Viiul ja vioola on mitmel viisil sarnased. Neil mõlemal on sama üldine kuju ja kolm nööri. Kui aga vaatate ja kuulate, saate vahet teha. Mõlemad teevad ilusaid helisid, kuid kuigi nad tunduvad sarnased, on nad tegelikult väga erinevad.
1
Eristage raami suuruse järgi. Kas instrument on suur või väike? Viiulil on üldiselt väiksem raam kui vioolal.
2
Jälgige ja kaaluge vibu. Vibu on pikk puupulk, millel on hobusekarvad ja mida kasutatakse keelpilli mängimiseks. Kui poogna ots (konn) on sirge 90-kraadise nurga all, on tegemist viiuli poognaga, vioola poogen aga 90-kraadise nurga all ja kumera nurgaga. Veelgi enam, vioola on tavaliselt raskema poognaga.
3
Kuulake keelpillide helikõrgust. Kas see on madalam või kõrgem? Viiulil on kõrgem e-keel, vioolal aga madalam c-keel.
4
Pange tähele stringe. Viiuli keelpillide järjekord madalaimast kõrgeimani on: G, D, A, E. Vioolatel ei ole E-keelt, vaid täiendav alumine noot, muutes oma keelpillijärjekorra madalaimast kõrgeimani: C, G, D, A.
5
Pöörake tähelepanu nende positsioonile. Viiulid mängivad tavaliselt muusika kõrgemaid osi, vioolad aga madalamaid osi. Kuid mõlemad instrumendid kasutavad mängimisel suures osas samu tehnikaid ja nõuavad samasugust väljaõpet ja pühendumist.
6
Saate teada päringu järgi. Kui tegemist on soologa, kontrollige mängitava pilli tuvastamiseks trükitud programmi. Kui tegemist on orkestriga, on teile (publikule) vasakpoolsed lähemal olevad keelpillid viiulid. Esimesed instrumendid dirigendist vasakul on “esimesed” viiulid. Järgmine osa on “teised viiulid”. Järgmine osa sisaldab tavaliselt vioolasid, kuid mõnikord võidakse vioolad asetada otse esimeste viiulite vastas.
7
Kui saate, kontrollige muusikalisi võtmeid. Viiulid loevad kõrgnootsid, vioolad aga peamiselt altvõtit (ja aeg-ajalt kõrgvõtit).