Olenemata sellest, kas kasvatate liha- või piimaveiseid, on aegu, mil teil on orvuks jäänud vasikas, mida kasvatada ja kelle eest hoolitseda. Peate asuma Lehmaema ülesandeid täitma, kui vasika bioloogiline ema keeldub vasikaga midagi tegemast. Kui kõik muu ebaõnnestub, kui proovite panna lehma oma vasikat vastu võtma, peate selle orvu eest hoolitsema teie.
1
Asetage vasikas sooja, ohutusse ja turvalisesse kohta. Piisab igast kohast, mis pakub vasikale peavarju halva ilma või muude loomade eest. Piisab laudast, mille sees on väike aedik. Vasikakuur, olgu see siis ostetud või tehtud, sobib ka vasikale hästi. Tarast peaks piisama, et vasikas ei saaks põgeneda, kui ta otsustab mõneks ajaks ära rännata. Pakkige põhk, et vasikas saaks magada (kehtib neile, kes poegivad talvel või varakevadel). Ärge pange vasikat lihtsalt lauta ilma igasuguse allapanuta. Vasikad on palju vastuvõtlikumad külmale kui lehmad ning paks põhupeenar hoiab vasika kena ja soojana. Suvel sündinud vasikatel peaks olema ala, kus ta on suurema osa ajast päikese eest varjus. päeval. Kuid ka vasikad vajavad oma D-vitamiini, nii et ärge jätke talt juurdepääsu päikeselistele aladele, kus vasikas võiks magada.
2
Ostke võimalikult kiiresti korralikud imetamis- ja toitmisvahendid. Ternespiim peaks olema esmatähtis ja see peaks olema käepärast enne muude tarvikute hankimist. Ternespiima pulbrit saab hankida kohalikust söödapoest või kohalikust suurlooma loomaarstist. Te peate vasika ternespiima toitma 24–72 tunni jooksul pärast sündi. Iga kord pärast seda ja vasikas on rohkem allutatud haigustele ja haigustele, mis võivad teda kergesti tappa. Ternespiima tuleb sööta iga 2–3 tunni järel. Sõltuvalt vasika kaalust peate söötma üks või kaks liitrit söötmise kohta. Kui vasikas pudelit kohe kätte ei võta, peate vasika toitmiseks kasutama söögitoru toitjat, eriti kui see on külmast või raskest sünnitusest nõrk. Kui vasikas on näljane, võtab ta selle vastu. kohe pudelisse, eriti kui annate sellele piimamaitset, hõõrudes piimasegu üle nina ja suhu. Noored vasikad, kes pole oma emasid imenud, õpivad kõige kiiremini. Vanemaid vasikaid on palju raskem pudelit vastu võtta, sest nad on emalt imemisega harjunud.
3
Sööda vasikat pudelis või ämbriga iga kahe kuni kolme tunni järel, kuni see on mõnepäevane. Selle aja vahel saate aeglaselt vahetada piimasegu ternespiimast tavalise vasika piimasegu vastu. Pärast seda võite hakata vasikat toitma kolm korda päevas: hommikul, lõunal ja õhtul. Veenduge, et annate vasikale 10% tema kehakaalust päevas piima. Vasika vananedes võib söötmiste arv päevas hakata vähenema. Vähendage kaks korda päevas, kui vasikas saab ühe kuu vanuseks, seejärel üks kord päevas, kui vasikas saab veidi üle 2 kuu vanuseks. Pudelvasikad võõrutatakse tavaliselt pudelist 3–4 kuu vanuseks.
4
Pakkuge vasikale kogu aeg puhast värsket vett. Hoidke käepärast ämber, mida vasikas ei saaks ümber pöörata. Vasikad on alati uudishimulikud ja saavad peagi aru, et see läbipaistev vedel kraam ämbris on hea juua.
5
Sööda vasikale kvaliteetset vasikasööta. Kohalikust söödapoest saab osta spetsiaalseid vasikate alustamiseks mõeldud dieete, mis on kasulikud vasika alustamiseks, et aidata tal kasvada. Need söödad sisaldavad palju valku, kaltsiumi, fosforit, energiat ja muid olulisi toitaineid, mida ta kasvuks vajab. Samuti laske vasikal juurdepääs kvaliteetsele heinale. Veenduge, et teete heina söödaga, et veenduda, et see on kvaliteetne, nagu see välja näeb, sest üsna sageli on hea hein lihtsalt soolestiku täiteaine, isegi kui see on roheline. Hein peaks koosnema 60% kaunviljadest (lutsern või ristik) ja 40% muru.
6
Rääkige loomaarstiga, milliseid vaktsineerimisi ja vitamiinide/mineraalide süste vasika jaoks vaja on. Olenevalt vasika tervisest ja vanusest ning teie asukohast on teatud süstid, mida vastsündinu vajab, A-, D- ja E-vitamiin, seleen (ainult seleenipuudusega piirkondades!) jne. Kui te seda tegite, on vaja rohkem vaktsineerimisi. ärge vaktsineerige oma lehmi selliste haiguste vastu nagu küürimine või kui te ei toitnud vasikale tema ema ternespiima. Teatud vaktsineerimised tuleb teha, kui vasikas on 2–3 kuud vana, mis nõuab sageli ka korduva vaktsineerimist.
7
Hoidke ala, kus vasikas on puhas. Asendage määrdunud põhk iga päev värske õlgedega ning kasutage kahvlit ja labidat (või üht neist kahvlitest, mis on spetsiaalselt ette nähtud hobusetallide eemaldamiseks), et eemaldada kõik väljaheited või määrdunud põhk. Samuti kontrollige, kas vasika söödaalal ei juhtunud “õnnetusi”, ja eemaldage määrdunud sööt, kui seda näete.
8
Jälgige vasikat hoolikalt, et tuvastada haiguse tunnuseid. Kui teie vasikal tekivad küürutused (vasika kõhulahtisus), infektsioon (nt liigesehaigus või nabahaigus), hingamisprobleemid või midagi ebatavalist, helistage loomaarstile. Kui kuulete mingil või muul põhjusel oma vasika köha, on lihtne üle reageerida. Mõnikord tekib köha või aevastamine vähesest söödast, mis takerdus kurku või hingas kogemata liiga palju tolmu või sööta. Kui köhimine või aevastamine ei ole regulaarne, pole põhjust muretsemiseks. Kui ta köhib kogu aeg ja tal tekivad muud sümptomid, on aeg helistada loomaarstile. Kui te ei pea regulaarselt söötmist, võib vasika kõht ärritada ja ta saab küüru. Rutiini järgimine hoiab seda ära. Kontrollige, kas vasikas pole puuke, kirbu, täid ega muid haigusi levitavaid putukaid. Pihusta ka kärbeste ja sääskede leevendamiseks.
9
Jätkake vasika toitmise, imetamise ja hooldamisega ning varsti on aeg temast võõrutada ja jälgida, kuidas temast kasvab terve veis!