Kriisiabitelefonid võivad olla suurepärane ressurss, kui tunnete end ülekoormatuna või kui olete mures pereliikme või sõbra pärast. Kriisitelefonile helistamine võib tunduda hirmutav, kuid saate sellega hakkama! Kõige raskem on valida telefon ja helistada. Kui olete seda teinud, aitab koolitatud nõustaja teil oma tundeid läbi rääkida ja koostada plaani enda või oma lähedase kaitsmiseks. Kui teie või keegi teie tuttav on enesetapumõttes või ohus end vigastada, helistage hädaabiteenistustele või riikliku enesetapuennetuse päästeliinile numbril 1-800-273-8255.
1
Helistage, kui vajate kohest abi enda või kellegi teise jaoks. Kriisitelefoni peamine eesmärk on anda teile kiiret ja lühiajalist abi, kui seda vajate. Kui teie või teie tuttav vajab praegu abi ja te ei jõua nõustaja või arsti vastuvõtule jõudmist ära oodata, pöörduge kriisitelefoni poole. Olenemata sellest, millal helistate, on keegi olemas, et teid sellel raskel ajal kuulata ja aidata.Enamasti saate kellegagi rääkida mõne minuti jooksul pärast helistamist või tekstisõnumi saatmist.Kuigi enamik riiklikke kriisitelefone on saadaval ööpäevaringselt, mõnel kohalikul liinil võib olla piiratud tööaeg.
2
Helistage kriisitelefonile, kui tunnete, et olete ülekoormatud, üksi või ei suuda toime tulla. Levinud on müüt, et kriisiliinilt abi saamiseks tuleb olla suitsiidne. Kuigi kriisiliinid on suurepärane ressurss inimestele, kes võitlevad enesetapumõtetega, on need kättesaadavad ka inimestele, kes tegelevad paljude muude kiireloomuliste probleemidega. Inimesed helistavad sageli kriisitelefonidele, et rääkida sellistest teemadest nagu: Suhteprobleemid Depressiooni või kurbuse tunded Üksindusmõtted enesevigastamisest Kiusamise või väärkohtlemisega tegelemine Kehapildi probleemid Soo või seksuaalse identiteediga seotud stress mure kriisis oleva sõbra või pereliikme pärast
3
Võtke ühendust, kui teil on vaja kellegagi konfidentsiaalselt rääkida. Kui kardad või häbened oma läbielatust mõne tuttavaga rääkida, võib kriisitelefoni nõustaja aidata. Kui helistate või saadate teksti, krüpteeritakse teie ühendus ning see on 100% tasuta ja konfidentsiaalne, seega ei lisata identifitseerivat teavet. Ärge muretsege, kui te seda ei soovi, ei pea te oma nime ega muud teavet enda kohta jagama. Nõustaja võib teilt küsida teavet, nagu teie nimi ja kodune aadress, et nad saaksid teid paremini aidata, kuid teie ei ole kohustatud seda teavet avaldama. Saate neile endast rääkida nii palju, kui tunnete end mugavalt jagades.
4
Usaldage oma sisetunnet, kui te pole kindel, kas helistada. Olenemata sellest, kas otsite abi endale, sõbrale või lähedasele, pole lihtsat reeglit otsustamaks, millal on aeg helistada kriisitelefonile. Usalda oma sisetunnet ja tee seda, mis tundub õige. Kui asjad on piisavalt halvad, et kaalute tõsiselt kriisitelefonile helistamist, siis on see tõenäoliselt õige valik. Helistage lihtsalt sellepärast, et olete mures, et teie probleem pole piisavalt tõsine. Kui miski teie elus tekitab teile piisavalt stressi, millega teil on raske toime tulla, tasub abi saamiseks pöörduda!
5
Pikaajalisema abi saamiseks uurige nõustamist. Kuigi kriisiliinid on suurepärane ressurss, ei asenda need vaimse tervise spetsialistiga kohtumist. Kui teil on probleeme probleemidega, mille lahendamiseks arvate, et vajate rohkem abi, leppige kokku kohtumine terapeudiga, kellega saate regulaarselt kohtuda. Kui olete mures, et saate endale lubada vaimse tervise spetsialisti, on kriis liininõustaja võib aidata teil leida teie piirkonnas tasuta või odavaid vaimse tervise ressursse.
6
Helistage oma kohalikule hädaabinumbrile, kui keegi on otseses ohus. Kui kardad enda või kellegi teise elu pärast või kui sina või keegi teine on tõsiselt haiget saanud, siis ära kõhkle. Helistage 911 või kohaliku hädaabiosakonna numbril niipea, kui saate seda ohutult teha. Mõnes piirkonnas saate häälkõne asemel saata kohalikule hädaabinumbrile tekstisõnumi. Näiteks sõnum 911-le on saadaval mõnes USA-s. Siiski on parem võimalusel teha häälkõne, kuna dispetšer saab sel viisil rohkem teavet.
7
Pöörduge enesetapuennetuse päästerõnga poole, kui teie või teie tuttav on enesetapuga. Kui teil on enesetapu- või enesevigastamismõtted või kui olete mures, et keegi teie tuttav kaalub enesetappu, ärge kartke. Helistage viivitamatult enesetapu vihjeliinile või kohalikule hädaabinumbrile. Kui elate USA-s, võite helistada riiklikule suitsiidiennetuse päästeliinile numbril 1-800-273-TALK (8255). Vihjeliinide loendi riikide kaupa leiate siit: https ://www.befrienders.org/.Kui eelistate telefoni asemel tekstisõnumiga ühendust võtta, saatke sõnum kriisiteksti numbrile 741741 USA-s või Kanadas, 85258 Ühendkuningriigis või 086 1800 280 Iirimaa.
8
Kui teil on eriolukordi, otsige oma vajadustele vastavat kriisiliini. Olenemata sellest, kas teil on loodusõnnetusest tingitud stress või vaevlete ajateenistusega seotud PTSD-ga, on tõenäoline, et teil on abiks kriisipiirkond. Otsige veebist vihjeliini, mis vastab teie vajadustele. Proovige näiteks teha otsingut “LGBTQ noorte kriisitelefon” või “koduvägivalla vihjeliin”.
9
Kasutage tekstiliini või veebivestlusteenust, kui eelistate telefonist hoiduda. Kui mõte võõra inimesega telefoni teel rääkimisest teeb teid ärevaks või kui te ei saa privaatselt rääkida, saate selle asemel kasutada tekstipõhiseid alternatiive. Külastage oma kriisitelefoni veebisaiti, et teada saada, kas neil on veebipõhine vestlusteenus või number, mille saate oma telefonile saata. Võite isegi ühendust võtta sotsiaalmeedia kaudu. Näiteks riiklikul enesetappude ennetamise eluliinil on veebivestlusteenus, millele pääsete juurde ööpäevaringselt kõikjal USA-s. Lisaks kriisitekstiliiniga tekstivestlusele saate saab nendega ühendust võtta ka Facebook Messengeri kaudu.
10
Otsige helistamiseks privaatset kohta. Kriisitelefonile helistamine võib olla tõesti keeruline. See nõuab palju julgust, et sirutada abi ja küsida. Võimalusel leidke koht, kus saate üksi olla, et tunneksite end turvaliselt ja teil oleks lihtsam nõustajale avada. Näiteks kui teil on oma tuba, võite minna sisse ja sulgeda uks. Võite minna ka välja jalutama ja helistada eraldatud kohast või istuda autosse, kui teil see on. Kui te ei saa privaatsust tagada, kaaluge tekstipõhise kriisitelefoni (nt kriisitelefoni) kasutamist. Tekstirida.
11
Nõustajaga ühenduse loomiseks järgige kõiki automaatseid viipasid. Kui helistate kriisitelefonile, kuulete tavaliselt esmalt automaatset sõnumit. Teile võidakse anda mõned valikud, näiteks hispaania keelt kõnelevate või sõjaväelaste jaoks mõeldud liiniga ühendamine. Seejärel kogete enne nõustajaga ühenduse loomist lühikest aega. Kui kasutate teksti- või vestlusliini, võidakse teil paluda kirjutada paar sõna selle kohta, mis tüüpi kriisiga te tegelete. Mõne minuti jooksul tuleb nõustaja võrku ja hakkab teiega vestlema.
12
Andke nõustajale nii palju või nii vähe teavet, kui soovite. Isegi kui vestlete anonüümselt, võib olla raske avastada, mida te läbi elate. Kui te ei jaga palju isiklikke andmeid, võite tunda end turvalisemalt või teil on lihtsam oma olukorda arutada. Või võib teile tunduda lohutavam, kui liini teises otsas olev inimene teab teie nime ja natukene teie kohta. Jagage seda, mida tunnete kõige mugavamalt. Kui olete otseses ohus, võib nõustaja küsida teie nime, aadressi või muud kontaktteavet, et nad saaksid järgida või abi saata. Kuid te ei ole kohustatud seda teavet jagama ja kriisitelefonikõned lõppevad väga harva hädaabiteenistuste sekkumisega.
13
Kui olete ohus, tehke plaan koos nõustajaga. Kui kardate enda või mõne tuttava turvalisuse pärast, rääkige sellest nõustajaga. Need aitavad teil koostada kindla plaani olukorra kontrolli alla saamiseks, olgu selleks siis hädaabiteenistusse helistamine, sõbraga ühenduse võtmine või koha leidmine, kus saaksite turvaliselt varjuda. Väga harvadel juhtudel, näiteks olukorrad, kus kriisinõustaja arvab, et olete otseses ohus ja te ei suuda ohutusplaani koostada, võib juhendaja alustada “aktiivset päästmist”. Sellistes olukordades võtab juhendaja ühendust kohaliku hädaabiteenistusega ja saadab nad appi. Kuigi juhendaja võib teie telefoninumbrile juurde pääseda, kui aktiivne päästmine osutub vajalikuks, ei pääse teiega rääkiv nõustaja sellele teabele juurde, kui te seda talle ei anna. Juhendaja vaatab seda teavet ainult siis, kui see on hädavajalik .
14
Nõustuge järelkõnega, kui soovite, et keegi teid kontrolliks. Mõned kriisiliinid, näiteks sõjaline kriisitelefon, pakuvad pärast teie esimest kõnet tagasi helistamist, et registreeruda ja vaadata, kuidas teil läheb. Kui soovite, et keegi teile tagasi helistaks, esitage oma kontaktandmed, et nad saaksid seda teha. Samuti on täiesti okei öelda “Ei”, kui te ei soovi tagasi helistada!