Küsimuste esitamine on suurepärane viis kedagi paremini tundma õppida või konkreetse teema kohta rohkem teada saada. Kuid tõhusa küsimuste esitamise võti on teadmine, miks, kuidas ja millal neid sõnastada. Olenevalt olukorrast saate kasutada küsimuste esitamise tehnikaid, et saada igast päringust rohkem kasu, esitada töökohal tõhusaid küsimusi või parandada oma sotsiaalseid oskusi. Järgmisel korral, kui peate midagi küsima, olete palju lähemal selgemate küsimuste esitamisele.
1
Keskenduge oma küsimusele konkreetsele teemale. Enne küsimuse esitamist mõelge, millist teavet soovite teada saada või mis teil puudub. Kujundage oma küsimus puuduva teabe ümber, et vastus kataks teie mure. Näiteks kui soovite teada, millal oodata pitsa kohaletoimetamist, küsige: “Millal võin oodata pitsa kohaletoimetamist?” selle asemel, et “Kas saate pitsa täna õhtul kohale tuua?”
2
Vältige retooriliste küsimuste esitamist. Retoorilised küsimused on üldiselt pigem emotsiooni edasi andvad kõnekujundid kui teabe hankimise meetodid. Tulemuslike küsimuste esitamiseks ja uue teabe õppimiseks proovige vältida retoorilisi küsimusi, nagu: “Kas on keegi, kes teist mõistab?” “Kas sa mõtled seda tõsiselt?” “Kas soovite kogu ülejäänud elu keskkoolis õppida? “”Mis nende meestega lahti on?””Miks ta nii tüütu on?””Kas see on mingi nali?”
3
Rääkige pärast küsimuse esitamist võimalikult vähe. Küsimuse esitamise eesmärk on selgitada teemat, millest te veel aru ei saa. Oma küsimusele vastuse saamisel vältige rääkimist ega segamist, et olla kindel, et vastaja käsitleb teie muret. Pidage meeles, et kuna teate juba, millest aru saate, aitab vastaja tähelepanelik kuulamine rääkimise asemel paremini teavet hankida.
4
Teabe täpsustamiseks esitage lisaküsimusi. Kui olete oma küsimusele vastuse saanud, mõelge, kas teil on püsivaid muresid või puudub teave. Abistava teabe saamiseks kujundage oma järelküsimused nende valdkondade ümber, mis teile endiselt segaduses on. Kui küsisite, kus teie kooli tants sel aastal toimub, kuid ei tea näiteks selle asukoha aadressi , küsige: “Mis on selle aadress?”
5
Küsige oma töökaaslastelt või ülemustelt asjade kohta, millest te aru ei saa. Mõnikord kardavad töötajad tööl küsimusi esitamast, et end pädevamana tunduda. Pidage meeles, et küsimuste esitamine on suurepärane viis oma töötehnika täiustamiseks ja küsimuste esitamiseks, kui vajate selgitusi. Kui te pole näiteks kindel, kuidas dokumenti vormindada, küsige oma juhendajalt: „Kas saate mulle selle vormindamisega tutvuda dokument?” Kui te ei tunne end tööl küsimuste esitamisega mugavalt, rääkige oma ülemusega. Nad võivad tulevikus luua positiivse ja avatuma töökeskkonna.
6
Koostage oma küsimused viisil, mis soodustab positiivseid suhteid. Küsimused võivad olla kasulikud viisid töökaaslastega ühenduse loomiseks. Selle asemel, et küsimusi kriitiliselt sõnastada, kujundage oma küsimused nendest õppimise ja nende suhtes positiivse austuse näitamise ümber. Selle asemel, et öelda: “Kuidas koostan arenguaruandeid?” Näiteks küsige: “Milliseid näpunäiteid on teil heade eduaruannete koostamiseks?”
7
Esitage arutelusid juhtides küsimusi, mis seavad teema uude valgusesse. Parimad äriküsimused on need, mis julgustavad teie töötajaid kriitiliselt mõtlema ja teie küsimusele oma vaatenurgast vastama. Proovige esitada küsimusi, mis julgustavad kaastöötajaid olukorda peegeldama ja kriitiliselt analüüsima. Võite küsida näiteks: “Milliseid meeskonnatöö strateegiaid peaksime oma riigi tööjõus rakendama, et üksteist paremini mõista?”
8
Vältige juhendajana juhtivate küsimuste esitamist. Juhtküsimused on sellised, millele on oodatud vastus ja mis jätavad vähe ruumi selgitustele ning need on eriti levinud äriolukordades. Kuigi küsimused peaksid keskenduma konkreetsele teemale, proovige mitte esitada küsimusi, millel on konkreetne vastus. Selle asemel, et öelda “Te ei pane meeskonnale oma raskust, eks?” Näiteks küsige: “Kas saate mulle rääkida oma saavutustest selles meeskonnaprojektis?”
9
Raamistage oma küsimused töötajatele lahenduse leidmisel. Ärisituatsioonides peaksid küsitavad küsimused keskenduma ülesande täitmisele või probleemi lahendamisele. Enne küsimuse esitamist määrake kindlaks, millist olukorda soovite lahendada ja kujundage oma küsimus selle ümber. Näiteks võite küsida: “Kuidas saame järgmise viie aasta jooksul oma turundusnäitajaid parandada?”
10
Seostage oma küsimus konkreetse detailiga. Kui te pole kindel, millist küsimust kelleltki küsida, proovige keskenduda mõnele detailile või tähelepanekule, mis teil mõlemal on ühine. Nii tunneb teine inimene end teiega rohkem seotuna ja keskendub oma vastusele rohkem. Võite näiteks öelda: “Mulle meeldivad need kingad! Kust sa need said?”
11
Proovige küsida avatud küsimusi. Kellegagi tuttavaks saades vältige küsimuste esitamist, millele saab vastata “jah” või “ei”. Selle asemel kujundage oma küsimused viisil, mis nõuab teiselt inimeselt vähemalt lauset. Selle asemel, et öelda “Kas see on teie koer?”, küsige näiteks: “Mis on teie koera nimi ja kuidas te selle valisite? ”
12
Vältige vestluspartneri segamist. Saate nende kohta kõige rohkem teada, kui kuulate neid tähelepanelikult ja lugupidavalt. Pärast küsimuse esitamist ärge katkestage teie küsimusele vastajat rääkimise ajal. Kui teil on mõtteid vastuse kohta, mille teie vestluspartner teile annab, oodake, kuni ta on rääkimise lõpetanud, et avaldada oma arvamust.
13
Jagage nii palju teavet kui küsite. Mitteametlikes olukordades võib liiga paljude küsimuste esitamine endast rääkimata muuta vestlused pigem ülekuulamisena. Lisage igale küsimusele teavet enda või tuttava teema kohta, et aidata oma vestluspartneril end paremini tunda. Kui leiate, et esitate liiga palju küsimusi, proovige teise küsimuse esitamise asemel midagi enda või mõne muu teema kohta jagada.