvi. Sisestage 82 ja vajutage sisestusklahvi. Kui “vahetus” partitsioon on endiselt valitud, valige Kirjuta ja vajutage nuppu ↠µ Enter. Tippige jah ja vajutage ↵ Enter.
15
Pange tähele oma partitsioonide nimesid. Ekraani vasakpoolses servas olevas veerus “Nimi” peaksite nägema nime (nt “sda1”) oma “swap” partitsiooni kõrval ja sarnast nime (nt “sda2”) partitsiooni kõrval. esmane partitsioon. Sektsioonide vormindamiseks vajate mõlemat nime.
16
Välju utiliidist “cfdisk”. Valige Lõpeta ja vajutage selleks sisestusklahvi ↵.
17
Vormindage oma esmane partitsioon. See muudab selle teie operatsioonisüsteemiga kasutatavaks. Selleks tippige mkfs.ext4 /dev/[peamise partitsiooni nimi] ja vajutage sisestusklahvi ↵. Sektsiooni nimega “sda2” sisestage siia mkfs.ext4 /dev/sda2.
18
Paigaldage vormindatud partitsioon. Tippige mount /dev/[partitsiooni nimi] /mnt ja vajutage sisestusklahvi. See muudab partitsiooni kasutatavaks draiviks.
19
Lisage “swap” partitsioonile vahetusfail. Tippige mkswap /dev/[partitsiooni nimi] ja vajutage sisestusklahvi, seejärel tippige swapon /dev/sda1 ja vajutage uuesti sisestusklahvi. Pärast selle sammu lõpetamist võite jätkata Arch Linuxi installimisega. Näiteks “swap” partitsiooni “sda1” jaoks sisestage siia mkswap /dev/sda1 ja seejärel vahetage siia /dev/sda1.
20
Seadistage WiFi-ühendus. Kui teie arvuti on Etherneti kaudu ruuteriga ühendatud, võite selle sammu vahele jätta. Etherneti kasutamine on eelistatavam kui Wi-Fi.Tippige ip link ja vajutage oma võrguadapteri liidese nime määramiseks sisestusklahvi ↵ Enter.Sisestage pacman -S iw wpa_supplicant ja vajutage ↵ Enter, et installida vajalik tarkvara.Tippige pacman – S dialoogiaken ja vajutage Wi-Fi menüü installimiseks sisestusklahvi. Tippige pacman -S wpa_actiond ja vajutage sisestusklahvi, et installida tarkvara, mis võimaldab teil automaatselt ühenduse luua tuntud võrkudega. Tippige süsteemctl enable netctl-auto@interfacename. teenus, et lülitada sisse traadita adapteri automaatne ühendusteenus.Järgmisel taaskäivitamisel tippige wifi-menüü liidese nimi, et pääseda juurde oma adapteri juhtmevabale menüüle. Pärast esmakordset võrguga ühenduse loomist ühendatakse teid järgmisteks algkäivitusteks automaatselt. Ärge sisestage seda praegu, vastasel juhul kaotate juurdepääsu oma võrgule.
21
Paigaldage põhisüsteem. Tippige pacstrap /mnt base base-devel ja vajutage sisestusklahvi ↵. Süsteem hakkab teie arvutisse installima. See protsess võtab tavaliselt umbes 15–30 minutit olenevalt teie Interneti-ühenduse kiirusest.
22
Avage “chroot” juurdepääs. Tippige arch-chroot /mnt ja vajutage sisestusklahvi ↵. See võimaldab teil muuta juurkataloogi aspekte, sealhulgas parooli.
23
Seadke parool. See on parool, mida kasutate juurkontole sisselogimiseks. Selleks: Tippige parool ja vajutage sisestusklahvi. Sisestage parool ja vajutage sisestusklahvi. Tippige oma parool uuesti ja vajutage sisestusklahvi.
24
Määrake keel. Selleks: Tippige nano /etc/locale.gen ja vajutage sisestusklahvi. Kerige alla, et valida eelistatud keel. Valige täht, mis asub otse oma keele taga oleva sümboli “#” ees ja vajutage Del. Kustuta ” #” sümbolit kõigist teie keele muudest versioonidest (nt kõik “en_US” versioonid). Vajutage klahvikombinatsiooni Ctrl+O (või Maci puhul klahvikombinatsiooni Command+O), seejärel vajutage sisestusklahvi. Väljuge, vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl+X või ⌘ Command+X. Tippige keele seadistamise lõpetamiseks välja locale-gen ja vajutage ↵ Enter.
25
Valige ajavöönd. Selleks: Tippige cd usr/share/zoneinfo ja vajutage sisestusklahvi. Sisestage ls ja vajutage sisestusklahvi. Otsige üles oma riik või piirkond, seejärel tippige cd usr/share/zoneinfo/country (nt Ameerika ) ja vajutage sisestusklahvi. Sisestage uuesti ls ja vajutage sisestusklahvi. Otsige üles oma eelistatud ajavöönd, seejärel tippige ln -s /usr/share/zoneinfo/country/timezone /etc/localtime ja vajutage nuppu Sisenema.
26
Määrake oma arvutile hostinimi. Selleks tippige echo nimi > /etc/hostname ja vajutage sisestusklahvi ↵ Enter. Näiteks kui soovite oma arvutile nimeks panna “Panda”, sisestage siia echo Panda > /etc/hostname.
27
Laadige alla GRUB alglaadur. See on programm, mis installib teie jaoks teie Arch Linuxi. Selleks: Tippige pacman -S grub-bios ja vajutage ↵ Enter. Tippige y ja vajutage ↵ Enter. Oodake, kuni GRUB allalaadimise lõpetab.
28
Installige GRUB. Veenduge, et seda tehes installite selle oma tegelikule kõvakettale (nt “sda”), mitte partitsioonile (nt “sda1”). GRUB-i installimiseks sisestage grub-install /dev/draivi nimi (nt grub-install /dev/sda ja vajutage sisestusklahvi ↵ Enter.
29
Looge “init” fail. See fail salvestab teavet teie arvuti riistvara kohta, muutes selle Linuxi kasutamiseks kättesaadavaks. Selleks tippige mkinitcpio -p linux ja vajutage sisestusklahvi ↵.
30
Looge GRUB-i jaoks konfiguratsioonifail. Selleks tippige käsk grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg ja vajutage sisestusklahvi ↵.
31
Looge “fstab” fail. Tippige genfstab /mnt >> /mnt/etc/fstab ja vajutage sisestusklahvi ↵. See võimaldab Arch Linuxil tuvastada teie partitsiooni failisüsteemid.
32
Taaskäivitage arvuti. Selleks tippige umount /mnt ja vajutage ↵ Enter, tippige reboot, vajutage ↵ Enter, eemaldage installikandja ja oodake, kuni süsteem lõpetab taaskäivitamise.
33
Logige oma kontole sisse. Tippige väljale “sisselogimine” root ja vajutage sisestusklahvi, seejärel sisestage oma parool ja vajutage sisestusklahvi. Olete edukalt installinud ja oma arvutisse avanud Arch Linuxi. Kui soovite installida graafilise kasutajaliidese (GUI), mis võimaldab teil kasutada hiirt, proovige installida oma arvutisse GNOME.