Hikkoripuu, mis kuulub kreeka pähklite perekonda, on võrapuu, mis on levinud Põhja-Ameerika idaosas, kuigi Euroopas, Aafrikas ja Aasias on teadaolevalt eksisteerinud ka teisi hikkoriliike. Hikkoripuu toodab tihedat, tugevat ja põrutuskindlat puitu, mida kasutatakse tavaliselt tööriistade käepidemete, mööbli ja dekoratiivsete arhitektuurielementide valmistamiseks. Lisaks otsitakse toidu sisustamisel ja valmistamisel kasutamiseks paljusid hikkori liike, mis võivad olla kasulikud ellujäämisolukordades. Need juhised aitavad teil tuvastada hikkoripuu, et saaksite töötada selle kallal, milleks teil seda vaja läheb.
1
Vaata lehti. Omadused, mis eristavad hikroosi lehti teist tüüpi puude lehtedest, on järgmised: igast varrest kasvavad mitu pikka kitsast lehte. Lehe suurus. Olenevalt liigist võib hikkori voldik olla 2 tolli (5,08 cm) kuni 8 tolli (20,32 cm) pikkune. Sammulised servad. Mõnel võivad olla teravaotsalised hambad, teistel ümaramad hambad. Lisaks lehtedele võivad hikkoripuul olla ka pikad rippuvad kassid (lillekobarad), mis esinevad kolmekaupa.
2
Vaadake varte kuju. Hikkori lehed on liitlehed, mis kasvavad iseloomulikust varrest ehk rachist. Hikkori lehtedel on tavaliselt 5–7 lehekest ja mõnel liigil on lehe tipule lähemal olevad lehed suuremad kui alusele lähemal. Hickory rachis tunnused on järgmised: Lehed, mis kasvavad otse vastandlikes paarides, risti varrega, ühe lehe otsast väljaulatuv. Nähtavalt suuremad lehed hariliku otsa lähedal.
3
Vaata koort. Hikkoripuudel on koor, mis moodustab vertikaalse mustriga harjad. Need harjad võivad olla madalad või sügavad, üksteisest kaugel või lähestikku, kuid alati vertikaalsed. Lisaks kerkib osa hikkorikoort puu küpsedes plaadi servades üles ja lõpuks ketendub ülalt alla.
4
Vaata pähkleid. Hikkori pähklitel on puitunud väliskest ehk kest. See kest algab roheliselt, kuid kõveneb tumepruuniks kuni helepruunini, keskel on õmblus. Kesta paksus võib olenevalt liigist erineda, kuid sees olev pähkel on valge või punakaspruun ja ligikaudu kummipalli suurune.
5
Vaata süvend. Puu südamik on selle okste kesksammas. Kõigil hikkoripuul on tugev, punakaspruun, 5-tahuline südamik. Vaata oksa otsa, kust sa selle puu küljest lõikasid. Kui näete 5-tahulist või tähekujulist punakaspruuni keskpunkti, vastab oks kahele hikkori nõudele. Et näha, kas südamik on tahke, lõigake ära väike elav oks ja lõigake see piki pooleks. Kui oks on tahke ilma keskosata, mis näeb välja nagu käsn või kärg, on südamik tahke.
6
Tuvastage lõuna-shagbark hikkori (Carya caronlinae septentrionalis). Lõuna-rästas kasvab lubjakivimuldades. Selle lehed on sakilise servaga ja teravate otstega ning kasvavad 5 kuni rachiseni. Shagkoore oksad on paksud ja pruunid ning koor on ketendav ja servadest kõrgenenud, andes sellele karvas välimuse. 3 cm (3 cm) ja 5 cm (2 tolli) pikkuseks kasvava koore vili on ovaalne ja ümar ning kaetud paksu tumeda kestaga. Koorepähkli liha on magus.
7
Tuvastage kibepähkel (Carya cordiformis). See liik kasvab niiskes metsas, mida nimetatakse ka aurupankadeks. Lehed, mis kasvavad 9 kuni rachiseni, on laiad ja servadest siledad. Kibepähklipuu hikkori vili kasvab 0,8 tolli (2 cm) kuni 1,6 tolli (4 cm) pikkuseks ja on ümbritsetud õhukese tumepruuni kestaga. Tuum on kibe, nagu taime nimigi ütleb. Kibepähklioksad on peenikesed ja rohelised ning neil on iseloomulikud kollased pungad. Mõru pähkli koor on helehallikaspruun ja ei lõhene piisavalt sügavalt, et helvestada.
8
Tuvastage Pignut hikkori (Carya glabra). Pignut hikkoripuud kasvavad laiadel mäeharjadel. Nende lehed koosnevad 5 teravaotsalisest, sakilise servaga, tumerohelisest ja läikivast lehekesest lühikesel lehtsel. Õhuke notsu kest on helepruun ja ümmargune vili, mis kasvab umbes 1 tolli (2,5 cm) pikkuseks ja 0,8 tolli (2 cm) laiuseks, on samasugune helepruun. Oksad on peenikesed ja tumelillast kuni heleroheliseni. Pähkli koor on sügavalt süvenenud ja ketendav, kuid taldrikuservades ei ketenda.
9
Tuvastage kuningpähkli (koorekoore) hikkori (Carya laciniosa). Karbikoor kasvab märgades põhjamaa metsades. Selle infolehed on vahajad ja keskmiselt rohelised ning neid on vähemalt 9 tükki. Kuningpähkli vili on 4,5–6,5 cm pikk ja 3,8 cm laiune ning on hikkoriliikidest suurim ja seda ümbritseb paks tumepruun kest. Kuningpähkel tekib magus tuum. Oksad on jämedad, ümarate sibulatega. Kuningpähkli koor moodustab pikad kitsad vertikaalsed soomused, mis kooruvad pealt ja alt ära.
10
Tuvastage punane hikkori (Carya ovalis). Punane hikkorikas kasvab nõlvadel ja metsaharjadel. Selle lehekesed on rohelised ja punased, peenikesed ja kitsenevad ning kasvavad 5 või rohkem rachiseks. Punaste hikkorilehtede servad on sujuvalt sakilised, erinevalt notsu ja lõunamaa koore teravatest hammastest. Punased hikkoripähklid on 1 tolli (2,5 cm) kuni 1,2 tolli (3 cm) pikad ja 0,8 tolli (2 cm) laiad, ümarad, helepruunid ja õhukese koorega ning magusa maitsega. Kestad on õhukesed ja tumepruunid. Punane hikkoripuu koor on kare ja sügavalt soonik kitsasteks vertikaalseteks ribadeks, kuid koor ei ketenda ega ketenda.
11
Tuvastage Shagbarki hikkori (Carya ovata). Shagbarki hikkoripuud kasvavad erinevates keskkondades, kuigi nad õitsevad kuivendatud aladel. Lehed on helerohelised, lühikesed ja ümarad, teravate otstega ja kasvavad 5 või 7 rachiseni. Shagbark hikkori pähklid on 1,2 tolli (3 cm) kuni 2 tolli (5 cm) pikad, helepruunid, õhukese koorega ja magusa maitsega ning need on ümbritsetud paksu pruunikasmusta kestaga. Nagu nimigi ütleb, iseloomustab koorepuud paks, ketendav koor, mis annab tüvele karvase välimuse.
12
Tuvastage liivahikkori (Carya palida). Liivahikkoriil on matid, helerohelised, kitsad, teravatipulised ja siledaservalised lehekesed. Pähklid on hikkoriliikidest väikseimad, keskmiselt vaid 0,5 tolli (13 mm) kuni 1,45 tolli (37 mm) pikad, õhukeste kestade ja kestadega ning kergelt värvilise pähklilihaga. Samuti on need ümmargused ja kaetud õhukeste karvadega. Liivahikkori pähkliliha on magus. Liivahikkori koor on suhteliselt sile ja moodustab tihendatud madalate vagude võrgustiku.
13
Tuvastage pilkupähkel (Carya tomentosa). Mockernut hikkoripuud kasvavad kuival maal, nõlvadel ja mäeharjadel. Lehed on vahajad, keskmiselt rohelised, laiad ja ümarad ning kasvavad 7 või rohkem rachiseks. Pilkpähklilehtede servad on pehmelt sakilised, tuhmide servadega hammastega. Pähkli vili on suhteliselt väike, vaid 1,5 tolli (3,8 cm) kuni 2 tolli (5 cm) pikk ja seda ümbritseb paks tumepruun kest. Pähkli koort iseloomustavad sügavad vertikaalsed vaod, mis on üksteise lähedal. Samuti võib koor hakata servadest kihisema ja helvema, kui pilkupähkel on täisküpseks saanud