Alzheimeri tõbi on pöördumatu ja progresseeruv ajuhäire, mis järk-järgult halvendab inimese mälu ja mõtlemisoskusi. Samuti hävitab see aeglaselt inimese võimet teha lihtsaid ülesandeid. Alzheimeri tõbi on USA-s surmapõhjuste hulgas kuuendal kohal. Haiguse sümptomid ilmnevad tavaliselt umbes 65-aastaselt, kuid võivad ilmneda varem või hiljem. Alzheimeri tõvega inimeste eest hoolitsemine võib olla nii keeruline kui ka rahuldust pakkuv. Saate hoolitseda haige inimese eest, toetades tema tervist ja heaolu, luues turvalise keskkonna ja vähendades frustratsiooni.
1
Töötage koos üksikisiku tervishoiutöötajate meeskonnaga. Tõenäoliselt olete üks hooldaja, kes on osa suuremast meeskonnast, kes töötab selle nimel, et inimene oleks õnnelik ja terve. Seetõttu on oluline kooskõlastada oma hooldust kõigi meditsiinitöötajate või teiste hooldajatega. Arstid, õed, sotsiaaltöötajad ja juhtumikorraldajad võivad anda olulist teavet üksikisiku juhtumi ja õigete hooldusstrateegiate kohta. See võib aidata aeglustada Alzheimeri tõve progresseerumist ja parandada inimese tervist. Küsige teistelt hooldajatelt küsimusi, mis teil hoolduse pakkumise kohta tekkida võivad. Kaaluge selliseid tegureid nagu teadmine, millal ja kui palju ravimeid anda, üldise tervise edendamine ja inimese ja teie võimaliku frustratsiooni vähendamine. Teavitage ülejäänud hooldusmeeskonda, kui märkate muutusi inimese tervises või käitumises. Kuna haigus mõjutab mälu ja mõtlemist, võite märgata võimalikke probleeme või muutusi, mida inimene ei suuda ära tunda. See võib olla arstide jaoks ülioluline teave inimese tervise, sealhulgas haiguse progresseerumise kohta. Meditsiinitöötajate hulka, keda inimese tervisemeeskonnal (peale arsti) arvestada, on terapeut, sotsiaaltöötaja või psühholoog, kes toetavad vaimset tervist; tegevusterapeut, kes oskab hinnata inimese kodu turvalisust ning anda näpunäiteid transpordiks, autojuhtimiseks ja enesehoolduseks.
2
Hankige luba inimese eest hoolitsemiseks. Veenduge, et Alzheimeri tõvega isik saaks kooskõlastada hoolduse ja ravi tervishoiumeeskonna liikmetega. See aitab inimesel tunda end iseseisvamana ja et kõik teie tehtud otsused on tema huvides. Pidage meeles, et mõnel juhul võite vajada kirjalikku luba, et teha seaduslikke otsuseid isiku tervise ja ravi kohta. Sel juhul selgitage inimesele, et soovite, et tema allkiri oleks tervishoiumeeskonna liige. Alzheimeri tõve assotsiatsioon on suurepärane allikas hoolduse juriidiliste ja rahaliste aspektide käsitlemiseks. Küsige sel ajal, kui inimene on kõige erksam. Rääkige selgelt, et vältida arusaamatusi ja valesti suhtlemist. Näiteks: “Tere Sam, ma tahaksin tõesti aidata teie eest hoolitseda. Mul on siiski vaja seaduslikku luba. Palun allkirjastage see vorm, et saaksin olla hooldaja. Kas teil on küsimusi?â€
3
Pöörake tähelepanu ravimitele. Paljud Alzheimeri tõvega inimesed võtavad ravimeid, et aeglustada haiguse progresseerumist ja sellega seotud sümptomeid, nagu ärevus või unehäired. Veenduge, et inimene võtaks ravimeid iga päev ja saaks õigeaegselt retseptiravimeid. See võib aidata inimesel säilitada aju tervist pikema aja jooksul. Lugege iga ravimi annustamisjuhiseid, mida inimene võtab. Pidage ravimite märkmikku, et inimene saaks päevase annuse. Pange tähele, millal inimene ravimeid võtab ja mis tahes probleeme, mis võivad tekkida. See võib olla oluline teave ka teistele hooldusmeeskonna liikmetele.
4
Lugege levinumaid Alzheimeri tõve ravimeid ja ravimeetodeid. Kui annate inimesele ravimeid, võiksite raviskeemi kohta rohkem teada saada. See võib tagada, et pakute parimaid hooldus- ja haigusjuhtimisvõimalusi. Mõned Alzheimeri tõve kõige levinumad ravimid ja ravimeetodid on: koliinesteraasi inhibiitorid, sealhulgas donepesiil, galantamiin ja rivastigmiin. Need aeglustavad protsessi, mis lagundab ühte aju peamistest neurotransmitteritest. Memantiin, NMDA (N-metüül-D-aspartaadi) retseptori antagonist, mis aeglustab närvirakkude kahjustusi. Uneravimid, nagu zolpideem (Ambien), eszopikloon (Lunesta) Ärevusvastased ravimid nagu klonasepaam, lorasepaam
5
Planeerige regulaarsed kohtumised samal ajal. Rutiin on Alzheimeri tõvega inimese eest hoolitsemise põhikomponent. See toetab inimese heaolutunnet ja jätkuvat tegutsemisvõimet. Üks võimalus seda toetada on planeerida isiku regulaarne kohtumine hooldusmeeskonna meditsiinitöötajatega samal päeval võimalikult palju samal ajal. Rääkige arstiabiga, et inimese jaoks on vaja seda rutiini säilitada, ja küsige, kas nad saavad teid majutada.
6
Tunnistage, et frustratsioon on tavaline. Alzheimeri tõve progresseerumisel võib haigust põdev inimene kergesti pettuma, kuna kerged ülesanded muutuvad üha raskemaks. Väljakutsete piiramine ja olukordade juhtimine võivad vähendada võimalikku frustratsiooni. Näiteks võite: Eelnevalt valida paar rooga, mida inimene restoranis sööb, et ta ei jääks ülekoormatud ja/või pettunud terve menüüga.Lasa rätsepal asendada nööpaugud nööpnõeltega.Andke inimesele mugav perekohtumistel toimuvast tegevusest eemal.
7
Loo rutiin. Alzheimeri tõvega inimene saab siiski õppida ja rutiini järgida. Seadke inimesele regulaarne igapäevane rutiin, mis varieerub ainult vastavalt vajadusele. See võib muuta olukorrad üksikisiku jaoks vähem ärevaks ja segaseks. See võib muuta olukorrad inimese jaoks vähem ärevaks ja segadusttekitavaks. Planeerige ülesanded, nagu vanniskäik ja arstivisiidid, siis, kui inimene on kõige erksam. Kaasake oma spontaansete tegevuste ajakavasse teatud paindlikkus, mida inimene soovib teha.
8
Varu tegevusteks lisaaega. Isegi rutiini korral võib Alzheimeri tõvega inimene vajada rohkem aega, et teha lihtsaid ülesandeid. Võtke aega ettevaatlikult ja laske inimesel vajadusel pause teha. See võib takistada inimesel kiirustamist, mis võib suurendada ärevust ja erutust. Lisage iga ülesande jaoks aega. Näiteks kui inimesel on kell 9.00 arsti vastuvõtt, alustage valmistumist kell 8.45, et anda inimesele aega mantli selga panemiseks, autoni kõndimiseks ja õigeks ajaks kohale jõudmiseks.
9
Laske inimesel teha nii palju kui võimalik. Kaasake oma Alzheimeri tõve patsient jätkama ülesannete täitmist võimalikult vähese abiga. See võib parandada inimese heaolu ja aidata stimuleerida aju, mis on oluline haiguse progresseerumise aeglustamiseks. Hoidke ülesanded võimalikult lihtsad, et inimene ei oleks ülekoormatud. See võib põhjustada ärevust ja agitatsiooni. Näiteks laske inimesel visuaalsete näpunäidete abil laud katta. Samuti saate paigutada inimese riided ja lubada inimesel iseseisvalt riietuda.
10
Paku inimesele erinevaid valikuid. Kuigi Alzheimeri tõvega inimene võib mitmekesisuses pettumust tekitada, on siiski oluline pakkuda inimesele iga päev erinevaid valikuid. See võib aidata inimesel tunda, et tal on endiselt kontroll oma elu üle ja see aitab stimuleerida ka ajurakke. See võib aeglustada haiguse progresseerumist. Tunnistage, et vähem võimalusi on parem, kuid inimesele valiku andmine on tervise ja heaolu jaoks oluline. Näiteks saate lasta inimesel valida kahe riietuse vahel, millist einet süüa või kas eelistatud tegevus on film või jalutuskäik.
11
Lihtsustage juhiseid. Segadus on Alzheimeri tõve tüüpiline sümptom. Lihtsate ja selgete juhiste andmine võib aidata minimeerida segadust ning vältida ärevust või erutust. Kasutage selgeid üheastmelisi juhiseid. Näiteks: “Isa, palun haara veeklaasid” või “Saara, pane oma särk selga.” Kui ülesanne nõuab mitut etappi, jagage see mitmeks etapiks ja andke inimesele vajadusel pause.
12
Minimeerige segajad. Tähelepanu segamine võib Alzheimeri tõvega inimese keskendumisvõimet halvendada. Häirete, näiteks televiisori, arvu vähendamine aitab Alzheimeri tõvega inimesel keskenduda. See võib minimeerida segadust, frustratsiooni, ärevust ja/või agitatsiooni. Lülitage telerid, stereosüsteemid või muu meedia välja söömise, vestluste või tegevuste (nt lugemise) ajaks. Lubage vestluse ajal ühel inimesel korraga rääkida, et inimene saaks kaasa rääkida.
13
Vältida kukkumisi. Alzheimeri tõbi hävitab ajurakke ning halvendab inimese otsustusvõimet ja probleemide lahendamise oskusi. See suurendab vigastuste ohtu, sealhulgas kukkumiste korral. Segaduse vältimine, vaipade paigaldamine maja ümber ja haaretangide paigaldamine võib minimeerida inimese kukkumisohtu.Eemaldage pikendusjuhtmed, üleliigne mööbel või muu segadus, mille peale inimene võib komistada.Veenduge, et inimese jalanõudel ja sussidel on hea haardumine ja need on mugavad .Võtke piirkonna vaibad ära või kinnitage need libisemisvastase materjaliga. See võib takistada inimest libisemast ja peaga löömast. Koristage lekked võimalikult kiiresti. Paigaldage tugevad käsipuud või trellid potentsiaalselt ohtlikesse kohtadesse, näiteks treppidesse ja vannituppa. Võite palgata tööterapeudi, et tulla ja hinnata kodu ohutust. mured ja nõuanded, kuidas muuta kodu inimese jaoks turvaliseks ja tõhusaks.
14
Paigaldage lukud. Inimese Alzheimeri tõve progresseerumisel kasutage potentsiaalselt ohtlikke esemeid sisaldavate kappide puhul lukke. See võib takistada inimest kogemata kemikaalide allaneelamisest või muude ohtude eest. Mõned lukustatavad esemed on järgmised: MeditsiinAlkoholPüstolid Mürgised kemikaalid, sealhulgas puhastusained Noad või muud teravad köögitarbed Tööriistad Käärid Bensiin
15
Kontrollige vee temperatuuri. Kõrgematele temperatuuridele seatud kuumaveeboiler võib Alzheimeri tõvega inimese kogemata põletada. Termostaadi madalamaks seadmine või veetemperatuuri regulaatori paigutamine duširuumi ja köögivalamusse võib vähendada põ